Monday, January 30, 2006

Maailma kõige ägedamad kardinad!



Ma sain omale suurde tuppa kardinad! Uskumatu millised!
Arutasime siin kas roheline, oranž või valge vuaal. Et sellised tavalised. Ja eile ema juures koukis kardina-jutu peale kapist välja kaks omavalmistatud kardinat. Heegeldatud, mingi suvaline linane niit. Mõlemad on nii ca 2m kõrged ja 1m laiad. Sisse on heegeldatud lehvikuga jaapanlanna figuur. Iga nurga alt ja igas valguses hästi ei paista. Pimedas õuest tuppa vaadates on hästi näha, ja päevavalges moodustab see kujutisega võrk päikeses veel laheda "peegelduse". Nojah, nad tahaksid rohkem eksponeerimise ruumi ja kõrgemat akent, aga mida mul ei ole, seda ei ole.

Mulle igatahes meeldib. Ja mu teinepool, kes tavaliselt sellistes asjades on pigem arvamuseta, on kah asjaga ülemäära rahul. Just see on üllatav, et ta nii valjuhäälselt eile oma vaimustust väljendas. Ei ole just tema moodi. Aga ilusad asjad ju ka.

Ja sokid nr. 4/2006 on ka valmis.

Sunday, January 29, 2006

Rahulik laupäev

Täna oli selline rahulik kodumajanduslik päev. Üle pika aja sai jälle hoogsalt pesunööre õues täidetud. Selle külmaga ma pesu suurt ei pesnudki, vaid hädapärased seljariided. Pole ruumi toas kuivatada. Sellevõrra oli täna kuhi siis kõrgem. Jagub homsessegi.
Eile! Ma polnud poolteist nädalat toast väljas käinud kaugemal kui seda on all ukse ees postkast. Ei väljas, ei linnas. Nojah, siin korra sel nädalal ennegi õues, aga see oli vaid väike viiv toasoldud ajaga võrreldes. Eile siis üle pika aja linnas ja poistel järgi lasteaias. Tore on see, et kasvatajad ei olnudki mind vahepeal ära unustanud, ei olnud vajagi end uuesti tutvustada. Noh, see rohkem nagu nali nüüd, aga jah ... Meie peres on lapsed kontekstis "lasteaed" kuidagi iseenesestmõistetavalt issi teema. Aga see selleks.
Reedel oli vanemal poisil lasteaias mingi kostüümipidu. Tema on meil aga see isand, kes ei tee ennast näiteks tüdrukuks (loe: nõiaks), klouniks ja enamusteks muinasjututegelasteks. Täielik härra Pirtspekk. Ja nii oligi suur probleem, et kui kostüüm, siis kuidas temaga? Issi lahendas olukorra lihtsalt ... Siin paari aasta eest sai ostetud miskine 150.- kroonine Zorro komplekt: kaabu, mask ja piits. Saast ta on, aga vähemalt seda on nõus poiss omale "külge riputama". Kuigi parima meelega plaksutaks ta ainult piitsa, kõik muu on teisejärguline. Vahel kohe tahaks lapsele miskit meisterdada, kah teha kostüümi. Aga ta ei taha. Kohe mitte üldse. Kui just, siis et ostaks talle poest Spidermani kostüümi. Aga seda ei tõuse mu käsi ostma.
Huvitav, kas nooremad tulevad samasugused pirtsutajad?
Aga reedel ja linnas oli mul enne poistele järgiminekut tuhat muud käiku ka. Käisin raamatupoes ja tõin lõpeks selle "Koekirjade varamu" ära. Pilk oli peal ammu, aga no kuidagi polnud jõudnud sinnamaani. Siis käisin veel lõngapoes. Bambino´t ma selle vana kampsi varrukate uuendamiseks juurde ei saanud, ostsin teise valge. Igatahes said varrukad valmis. Kuigi nagu täna lõngu korrastades selgus, oleks olnud ka kodus veel juppe-jääke, mida ära kasutada. No kõik ei ole alati meeles. Ja päris raamatupidamislikku arvestust ma varude üle ka ei pea.
Siis tõin juurde vardaid. Keegi on mu lemmikud sokivardad (2,5) ositi mehelepannud. Kadunud on vähemalt 1 komplekt. Ja nii ma ostsin kaks komplekti juurde: metall- ja bambusvardad. Nende peenikeste bambusvarrastega on mul pidev hirm, et äkki lähevad katki. Tahaks loota, et nad nii haprad nüüd ka ei ole.
Lõngapoest jalutasin teise lõngapoodi, Müürivahesse. Mind jäi viimane kord kiusama üks lõng: BBB atlas. Just see oranž toon. Võtsin kaks tokki, proovimaks. See selline peenike, 50 g = 200m. Paari sokke vast ikka saab ja siis katsetada. Sest mul on siin üks sünnipäevakingi idee väikesele tüdrukule. Ostsin ka üht teist villasegust lõnga, sellist kirjut BBB bebe70, kah proovimaks. Näis mille ja millise kasuks siis lõpeks liisk langeb. Sest ideel on ka vaid üldine kuju. Ja enne peaks lapse emmega ka konsulteerima. Tal endal nii kuldsed käed ja teeb ka pidevalt miskit. Äkki oleks minugi mõte liiast?
Õeldakse, et kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. Üks peamisi eesmärke oligi linna minnes kauplus "Kiika kööki". Aga olles vanalinnas jõudsin ma sealt juba pea et lasteaeda minna (see ka kesklinnas) kui avastasin, et unustasin sinnakanti minna. Pöörasingi otsa ringi. Ma nimelt sain omale sõbrannalt novembris juba 300.- kroonise selle poe kinkekaardi. Vanade kappide eest. Ja kuna ma sealt niiväga seda Römertopf ahjupotti tahtsin, siis läksin ja ostsingi tolle ära. Hästi vahva asi. ja täna juba tegime selles süüa kah. Mõnus, pane aga asjad sisse ja lükka ahju, ei mingit segamist ja sudimist. Ainult aega vaja ahjusolekuks. Olevat tervislik toiduvalmistamise viis. Mulle igatahes meeldib. Nüüd peab erinevaid retsepte ära proovima.

Vaat kus nüüd sattusin hoogu. Kohe näha, et suhtlemisvaegus :D ütleks sellepeale nii mõnigi. Kuna siin mõni juba tukub diivanil, siis on vist viimane aeg edki linade poole veeretada.

Friday, January 27, 2006

Mozart

Täna on teles see 24h-Mozartit-päev. Huvitav, kaua mu teinepool seda "saagimist" välja kannatab? Sest nii ta seda nimetab. Aga dokfilm oli siin ennist päris huvitav. Ja mis peamine .. Ma kaifin hetki, kui kuskilt kostab killuke saksa keelt! Krt, enamus filme ja värke ju kõik inglismanni keeli.

Aga hetkel tegudele. Ma senimaani ju öörõivais. Pikk hommik, mis iseenesest ei ole ju üldse paha.

Thursday, January 26, 2006

Kas te kirjutate luuletusi?

Blogidest torkas silma ühe küsimustiku sees üks küsimus, see juba eespool nimetatu. Jah, kirjutan küll.
Ja kas ootate kevadet? Talv on mõnus, aga kes siis kevadet ei ootaks ...

Unistades sireleist ...

Tõde teenib olemise ootusrikkaid hetki
Saama viima tulemise tahtmatust ja tööd
Saetuna võib sirelpuudest aimata vaid hekki
Puutmatuna lõhnadest jääb kuusse kiindund öö

Sirelpuude violet-valge õitevaht mind kutsub
Oma rüppe meelitab kui sosin sinu suult
Kutse tummas tajumises kevad südant katsub
Sinu sõnu soovin viie õielehe puult

Soovin sõnu sosinal ja häälegagi öelduid
Tahtmist tahan täita sinu huulte mõrkjast meest
Mõtteid mis on ilmavalgest eile täna mõeldud
Sinust joobuks öeldes lahti mõrust silmaveest

Soove seisab tosinaid va vatsakeste vahel
Pihkudesse pistaks Sulle oksa õisi täis
Täitumise igatsusi mõlemal meil kahel
Lootus on, et soovilind koos kahel külas käib

28/29.04.2002

Aga nüüd ma lähen õue. Niii ilus ilm on. Täna ongi vist parem päev!
Ja tibu tahab tuttu minna.

Wednesday, January 25, 2006

Harutatud

Ma olen ise ka hetkel peast justkui harutatud. Juba pikemat aega püüan leida võimalust ühe vana lühikeste varrukatega kudumi ülesharutamiseks. Esmalt sokutasin asja emale, ta selline kannatlik. Aga kolides andis ta selle mulle harutamata tagasi. Nüüd, kui ma olin paar aastakest ise ka hoogu võtnud, tegin siis lõpeks otsa lahti. Uhh kui jama on neid tupsu-mupsulisi lõngu harutada. Suurem töö, tükkide teineteise küljest lahti harutamine on nüüd tehtud. Osa tükke juba harutatud ka. Homme siis ülejäänu. Nagu ka üks mõned aastad tagasi kootud poisi kamps valge. Ta keeldub seda selga panemast, see kratsivat. No ei ole võimalik! Aga vaidle temaga. Ja mõtet seda teisele kah hoida ei ole, too on justkui papagoi. Korra suure venna suust miskit kuulnuna, jääb seda korrutama nagu vanasti vigased vinüülplaadid.
Ahh, teeme miskit muud sellest. Küll idee leiab.

Täna on tegelikult kehva päev, seepärast ka nõnna tagasihoidlik Kirjaneitsi. Aga päevad pole vennad. Ehk on homne parem

Tuesday, January 24, 2006

Pusle



Minuga juhtub alati midagi. Nii ka tookord kui ma hakkasin oma keskmisele pojale (siis oli ta küll kõigest teine) “midagi” kuