Thursday, November 30, 2006

Ämblikuvõrk vol 2

Ongi minu ämblikuvõrk. Esimese mustri valisin alustuseks liiga keerulise ja lõin liiga laia salli üles. Teine .. Osutus liiga tihedaks, liiga vähe "auklikuks". Kolmas on nüüd seesama siin. Mulle meeldib ja hetkel paistab sujuvat ka. Aga see peenike tahab harjumist. Muster nr. 106 raamatust L. Lehismets "Pitslised koekirjad", Valgus 1978.
Pilt ei talu kriitikat. Ma ei oska neis valgusoludes kohe midagi jäädvustada.
Nagu ma muidu oskaks :P.
Olemasolev jupike on 20 cm, alustatud eile hommikul ja kootud eile hommikul ja õhtul mõni tund ning täna õhtul paar tundi. Kui ma niisamuti jätkata saan, siis saan jõuluks enamat näidata. Vahva oleks.

Mein Spinnennetz. Etwas schalartiges aus sehr feiner Wolle. Der dritte Versuch. Und diesmal gefällt es mir. Hoffentlich kann ich bald auch etwas mehr zeigen, im Moment gibt es ja nur etwa 20 cm.

Labels:

SKS

SKS kingitus sai valmis. Ja nagu ikka, veel ei näita. Näeb siis, kui kingi saaja seda esitlemise vääriliseks arvab. Ütlen vaid niipalju, et kokku lugeda võib "asja" mitut moodi ja tulemused on erinevad. Saatmine jääb kõigi märkide järgi nädalavahetusse. Homme ma ei jõua ja ... Ja siis ongi ju juba laupäev.
Homme tuleb aga linnapäev. Tahaks omad raamatud kätte saada ja selleks puhuks asutan end Jutupauna manu neile järgi. Asi see siis ära ei ole! Linnaminek oli plaanis nagunii. Vaja üks kingitus juba möödunud sünnipäevaga lapsukesele ära viia. Siis vaja teha väike lõngatiir ühe kingituse jaoks. Sooviti pruuni-roosakirjut rätti. Ainumas seda tooni lõng oli üks maavillane. Aga too ei tundunud ka päris see õige olevat. Nii et ma lähen ja kaen veidi ringiratast, äkki trehvab. Ja siis on vaja juba ka poistele jõuludeks jaoks midagi mõelda. Ideed on tegelikult olemas, aga ma tahaks need elus üle vaadata-katsuda.
Ja siis pandi mind täna väga keerulise küsimuse ette. Poissi kutsub üks klassiõde laupäeval sünnipäevale. No mina omas Meeskonnas ei oska pakkuda, mida kinkida 1 klassi tüdrukule. Telefonis teatas lapsukese ema ka, et peaasi et kohale tulete. Aga ma ei tahaks uskuda, et lapsele see kingitus niiväga ükskõik on. Poistega on asi oluliselt lihtsam, pealegi on valik oluliselt väiksem. Aga neid plikade roosasid vidinaid .. Poes käid, lööb pahviks. Ja nii ma ei teagi, mida võtta, mida jätta.

Ja ma ootan lund. Ilmateated erilist lootust ilma muutumiseks ei anna. Nii ma siis lohutan end rõskel ja pimedal ajal porteriga. Vähemalt porteri aeg on käes! Minu lemmikõlu. Kui iirlased välja arvata.

SKS (warmes Geschenk für den geheimen Freund) ist fertig. Nur davon gibt es keine Bilder, bis der Empfänger das Geschenk nicht persönlich präsentieren wird. Mal abwarten.
Und morgen gehe ich wieder in die Stadt. Es besteht die Hoffnung, dass ich endlich die im Kullaketrajad-Forum gemeinsam bestellten Bücher bekomme. Das würde mich sehr freuen. Desto mehr, dass eins von beiden ist Elsebeth Lavold´s Vikingermuster. Darauf bin ich schon sehr gespannt.
Morgen mal wieder in die Stadt wie schon gesagt. Ich muss ein Geschenk endlich übergeben, der Geburtstag ist ja schon längst vorbei. Ausserdem .. ME braucht für Sonnabend ein Geschenk. Für ein kleines Mädchen, er ist ja zu einem Geburtstag eingeladen. Mit Jungs, das ist leichter, da ich ja zu Hause sowieso eine Mannschaft habe. Mit dem Mädchenkram aber .. Da kenne ich mich nicht aus. Somit habe ich eine schwere Aufgabe.

Und ich warte schon auf Schnee. Der erste Schnee ist ja schon längst weg. Aber die Wettervorhersage ist nicht sehr hoffnungsgebend. Schade. Uns so tröste ich mich heute, an einem dunklen und feuchten Abend mit Porter. Mein Lieblingsbier. Porter-Zeit ist gekommen.

Labels:

Hallid karvad

Detsembriks saan mina igatahes hallid karvad pähe. Pidude aeg hakkab. Ja veel kuidas! Kolm pidu minutipealt ühel ajal! Ja ole nüüd see, kes leiab lahenduse, mis kõiki rahuldab. Sest üks pidu on kõigile ja kaks teist pidu on üks suuremale koolis pikapäevarühmaga ja teine Keskmikul lasteaias. Kolmas, see tervele perele, Nukuteatris emme töökoha pidu. Vanemal poisil on juba oma soov, olla koolikaaslastega, aga see rebib meid jälle issiga ribadeks. Sest tema tahab ka üht meist oma pittu.
Eks peab vist Keskmiku lasteaiapeole ei ütlema, sest ma tahaks loota, et See Nukuteatris pidu "Lepatriinude jõuludega" on tore. Senimaani on kõik meite asutuse laste jõulupuud väga vahvad olnud. Ja võib-olla ongi hea, et suurem poiss kaasas pole. Jääb üks piinlik olukord ära. Möödunud aastal ta teatas ju jõuluvana ees, et tema ei viitsi salmi lugeda. Endal särk püksist väljas, sügas kukalt ja irvitas jõuluvanale näkku. Emme tõi kastanid tulest. Aga poistele ja jõuluvanale tegi hirmsasti nalja, et emme luges armastusluuletust (mul tõesti ei turgatanud muud)! Oli küll naljakas. Ja jõuluvanaks oli Dajan Ahmet .. Olid ajad.
Ma ikkagi loodan veel, et juhtub ime ja mõni pidu nihutab ennast. Kuigi vaevalt.

Bald ist es soweit. Dezember. Der Monat der Feier. Und damit verbunden bekomme ich diesmal wirklich graue Haare. Denn drei Feier an demselben Tag zur derselben Zeit! Und ich bin die, die eine für alle passende Lösung da finden muss. Schwer.
Und dann noch Geschenkmarathon ... Ideen habe ich schon, nur wir müssen mal ohne Kinder in die Stadt. Babysitting-problem. Wieder.

Labels:

Monday, November 27, 2006

Ikka need Fääri saarte mustrid

Raamat jõudis kohale. Ja ma vist ikka võtan alustuseks ühe pisema kirju asjakese ette. Kasvõi kindad. Või sokid. No on kenad mustrid. Kui nüüd veel ühiselt tellitud raamatud ka kohale jõuaks ... Põnev on oodata. Aga veel põnevam lehitseda ja ideid "peas küpsetada".
Ja möödunud nädalal tuli ka IK Winter 2006 kohale. Oi kui põnev see on!

Das Buch ist angekommen. Die Muster gefallen mir so sehr, dass ich was kleineres gleich probieren werde. Handschuhe. Oder dann Socken. Wenn jetzt auch die im Forum gemeinsam bestellten Bücher ankommen würden. Dann wäre es noch besser. Denn zu warten ist ja spannend. Jedoch noch spannender ist das Blättern und das Entwickeln von neuen Ideen.
Und vorige Woche habe ich auch IK Winter 2006 erhalten. Ahh wie schöne Sachen da gibt´s!

Labels:

Ämblikuvõrk

Hakkasin eile sellest imepeenikesest villasest siis miskit haapsalu salli moodi pitsilist eset aretama. No minul on küll tunne, et samamoodi tunneb end ämblik, kui alustab oma elu esimest võrku. See on ju nii õhkõrn. Kohati on tunne, et otsi silmi luubiga. Ja muidugi läks kohe ka nii, et tekkis harutamisvajadus. No ma tahtsin kangesti proovida nuppe ilma eelnevalt proovilappi tegemata. Minu viga. Tulid küll nupud, aga mitte nii nagu ühe õpetuse järgi pidanuks. See parempidi keerdsilmusega kokkukudumine ei õnnestunud ilusti. Tegin siis esialgu ikkagi omal vanal moel - tagasireal pahempidi koku. Aga see polnud ka see. Niisiis tõmbasin alustatu kuni ripspinnani üles ja otsisin uue mustri. Nojah, suurusehullustus on mul ka. Ma ei saand kohe teistmoodi, kui esmane katsetus suhtkoht lai sall, st. suure silmade arvuga. Aga noh, öeldakse ju ka, et julge pealehakkamine on pool võitu. Kui ma tolle teise mustri nüüd kenasti jooksma saan ja üldse miskit sallilaadset sest tulema hakkab, siis teen kohe ühe peenikese villase nupuproovi kah. No ei ole võimalik, et ma ei oska. Või siis hakkama ei saa.


Ich fühl mich wie eine Spinne - ich habe ja gestern endlich angefangen einen Haapsalu Schal zu stricken. Die Wolle ist aber so dünn! Den ersten Versuch sollte ich auch gleich wieder aufnehmen. Hatte für den ersten Versuch etwas schweren Muster mit vielen Nupps vorgenommen. Und meine Nupps waren nicht die Richtigen. So habe ich erneut angefangen, diesmal habe ich einen etwas einfacheren Muster ausgesucht, aus dem Buch "Pitsilised koekirjad". Hoffentlich klapp es diesmal besser. Aber ich möchte auch die richtigen Nupps für Haapsalu Schal stricken lernen. So unmöglich oder schwer kann es ja auch nicht sein. Und wie ich gehört habe, dann versucht mann am Jahresanfang nochmal ein Kurs für Haapsalu Schal durchführen (an dem ersten Kurs konnte ich leider nicht teilnehmen). (Artikel über die estnische Spitze)

Labels:

Sunday, November 26, 2006

Johansonid

Settisime uude kuusse omale kõige muu sekka ühed kontserdipiletid. Johansonid Hobuveskis. Mulle meeldib. Ja ma juba ootan.
Kui nüüd vaid lapsevahiga ka klapiks .. Ma pelgan alati neid viimase hetke plaane. Mis võivad minu plaanid segi lüüa.
Detsembris peaks juba paar lasteetendust kah plaanis olema. Koolist ja siis üks jõulupidu Nukuteatris ... Toimekas aeg.

Dezember, ein Monat voll von Veranstaltungen und Feiern. Und ich habe uns auch noch Konzertkarten gekauft. Johanson-Familie. Mir gefällt es. Folkmusik.
Wenn es nur mit Babysitting klappt. Den Kleinsten kann ich ja noch nicht alleine mit den grösseren Brüdern zu Hause lassen. Jch wage das nicht jedenfalls.

Labels:

Saturday, November 25, 2006

Äratundmisrõõm

No on tuttavlikud, need sokid. Meenutus kevadest, kah sokid.
Peaks ka veel miskit samalaadset tegema. Mulle meeldivad.

Ein bisschen bekannt, diese Socken. Die sind ja schön.
Erinnerung an den Frühjahr, März - auch Socken.

Labels:

Jalad rakkus

Just nii eile läkski. Hommikust saati kappasin mööda linna. Pealegi, ma pole harjunud nii vara tõusma ka. St. kell 6. Aga ise ma leppisin selle töise käigu seekord hommikuseks ajaks kokku. Nii et .. Nüüdseks on kõik üleelatu eilane hala. Aga jooksmiseks tegi päeva see, et hommikul tööasjad, siis tunnike aega parajaks kahves, siis turult läbi (no jäi teele ette) lapsele kooli järgi, lapsega koju, veidi mahti jalgu puhata, siis poisile piduriided selga ja uuesti linna. Koolivenna sünnipäevale. Sealt siis pisikestele poistele aeda järgi ja siis pidime minema Sikupilli Prismasse ja seal issiga kokku saama. Nali naljaks, aga .. ma istusin poistega vajaliku trammi asemel sootuks valele trammile ning sõitsin hoopis Kadriorgu. No tegijal pidavat juhtuma. Issi kolistas siis Sikupillist Kadriorgu ja lõpeks jõudsime koos ka toidupoodi. Kui poekäik sai tehtud ja vanem poiss sealtkandist sünnipäävalt ää korjatud, siis oli küll laibastunud tunne. Aga ma mitte ei viitsi igat peatusevahet linnas ühistranspordiga läbida ja nii koguneb neid kapatud kilomeetreid ikka omajagu. No kui juba kord linnapäev on. Nii et ... oma viga.
Kõigi käikude vahele jäi ka lõngapoode, aga ma lahkusin kõikjalt ostuta. Seda, mida ma otsisin, ei olnud ja lõngu .. No paljugi, mis meeldib. Hetkel nagu miski hädavajalik ja möödapääsmatu ei tundunud. Seda enam, et Susa lõngapoe ja Harrieti saadetised on nüüd viimse tokini kohal ka. Ja mul nendeks mõned mõtted täitsa olemas. Kui nüüüd mahti kududa saaks.

SKS liigub. Nüüd julgeks juba öelda, et 60% on olemas. Ega see ülejäänud ka suurt aega võta. Kui oleks see natukegi. Aga nagu öeldud, ma korraldasin omale tööd. Veidraks tegi asja see, et ma olin ära unustanud, et mul kuskil CVKeskuses veel CV ripub. Ja selle CV peale ei olekski keegi mind tabanud, kui ma ei oleks seal juhuse tõttu nüüdseks vana telefoninumbrit õige vastu vahetanud. Aga noh, vahetamisele järgnes kohene tööpakkumine ja eks ma tee proovi. Kõik sõltub nüüd aga teise poole koostöövalmidusest. Pea ees vette ma enam ei hüppa. Päästerõngast nagunii keegi ei anna.

Ah jaa, sõbrannadele Swallowtail sallid said valmis. Üks tahab pingutamist veidi. Karbid sain ka poest, ainult siidpaberit oli üksnes tumedat. Igatahes, asi liigub.

Swallowtail Shawls für meine beiden besten Freundinnen sind endlich fertig. Kartons habe ich auch bekommen und Seidenpapier. So sind auch die beiden Geburtstagsgeschenke fast fertig. Man muss nur den letzten Schliff geben.
SKS (warmes Geschenk für den geheimen Freund) macht auch Fortschritte. Man kann sagen, dass 60% davon ist fertig. Es ist ja schon soweit, denn die Weihnachten nähern sich . Zu schnell.

Labels:

Wednesday, November 22, 2006

Linnajõulud/Alle Jahre wieder ..

Käisingi eile veidi linnas kolamas. Ja kuna kuskilt oli kõrva jäänud, käisin ka Raekoja platsil seda niinimetatud jõuluturgu kaemas. Oh jah .. Ja hing jäi haigeks.
Aasta siis oli 1995. Tegevuspaik Dresden. Striezelmarkt ehk meie mõistes jõuluturg, -laat .. kuidas keegi. Enne jõulu. Oi kui lahe see oli. Mul tekkis sellele mõeldes juba jõulusaia isu. Ja punš.
Ühesõnaga .. Raeplats on sellega võrreldes köömes, aga jõulutunne kolis sisse. Taasärganud mälestuste kaudu.

War gestern kurz in der Stadt unterwegs. Auch auf dem hiesigen Weihnachtsmarkt. Und .. es tat der Seele weh, denn hat die schönen Erinnerungen wieder erweckt.
Es war 1995. Und Dresdner Striezelmarkt. Es hat mir dort so sehr gefallen. Ist auch verständlich, Striezelmarkt hat ja lange Traditionen.
Und Weihnachtsstollen, der hat richtig gut geschmeckt.

Die Weihnachtsstimmung ist bei mir wenigstens eingezogen.

Labels:

Tuesday, November 21, 2006

Linnapäev

Niih, eile sai ühele sõbrannale kingitus valmis - Swallowtail, ploomililla Wool. Oleks vist pidanud veidi jämedamad vardad võtma (võtsin 3,5), aga noh ma enam harutama ei hakka. Teine on nüüd varrastel. Järgmine nädal tahaks ühe tüdrukute õhtu teha, et takkajärgi sünnipäevi tähistada. Enne oleks aga vaja veel kaks kena kingikarpi leida, kuidas ma neid muidu pakin. Lihtsalt kotti ka panna ei taha. Pigem ikka siidpaberiga vooderdatud karpi. Peaks Tiimarist vaatama. Äkki seal on midagi taolist?

SKS teeb edusamme. Aga valmimine võtab veel veidi aega. Nii et .. ei mingeid pilte. Aga kõikide märkide järgi peaks seegi projekt kuu lõpu seisuga teele minema.

Aga nüüd pakin kudumise kotti ja raamatu ka ja asutan end linna. Täna on koolis lastevanemate koosolek. Mõtlesin, et lähen veidi varem linnapeale neid vajalikke käike tegema ja samas ühendan ka meeldiva kasulikuga - Apollos tassikese kohvi ja varraste klõbin.

Labels:

Monday, November 20, 2006

Cables untangled

Heidi küsis, et kuidas on raamatus mustrid esitatud, kas jutuna või pildina ka.
Minu arust ilusti. Alguses on üldse selline tingmärke ja palmikuid tutvustav lühijupp. Siis tuleb tekke ja patju ja kampse ja salle-mütse koos juhenditega. Ning mitte ainult jutuga, vaid ka mustriskeemid on juures.
Ja siis on tagaotsas erinevaid palmikumustreid, sorteerituna.
Minu arust igati ilus ja ülevaatlik, rääkimata nagu minule mõeldud ideedest.
Seelik meeldib mulle. Kahju, et ma sellist kanda ei saa.



Heidi hat gefragt, wie sind die Muster in dem Buch vorgestellt, ob als Text oder auch mit Strickschriften.
So, zum Beispiel (Bilder oben).

Labels:

Saturday, November 18, 2006

Raamatust sissevõetud ja laadal käidud

Ma sain täna oma kauaoodatud raamatu kätte. Ja ma olen pöördes! Palmikud, mu üks suur armastus. Ja oi kui palju ideid see mulle tekitada jõudis nende nappide hetkedega, mis ma seda silmitsesin linnaskäigul. Nagu ma aru sain, siis on see alles ilmunud. Nii ma kutsungi seda oma ahjusoojaks palmikupiibliks praegu. Seal on nö valmis ideid, st. esemeiks realiseerunud, kui ka erinevaid palmikunäiteid. Ja karta on, et ka mu SKS idee saab osaliselt uue alguse. Või siis mõni muu jõuluidee.
Ka see pildilolev padi meeldib mulle väga. Kohe väga-väga. Nii lihtne ja loogiline, aga mulle meeldib.
Aga see pole ainumas idee ja asi.

Käisime perega ka Mardilaadal. Nojah, tühja käega ma sealt ära ei saand. Aga kuna lapsed ei lasknud end vabalt tunda ja kauem olla, siis (vist õnneks) ma lolliks ka minna ei jõudnud. Igatahes minu esimene heie. Idee on, aga kuna see katsetamine kipub sinna materjali narrimise kanti, siis jätan enda teada. Kui ei õnnestu, siis kaob ka teostus igavikku. Ning millal ma üldse selleni jõuan ...
Ja villane lõng. Ohh, seda oleks võinud võtta veel ja ma kahetsen veidi, et ma rohkem värve ei võtnud. Aga noh, seekord siis sedamoodi. Eks peab kunagi kuskile kohapeale lõngajahile minema. Aga see kergelt sinisekirju hakkas väga meeldima, kuigi ma mõtlesin esiti vikerkaarevärvide peale. Ja siis see heledam roheline. Igatahes sobiks need hästi peenekirjalisteks kirjudeks kudumiteks. Ja värve on kah valida. Peab kohe mõtlema.



Habe heute ein bestelltes Buch erhalten. Zöpfe! Das Buch gefällt mir so sehr! Enthält sowohl Muster als auch konkrete Designs.
Und ausserdem waren wir heute mit der Familie in der Stadt unterwegs. Da fand ja Mart´s (St. Martins) Markt statt. Handarbeitsmarkt ... und da gab es so viel Interessantes. Für mich war das das erste Mal da hinzugehen. Ohne Kinder wäre es aber lieber gewesen, denn die wollten ja gleich wieder weg. So blieb die Zeit für uns zu kurz. Jedoch konnte ich auch etwas Wolle kaufen. Da gab es aber viel mehr Farben, man hätte für die Auswahl mehr Zeit gebraucht. Habe mit auch etwas eVilla Vorgarn gekauft. Auch zum ersten Mal für meinen ersten Versuch in dem Bereich. Mal sehen. Oder besser abzuwarten?

Labels: ,

Friday, November 17, 2006

Kas ma vahel luksun ka?

Ehee ... ja piraki! Nagu Rebase-Rein kilkas.
Naabrinaine käis käsitöistes asjades täna meil. Vangutas kah mu lõngalao peale pead ja ütles, et tema kordades väiksemate lõngavarude peale katkub tema kaasa juba juukseid. Ning küsis muuhulgas, et kas ma vahel ikka luksun ka. Et kui tema tegeleb parasjagu kudumise, heegeldamise või lõngaostmisega, siis kaasa sajatab mind maapõhja kui ühe raske haiguse levitajat. Käsitööhaiguse nimelt. Nalja rohkem kui rubla eest. Ma lubasin siis, et kingin naabrimehele mõne rea kuulsust siinsamas. Igatahes said sajatused nüüd "kivisse raiutud".

Aga see on iseeneset täitsa hea haigus ju. Surmaga ei lõpe ja kalleid ravumeid kah ei vaja. Nojah, mõningaid vahendeid siiski, aga .. ei mingit keemiat.

Labels:

Hullumeelsesse päeva

Luigepaari libisev lend laugel loopealsel
Lõikeheina luid läbistav liigitus
Lõhnade lillede leegionid
Lauskmaale looja loodud lopsakus …

Leebe linalaka lauldud lood
Liuglevad laud lukku
Luues lootuse loopeal loorohu
Lahkes lõõskavas lembuses
Lahkuda laulmata lugude linna
Linnutiivul
Linalaka leekidesse
Liivaämbriga liigestel

Loomaks lugusid
Luigepaari libisevast lennust laugel loopealsel …

2002

Ja ometigi on tänases päevas ka miskit head. IK spring 2006 tuli kohale, maks. kaks nädalat tagasi tellitud. Mulle meeldib seal nii mõnigi asi. Aga Vogue Knitting pole ikka veel kohal. Njah. Näis. Ja Krisost sadetud raamat ka mitte. Nad sunnikud mokutasid tolle teelesaatmisega peale raha laekumist ikka kenaste. Vabandasid jah ette ja taha, ent mina hakkan peagi ootusärevusest küüsi närima ... Vist.
Tegelt on selles nädalas üldse igatsugu janti. Kõigepealt teatab Harriet, et eelmine nädal tellitud lõngadest ühte ei ole, tuleb kuu lõpus. No siis on minu jaoks hilja juba. Sõbrannadel sünnipäevad tänaseks juba olnud ja millaski lähinädalatel tahaks koos korra välja minna, tähistama. Selleks ajaks peaks kingitused juba ammu valmis olema. Mõtlesin just, et ei hakka kaasat kiusmaa lõngasovidega, vaid tellina ja jääb vaid paki toomise vaev. Siis aga tormasin ikkagi poodi ja ostsin sealt ning nemad asendavad tolle saadetises siis sama lõnga teise tooniga. Mis ma sest rahast ikka tagasi tahan, nagunii tellin varsti jälle lõnga. Siis aga .. ootan ja ootan oma lõngapakke nii Susa lõngapoest kui Harrietist, aga mitu päeva polnud postkastis mitte kribulatki. Teatised tulid koos, aga vaadates teatiste kuupäevi oli selge, et nood olid olnud vähemalt kaks päeva varem sides kui nad minuni jõudsid. Meie postimees paistab vahel marsruute ratsivat, iga paberilipaka pärast kohale ei tule. Ja nii on vahel koguni kaks ühe ja sama paki kutset koosrraga postkastis: esmane ja korduv. Urr. Aga noh, lõngapakid on käes ja Susa lõngapoest ka uus tellimus tehtud. Tahtsin mõnda peenemat sorti villast näpuga katsuda, mida ma näidiste kaardi abil teha sain. Ja see süvendas teatud soove veelgi. Küll aga jäi hetkel üks lõng, mis just poiste kontekstis huvi pakkus, tellimata. Nood sunnikud ei saanud minuga kokkuleppele. Ma eriti musta ei armasta. See oli aga nende esmane valik (musta-valge kirju siis): Näis, mõtleme ideele ja äkki leiame ka lahenduse. Aga vahva oli vaadata kuda kaks noorsandi (7 ja 4) arvutiekraanil lõngu valisid.

Mida ma siis siin niiväga nokitsen? Oh jah, SKS jõudis varrastele. Ja siis need kaks pitsilist rätikut tüdrikutele. Nendega läheb kähku, Swallowtail on juba käpas muster. Ja ta meeldib kah. Mitte ainult mulle. Kuna lõngad on erinevad ja värvid on ka väga erinevad, siis vast ei teki ühest ja samast mustrist tüli? Pealegi, väga palju me üheskoos ette ka ei võta.
Ja siis veel papa piraadimüts. Nii et tööpuuduse üle ma ei kurda. Seda enam, et hetkel on vaja läbi närida end taas freesi kasutusjuhendist .. Tehnilise taibuga ma just ei hiilga.


Labels: ,

Fääri saarte kudumid

Ma ei saa sinna kohe midagi parata, aga ma jumaldan Fääri saarte kudumeid. No kas pole ilusad!
Ma kunagi ammu üne vana Novita ajakirja (3/1997, artikkel pildil) õhutusel hakaksin tegema oma kampsunit. Aga ma ei teagi, miks see pooleli jäi. Ja siis ai sellest jälle lõng, kuigi pea et varrukadki olid juba küljes. No juhtub vahel.

Igatahes on need minu arust ühed maailma kaunimad kudumid ja millised mustrid! Ja värvid! Ma siin kevadel ostsin ka ühe samateemalise raamatu ning hetkelgi ootan Krisost üht teist raamatukest. Ja olen tõsiselt nõuks võtnud ka ise midagi samalaadset valmis meisterdada. Tavaliselt ma uueks aastaks väga suuri lubadusi ei anna. Aga seekord vast võiks? Et järgmisel aastal midagi Fääri saarte kampside stiilis. Vähemalt 1 pisike vestike ühele poistestki! Et "kui tervet rehkendust ei jõua, siis pool"-stiilis.
Kuigi jah, ma pean tõdema ka seda, et nii mõnigi tegelane leiab, et sellised kampsunid on ajast ja arust ja kanda ei kõlba. Aga tühja mul neist tühikargajaist. Et ainult omad poisid sellist suhtumist kuskilt külge ei saa. Märgikultus on ju Kõikvõimas. Meie kodus õnneks mitte. Veel. Aga see vahepalaks.

See kirjatu ülistamine siin ei tähenda muidugi seda, et ma ei armastaks endiselt palmikuid ja pitse. Aga kolmgi ju kohtuseadus.

Ich liebe einfach Fair Isle Muster. Wie hier zum Beispiel. Und obwohl ich sonst keine Versprechen zo einfach gebe, dann im nächsten Jahr ein Pullover (oder wenigstens eine Weste für meinen kleinen Männern) mit Fair Isle Mustern .. Das wär´ schon was. Habe schon vor einigen Jahren einen angefangen, aber der wurde nie fertig. Die Idee stammte damals aus Novita-Zeitschrift 3/1997 (auf dem Foto oben). Warum daraus nichts wurde, daran erinnere ich mich nicht mehr. Und obwohl ich schon bei den Ärmeln war als ich aufgegeben habe.
Habe mir auch ein paar Bücher über Fair Isle Muster bestellt, eins ist da und das Zweite müsste in den nächsten Wochen kommen. Dann muss ich auf die Wollsuche machen.

Labels:

Nu misse?!?

Juba kolmas päev ja Kullaketrajad minul igatahes ei avane ...
Sellised asjad, millest ma aru ei saa, ajavad mind närvi!

Eks ma siis pea tööd tegema. Või mudu kribama.

Labels:

Wednesday, November 15, 2006

Vanad vihud

Nagu öeldud, leidsin eile paar ammu unustatud paberkandjat üles. Olid kunagi sellised mustrivihud. Räbaldunud juba, aga vahvad ikka.
Ühtteist on sealt ju proovitud, aga uusi ideid on ka kõikjalt mujalt niipalju peale tulnud, et olid teised unund vanemate ajakirjade virna, mis kattus aegamisi tolmuga. See-eest oli nüüd avastamisrõõmu enam.
Neis oli hunnikus lahedaid palmikuid ja pitse ja palju muud, aga silma jäid alguses "lapsikud asjad".

Vahvad on nii need pingviinid kui lilled, põdrad, kalad, kassid ja muud loomad.
Huvitav, miks ma neid lastele seni realiseerinud ei ole?
Lilledest saan veel aru, ikkagi poisid. Aga muud?

Igatahes on mõtlemist ja tegemist taas mõneks ajaks. Nagu seda senimaani vähe oleks. Ja üldse .. Sel nädalal sai taaskord kinnitust tõsiasi, et kui sul on kiire kätetöö plaanis, siis tuleb ka kiire kirjatöö. Tööl ei käi, aga tööpäevad on oluliselt pikemad kui 8 tundi, vähemalt viimasel ajal.
Ma ise tunnen end omamoodi tule all olevat. Justkui keegi sajataks pidevalt kuklas, et "sul on lapsed koolis-aias-sõimes, mida sa kodus peesitad?". Et kui tööl ei käi, siis oled .. krt teab kes. See, et ma kodus tegutsen ja raha teenin, see pole ju töö! St. kui kontoritooli ei nühi, siis tööd ei tee.
Aga noh, ma olen senimaani saand iseendaga kaubale ja ega ma nüüd väga halvasti end ei tunne küll. Ja seegi asi, et ma tegelt ei taha vanasse kohta tagasi. See asi on end ammendanud. Ja sealsed olud on ka kardinaalselt muutunud. Kontoora, meie osakond, on minu äraolekul ka korduvalt kolinud majast majja. Juba mina kolisin samas asutuses sisuliselt sama osakonnaga nii korda 6-7! Nagu tigula, karp seljas ja muudkui punu. Pealegi .. kaader voolab ja tekib lasteaed, vanuselises mõttes.
No Pesamuna saab alles järgmine sügis 3. Seniks mõtleme-vaatame.

Habe ein paar ältere Musterhefte wieder gefunden! Schöne Muster, nur ich weiss nicht, weil ich die nicht früher für Kinder verwirklicht habe, d.h. die Ideen.
Ahh, wenn es nur etwas mehr Zeit gäbe!
Denn es ist ja immer so, dass wenn du dich an eine neue Handarbeit machst, dann schickt dir jemand auch Papierkram zu übersetzen. Murphy´s Gesetz. So ist es ja im Moment auch. Zum Glück kann ich die Fristen manchmal auch selbst bestimmen.

Labels: ,

Sokid nr. 28

Nagu öösel öeldud: sokid nr. 28. Punane Jussi, 2,5 varras. Lehemuster on sest uuest "Suurest sokiraamatust".

On olemas ka sokid nr. 29, aga ega need pole üldse kohe musterdatud ja ega see nende näitamine kedagi targemaks tee. Kui siis vaid aitaks mul oma Sokivabriku toodangu numeratsiooni vigadeta jätkata. Aga jah, poiss sai sokid sinisest jussist, soonikus valged triibud. Pikema soonikuga, et hea lumes madistada oleks. Igatahes rõõm oli lapsel suur ja ta läks nendega kohe õhta magama kah. Naljatilk.

Veidi sest lukutatud kampsunist. Lõng: Bergere de France "Cotonature", varras nr. 3, kaeluses 3,5. Idee on Moda nr. 3/2006. Oleks ikkagi pidanud tegema selle ilma lukuta variandi. Aga noh, ma jõuan veel lukku kah harutada ja uuesti panna. Kuigi siis on oht, et harutan asja kuni lõpuni. Nii üldjoontes aga kõige hullem ei olegi. Kitsuke ongi ta tehtud. Et oleks pisut ihule ligemal. Ja palmik aitab siinkohal kaasa.

Socken Nr. 28. Einfach, Blattmuster aus dem Buch von L. Fuchs "Suur sokiraamat"/das Buch ist ja ins Estnische übersetzt worden). Sonst: Wolle "Jussi" von Novita (75% Wolle, 25% Polyamid), Nadelspiel Nr. 2,5. Habe auch für meinen alteren Sohn neue Socken gestrickt, aber die sind gleich mit dem Kind in die Schule gegangen. Die sind auch ganz einfach - "Jussi" in blau, mit ein paar weissen Streifen.

Labels:

Tuesday, November 14, 2006

Valikutest

Wer die Wahl hat, hat die Qual. Ja oi kui tõsi see on.
SKS objekt on kuju võtmas. Aga konkreetne teostus seisab liiga suurte valikuvõimaluste ja koduse suure mustrihulga takka.
Nii ta paraku on. Egas midagi, proovime veel. Äkki leidub see 1 ja õige. Juba proovitute ja uute seast.
Aga hea külg asja juures on see, et ma leidsin mõned Burda Special mustrivihud üles. On teised juba tõsiselt räbaldunud, aga egas see ilusaid mustreid kahjusta.

Teinud? Poisi koolikamps sai valmis, aga ega ma seda õnnestumiseks pea. Muidu on ok, aga see lukuga kaelus. Vähemalt meeldib mulle praegune versioon juba oluliselt enam kui esimene. Aga ikkagi ei ole lukk õiget värvi ja ka kui väljapoolt ei olegi muidu väga hull, siis sisemine lukukinnitamise õmblus ei ole päris see, mida seal näha tahtnuks. Kõik ei õnnestu alati. Tee ja haruta palju tahad.
Lõnga-vardainfo jään hetkel võlgu. Muster on ühest selle suve Modast.

Ja kaks paari sokke on kah tehtud. Vanem poiss sai ühed ja teised olid mõeldud ühele tüdruklapsele. Kingituseks. Aga "päeva postitus" tekitas ses osas vastakaid mõtteid. Juhtub.

Ein Pullover für den Ältesten. Nicht sehr gelungen, aber jetztige Reißverschluss-Version ist schon wesentlich besser als die früheren. Idee - Moda 3/2006.
Und Socken, zwei Paar. Die Bilder kommen noch.
Beim Tageslicht sind die ja viel besser.

Friday, November 10, 2006

Isadepäeva pidu emadega

Sõimes oli isadepäeva pidu. Ja tulid .. enamuses emad. Veidi üle algusaja oodates ilmusid ka mõned isad. Aga nii ta paraku on. Papad rabavad tööd teha. Ka nad on tegelikult iseenda ülemused.
Meie issi jäi ka hiljaks. Ühte nädalasse kahte tööle hiljem jõudmist ja varem lahkumist lihtsalt ei mahuta. Aga ta tuli siiski!
Sellepärast ma läksingi, et laps asjata ei ootaks, kui teistel issid-emmed tulevad. Et ta üksi ei oleks.

Aga seal enne üritust rääkisime emmedega juttu. Ja keegi viskas lausejupi, et vanasti pidid emmed lasteaeda nukuriideid õmblema. Hmm, ma õmbleks praegu kah. Olen korduvalt mõelnud, et kui teeks häält, äkki siis leiaks ka nuku, kellele teha. Olles poisslaste emme mul lasteaia nukuvarudest ülevaade tõesti puudub. Pole nagu selle pilguga seni vaadanud. Aga enne peaks vist oma kodused "pupped" riietama. On teised väikeste meeste armust suisa paljad.

Samas on mul oma lapsepõlvest kena suur nukumööbel keldris mänguseltsilist ootamas. Ei, ei ole plastmass. Miskine puidulaadne asi. Oli vineerist vist. Aga toekas ja kobe näeb välja. Aga tüdrikut netu. Hakka või ise mängima ...

Labels:

Mardipäev siidriga

Mardihane ei ole. Kana ka mitte. Ja ometi on meil kaks Mardipäevalist peres - Mart ja Martin!
Ent sante sel aastal ei olnudki. Foorumis leiti, et see traditsioon hakkab vist surema, sest lapsi enam sisse ka ei lasta. Kahju omamoodi. Sest lapsepõlves oli see lahe. Santimas käia.
Näis, kas kadrid ikka tulevad?

Sel korral sedamoodi.
Sedakorda on aga tegu tundmatu prantsuse siidriga. Valmistamisaeg ja säilivusaeg teadmata. Olevat olnud kallis kraam.
Näis - inimkatse.

Labels:

Vahvad kindad

No on ikka lahedaid kindaid ilmas. Tee või ise ka. Aga ma nii peen kudijas vist ikka ka ei ole. Senised sõrmikud pole just šedöövrid.

Ahh, wie schöne Fingerhandschuhe hier und da gibt. An so eine Arbeit wage ich mich nicht.

Labels:

Thursday, November 09, 2006

Kindad-sallid

Swallowtail Shawl, juba siitki tuttav. Sedakorda suurendasin veidi seda põhilist pitsilist osa, 10 mustrikorra võrra. Muidu klappis see nupuline mustiosa kenasti suurenenud silmade arvuga, aga äärepitsiks tuli mõlemal pool keskjoont veel 4 silma juurde hankida.
Kõrguseks sain 95 cm ja pikim külg on ca 2 m. Lõngakulu osas jään täpse vastuse võlgu, sest kokku kasutuses olnud viiest tokist oli 1 pisut poolik ja viimasest jäi veel veidi järgi. Nii et umbaudu 200 g, veidi üle. Lõng Novita Florica, hästi mõnus sellise asjakese jaoks. Varras oli 3,5.


Kiri. Ka juba tuttav ja järeleproovitud. Sedakorda oli lõngaks maavillane, käsitsi värvitud. Ostetud Raeplatsi äärest käsitööpoest. Aga seda ma olen vist juba öelnud. Kogust täpselt öelda ei oska, ostsin vihi ja sellest jäi järgi pisike kerake (nii poole kollase ja siis rohelise-sinise triibu jagu). Vihis oli vist veidi üle 200 g, aga selle lipiku olen ma kuhugi hästi ära pannud. Nr. 3 varras. Kõrgus 82 cm, pikim külg 172 cm.
Aga .. Mul jõudis kass eile juba asja nö ära lõhkuda. Hüppas rätile peale, jäi küünt pidi kinni ja rabeledes tõmbaski ühe lõnga katki. Aga selle ma lappisin juba ära. Vanades varudes sattus olema ka täpselt õiget tooni maavillast. Nii et ... Ega pealevaadates ikka aru ei saa küll, et miskit on nihu. Ja endale tegin, nii et pole kõige hullem kahju.

Aga on alles roju. Vana kass küll, aga ... Tembud nagu tatikal. Viimasel ajal vahitakse siin liiga palju Schwarzu ja segali filme. Mehed, noh. Kass hakkab kah Hävitajaks.

Ja Keskmiku kindad. Et lõbusam oleks, said pöidlad isevärvi. Novita 7 venda (türkiis ja oranž) ja Wool (must).

Fertig! Swallowtail Shawl (etwas grösser as Orginal-Muster vorsieht, Grundmuster 10 Musterrapporte mehr; Wolle - Novita Florica, etwas mehr als 200 g (50 g = 175 m), Nadelgrösse Nr. 3,5; Höhe des Tuchs 95 cm, die längste Seite 2 m), Kiri (estnische Schafswolle 8/2, etwa 200 g; Nadel Nr. 3) und Fäustlinge für unseren Mittleren (Novita 7venda Türkise und Orange, dazu etwas schwarz in Novita Wool).
Die Kiri-Wolle gefällt mir so sehr. Davon würde ich gerne mal noch was stricken. Mal sehen, ob es die da noch zu kaufen gibt.

Labels: ,

Wednesday, November 08, 2006

Sallivabrik

Niih, Swallowtail Shawl, see teine ja suurem, ning Vikerkaare-Kiri on valmis ja "venivad" hetkel. Ilusad said. Ja see Swallow.. veel jube suur kah. Vähemalt mina ei oodanud, et ta nii suur saab. Nüüd tuleb õhtu ära oodata, siis vaatame mis ja kuipalju.
Aga pitsikudumine on selle nööpnõeltega mässamise kõrval lausa köömes. Jube jant, enne kui vajaliku vormi neile antud saad. Võib-olla oleks seegi töö lihtne ja mõnus, kui oleks kuhu neid pingutada. Ent ei ole muud ja paremat paika kui omaenda voodimadrats.
Nojah. Ma ei oska siinsetes oludes hetkel igatahes paremat ja tõhusamat võimalust välja mõelda.
Hetkel on aga hing lausa haige. Et mina ka mõned asjad liiga hilja avastan. Flower Basket Shawl - kas pole kena. Aga jah, kõiki aegade hämaruse mustreid ikka ei leia küll. No isegi ajakirja netu kuskil kus ka vanu numbreid pakutakse. Kahju. Aga võib-olla mõni unistus peakski jääma. Kuigi tõdema peab sedagi, et on alles naljakad unistused mul. Samas on ilusaid mustreid veelgi ja iseenesest pole ju sest miskit. Aga tahaks ikka. Ahnepäitsu värk.

Täna teen vist sellise rahulikuma pisividinate pääva. Poiste kindad ja muu pudi-padi. Ja valin uusi ideid-väljakutseid. Hea meelega teeks kaks Swallowtail Shawli veel, kahel sõbrannal tulemas sünnipäevad järgmine nädal. Aga enne peaks Harrietist lõngad ära tellima. Ning kuniks need siia jõuavad ...

Swallowtail Shawl, der zweite und grössere, und Regenbogen-Kiri sind jetzt endlich ganz fertig. Jedoch wird es noch etwa ein Tag brauchen, bis ich Bilder habe. Die beiden sind schön. Für mich war aber überraschend, dass STS als Ergebnis der Vergrösserung so gross wurde. Aber alle Daten dann, wenn beide Werke auch bildlich darzustellen sind.

Schade nur, dass manchmal sind die schönsten Ideen in der Zeitschriften aus der jetzt schon weiten Vergangenheit. So z.B: Flower Basket Shawl. IK Fall 2004 gibts ja nirgendwo im Angebot. Auch wenn´s sonst auch ältere Nummer gibt. Schade. Aber ich werde es überleben.

Labels:

Sunday, November 05, 2006

Kännud ja inimloomad

No kaua peab jaksama! Neljapäevast saati köhin mis kole. Kui kopsud veel kurgust ei paista, siis on see küll vaataja viga. Kust ma selle jama omale külge sain, ei teagi. Külmetanud nagu ei ole. Igatahes on see väsitav. Ja köharohtudest on mul siiber. No ei paista mõjuvat. Ainumas olek, mis ei vaeva, on uni.
Viimati olin sedamoodi vaevatud mõned head aastad tagasi. Ma olin juba ära unustanud, kui jäle on selline kinnine, katkiv köha. Oeh.
Ja siis tulevad veel nii koledad õnnetuste uudised nagu eile. Ma parima meelega magaks selle talve talveunega maha. Siis vast selline köha-jama ei kordu ja jääks ära ka igapäevane hirm kui kaasa on lastega liikvel, autoga. Hirmus mis teedel toimub.

Aga värviline Kiri sai valmis. Katsun ta ilusti kenasti nüüd vormi venitada. Siis äkki saab pildil ka presenteerida. Lõngast oleks vist üheks mustrikorraks veel jagunud. Aga noh, või sa siis tead. Ja tegelt saab liiga pikkadest ridadest teinekord ka isu täis. PIsut igavaks kisub. TAhaks ju näha tehtava kiiret kasvamist. Mitte et igale reale kulub ilmatum aeg kuni pool päeva. Nojah, see viimane on väike naiselik liialdus.

Habe mir den Husten zugezogen. Der ermüdet so sehr, leide ja darunter schon seit Donnerstag. Und kein Mittel scheint zu wirken.
Etwas erfreuliches auch. Habe Kiri-Tuch, das bunte beendet. Schön. Jedoch gibt im Moment noch keine Bilder. Etwas Geduld.

Labels:

Saturday, November 04, 2006

Ei noh, minuga juhtub alati midagi

Ma lähen spetsiaalselt poodi, et osta tokk musta 7 venda. Ja mis te arvate, kas ostsin? Ei. Sest muuhulgas palus naabrinaine vaadata ka Foxit, valget ja temale ma tolle võtsin, aga omad soovid unustasin ää. Vahtisin küll lõngaleti vahel kaua, miski nagu pressis peas, et "pidid ju midagi ostma", aga ... No täna kaasa toob.
Oh seda heledat peakest küll ...

Eile käisime läbi juhuse Kaubamajas ostuööl. Sa taevane vägi! Kus oli rahvast! Kas tõesti pole midagi mõistlikkumat teha kui poole öö aegu poodlema minna? Minu kavadesse sattus too poodlemise värk tänu juhusele. Harva kui me kaasaga korraks väljas käime, sest kolme last keegi eriti rõõmuga just hoidma ei kipu. Ja ega ma väga paku ka, sest ma tean, et ega neid julgeid palju olegi. Vastutulekuid ei tohi ää lörstida ja kuritarvitada.
Aga see mass seal. Vaevalt lõi kell 9 kui igas kassas oli 20 inimeseline saba. Stockmann tundus selle kõrval kui paradiisisaar. Inimtühi. Pealegi, olen ma jõuluusku mis ma olen, aga Stock sai eile plusspunkti, kuna seal puudus jõulunänn. Vastupidiselt Kaubamajale.

Viimaste päevade külmad ilmad on ka järve jää alla pannud. Siin ees üks lahtine loik on ja see mustendab lindudest. Vaevalt et see jäätumine nüüd nii lõplik on, aga siiski. Varavõitu nagu. Või ma lihtsalt ei mäleta?

Aga minu eile kirutud postivedu tegi mulle täna kena üllatuse. Eile käisin ka Stockis ajakirjanduse letis ja katsusin kõik oma tellitud-oodatud ajakirjad läbi. Ja pidasin plaani, et täna helistan. Ent .. kõik neli olid hommikul postkastis: Eesti Naine, Kodukiri, Pere ja Kodu ning ka Käsitöö. Lahe ju.
Eile ostsin ise veel novembri Anna, Sabrina ja Verena. Viimasest on küll kahju, et meil ainult see vene keelne paberitükk ilmub, mil pole ei tegu ega nägu, aga parem ikka kui ei midagi.
Seda, mis mulle Käsitöös meeldib, on palju. Kas ma ise just kõike tegema kukun, see on iseasi. Aga see lapikudumine, laste mütsid (no nii neiulikke asju pole mul kellelegi teha), see "majaline" kardin, palmikuinf ja sallid ja pilutatud kudumid ... Täitsa mulle.
Seda Coatsi palmikulist lastekamspi olen ma juba teinud, eks see ole kuskil mujal või välismaises allikas juba figureerinud. Tegelikult on see ju puhas reklaam. Sulaselge.
Igatahes mulle meeldib. Ja need vilditud vidinad on kah kenad, aga kuna ma ei kujuta ette et ma miskit sellist teha oskaks ja suudaks, siis ma parem ei hakka materjali narrima ning imetlen vesiselsui eemalt.

Ja eile tellisin veel ühe ihaldatud möödundkevadise ajakirja, IK Spring 2006. No mees üritas küll mõista anda, et kas kõik ikka on vajalik. Aga ma ei saanud teisiti. Seal on ju nii imelised asjad sees. Ma tutvustusest vaatasin. No ütle nüid ahnepäitsust kollektsionääri. Paras raamatukogu
siin nii varsti.

Heute sind endlich meine langersehnte Zeitschriftne angekommen. Und darunter auch Käsitöö (Handarbeit)! Da gibts alles: von Nähen bis Tischdekorationen, Filzen und Stricksachen für Kinder. Im nchsten Jahr gibt es die schon 4 Nummer im jahr, bisher ja nur 2! Hurraaa!!!

Labels: ,

Friday, November 03, 2006

Tali tuli!

Eile olid poisid mõnda aega ka õues ja tuppatulek tähendas hunnikut märgi kindaid. Keskmikul käed ilmselgelt külmetasid. Lausa valutasid. Vist. Sest ta andis mulle kindad ja lihtsalt nuttis. Kui ma küsisin, et miks ta siis varem tuppa ei tulnud, sain vastuseks, et ta tahtis sama kaua õues olla kui ME. Oh seda lapsukese aru! Saab ju uued ja kuivad kindad võtta! Ja tegelikult ma arvan, et eks ta kinnasteta mõnda aega madistas. Poiste värk.
No ma hakkasin õhtul siis tema külmade kätude jaoks uusi kindaid kuduma, ka uue jope juurde. Ta ise oli nii õhinas. Kindel oli see, et tulevad mütsiga üht värvi, st. oranž ja türkiissinine olid kindlad toonid. Nüüd oli vaja miskit juurde. No 7venda mul musta varude hulgas ei olnud. Valget .. Ei tahtnud ei tema ega mina. Ja nii me leidsime musta Wooli. See jääb küll pisut peenem, aga noh .. Soonikus on jämeduse vahe näha, kahe lõngaga kududes mitte. Aga mütsi jaoks katsun ikka musta 7venda ka osta, jääb ilusam.
Igatahes, selline see 1 kinnas on. Tegelikult oleks juba kaks kinnast valmis, aga .. Kudusin ühe valmis, pöidla ka juba poolenisti ja mulle ei meeldinud. Ma ei oskagi öelda, mis mind häiris. Kinnas oli nagu kinnas ikka. Tõmbasin üles ja alustasin otsast. Nüüd on teine poolepeal.
Vanadel aegadel poleks ma sellised värve kokku pannud, aga poisi uus jope andis idee. Ja mis seal salata .. mulle meeldivad. Ka kui mõni leiab, et see on märk halvast maitsest.
Nüüd jääb veel mütsile fasong välja mõelda. Triibud? Suvalises järjekorras? Oh, ma ei teagi.

Fäustlinge für unseren Mittleren. Noch nicht fertig. Aber die wären fertig, wenn ich die nicht nur gestern zweimal angefangen hätte. Ein Fäustling war fertig, jedoch hat es mir nicht gefallen. Alles wieder von Anfang an. Die Farben gefallen mir zusammen sehr. Früher hätte ich so eine Kombination gar nicht vorstellen können, jedoch das die neue Jacke von MM die Farben hat, dann .. Die Mütze werde ich auch stricken. Gestreift? Noch keine genaue Idee. Und ich brauche etwas schwarze Wolle auch, 7venda eben. Bei den Fäustlingen habe ich die Wolle von Novita, die "Wool" benutzt, obwohl die etwas dünner ist als 7venda. Beim Rippenmuster sieht man das auch. Und zu Hause gibt es keine schwarze Wollresten, nur wirklich farbige Wolle oder dann zu dünn.

Labels:

Thursday, November 02, 2006

Noorte kõnepruuk

Täna RTL keskpäevastes uudistes oli teemaks ka noorte kõnepruuk Saksamaal. No lasti tänaval vanematel inimestel ja nii mõnelgi noorel endal tõlkida teatud väljendeid. Ei, kõik sellega toime ei tulnud.
Aga mulle hakkas kaks sõna meeldima: "Sportwagendeko", mis tähendab "blondiin autos" ja "Münzmallorca" ehk "solaarium".

Ei, üks saksa keele slängisõnastik kuluks ära küll. Varsti ei saa mudu arugi, mida nad kõnelevad.
Professionaalne kretinism.

Nojah, minu õppimine jäi ammusesse aega. Ja igapäevast noorte kõnepruuki .. Ma ei ole sellega emakeelski kursis. Rääkimata siis muust.

Uus kuu ja uued ajakirjad

Eilse õhtuse postiga saabus ka see ca nädal tagasi siit tellitud IK Fall 2006. Oi kui hea meel mul tolle ajakirja üle on. Seal on nii ilusad asjad. Näiteks Sienna cardigan ja Coral Crossing ja Wanderlust Hoodi ja palju palju teisi asju. Kasvõi see Gatsby Girl Pullover või Equinox Yoke Pullover. Oh jah. See muidugi ei tähenda, et ma kohe kõike tegema hakkaks, aga .. Kõikvõimalike palmikute ideedega olen ma sealmaal, et käpad sügelevad omale palmikute põimimise järele.
Igatahes IK peaks tellima pikemaks. Sest uues numbris meeldivad mulle ajakirja tutvustuse põhjal juba nii paljud asjad, näiteks see ja see ja Venezia Pullover ja ... Neid on veelgi. Ilusad ideed ju leiba ie küsi.

Seda paljuräägitud meie kodumaist "Käsitööd" minule veel tulnud ei ole. Aga ma ootan. Ma helistasin eile isegi Express Posti, et uurida, kas ta mul ikka on tellitud. Et teaks. Oli küll.
Aga tuli juba ka Kodukolle. Loodame, et ma see kuu ei pea Express Postiga maid jagama. Kuidagi juhtub nii, et ajakirjadest, mis on nende vahendusel tellitud, jõuab 3-st kaks kasti hilinemisega ja sedagi mitme helistamise peale. Kandja väidab aga alati, et tema on ajakirjad kasti pannud. Mina kahtlustan, et ta paneb küll, aga valesse kasti. Seda sellepärast, et kord see telefonineidis luges ette kandja vastuse järelpärimisele, mis kõlas umbes nii, et "Majal on mitu ühesugust postkasti". Jah, on küll. Kõigil kolmel trepikojal on ühesugused. Aga .. Kõigil kastidel on selged ja loetavad aadressiga sildid. Ja majal on uus ja väga hästi nähtav-loetav silt. Ja mina ei arva, et mina peaksin ajakirja omapäi ilmapealt otsima hakkama. Samas on Express Posti näitsikud olnud senimaani väga toredad selle igakuise probleemi lahendamisel, nii et kurta saaks ainult ajakirjade hilinemise üle. Samas .. See pole minu jaoks sugugi eriti suur probleem, nagunii kuhjub kuu algusesse palju uut lugemist. Tulgu siis hiljem, peaasi, et ajakirjad postkasti jõuavad. See paar krooni ajakirjalt ei ole jah mingi suur summa, aga kui ajakirju on enam ja tõesti ei põle, siis .. No siinkohas võib ju koonerdada.

Gestern abend kam hier auch von dort bestellte IK Fall 2006. Ich habe mich riesig gefreut. Da gibt ja so viel Schönes drin. Zum Beispiel Sienna Cardigan und Coral Crossing und Wanderlust Hoodi und so viel mehr. Wie z.B. Gatsby Girl Pullover oder Equinox Yoke Pullover usw. Das bedeutet aber nicht, dass ich all diese sachen gleich machen werde, jedoch bin ich dem Zeitpunkt nähergekommen, an dem ich wieder mal etwas zöpfiges für mich stricken möchte. Habe ja Jahre nur für Kinder ws gemacht.
IK werde ich mir bestellen. Denn im neuen Nummer gefällt mir aufgrund Vorschau auch schon einiges: das und das und Venezia Pullover und ... Ahh, da gibt ja so viel Schönes.

Der Monatsanfang bedeutet ja auch neue Zeitschriften. Diesmal auch unsere estnische "Käsitöö". Ich hab die noch nicht gesehen, jedoch einige Abonennten haben die schon in der Hand.
Hoffentlich wird es damit diesmal keine Probleme geben, wie bei anderen durch unser Postunternehmen Express Post bestellten Zeitschriften. Die kommen einfach mit Verspätung, und kann sein dass ohne telefonische Nachfragen würden sie gar nicht hier ankommen. Woran es liegt, das habe ich noch nicht erfahren. Für mich ist die hauptsache,d ass ich die abonnierte Zeitschriften bekomme, ob mit oder ohne Verspätung.

Labels:

Nagu veel vähe oleks ...

Andsin mehele ka lugeda seda Mari Marikese blogisse tõlgitud lõngajuttu. Kaasa leidis, et meil on seis hullem. Meil ei saa rääkida heinapallist, meil tulevat rääkida vähemalt kolmest heinapallist! Ja selles olevat ta ka veendunud, et kuskil köögikapis on miskit peidus :D Jajah. Igatahes itsitas ta tüki aega "oma argipäevast" lugedes.
Ja siis saadab kaasa ta veel sidesse Harrieti paki järele ... Nagu lõnga tõesti vähe oleks. Aga sageli on probleem just selles, et on küll, aga vajaminevat mitte. Nii ostsin ma pühapäeval türkiissinise 7venda, sest Keskmiku jope on oranži-türkiisi-mustaga ja see hall-roheline-kollane müts mulle sellega kohe mitte ei meeldi. Nii et .. vajadus. Floricat oli ka vaja, Swallowtail on ju pooleli. Ja seda rohelist pitssallilõnga on ka vaja, vaja ju käega katsuda ja proovida. Siis vaatame kas seda juurde ka vaja on. Karta on, et on.

Seda enam, et õues on kuduilm. Ja ükski vägi ei muuda siin ja praegu selles miskit. Ja mul on kirjatöövaba hetk ka. Nii et .. Tööle, tööle kurekesed ...
Prr... ja poisid läksid õue!?! Mis vägi see küll on, mis neid täna sinna kisub? Mul on kahju, et mees pidi hommikul tööle minema, hirm oli et kas ja kuidas ta sinan jõuab. Jõudis. Jõuaks eluga koju ka.

Als ob wir noch zu wenig Wolle zu hätten .. Ich hab etwas doch dazugekauft. Denn man braucht das ja. (Die links oben würden den Bedarf besser illustrieren, leider sind die nur in Estnisch und Finnisch; es geht da darum, wie ein Mann eines Strickfäns das Leben sieht, wenn überall nur Wolle-Wolle-Wolle und Nadeln herumliegen).
Weiss ist für Swallowtail Shawl und Türkise für die Kindermütze, für den Mittleren. Seine neue Jacke ist orange-türkise-schwarz und grün-gelb-grau-Mütze von vorigen Winter passt nicht dazu. Uns die grüne Wolle wollte ich nur mal anfassen und ausprobieren. Doch die gefällt mir auch. Das würde ich gerne dazukaufen, für einen tollen Spitzenschal vielleicht.

Labels:

Vikerkaar talvises taevas!

Ta kasvab! ja mulle meeldib. Kuigi mingi hetk tekkis hirm, et sest lõngast tuleb ta õite väike. Ega ta tulebki väiksem kui eelmine, aga siiski mitte ülemäära väike. Jagub veel mõneks mustrikorraks ja siis servaks. Ma loodan. Sest vaevalt ma seda juurde leian. Tegelikult ei ole mul tahtmist otsima ka minna. See lõpeks mõnes mõttes fiaskoga, loe: lõnga saaks koju rohkem kui hetkel vaja. Kuigi see on teema, kus küll küllale liiga ei tee.

Ein Regenbogen im winterlichen Himmel. Hatte auch mal kurz Angst, dass die Wolle für einen Schal im Normalgröße nicht reicht, jedoch scheint alles gut zu gehen. D.h. der Schal wird nicht allzu klein, obwohl wesentlich kleiner als mein erster Kiri. Ob die Wolle noch zu kaufen da gibt, weiss ich nicht.

Labels: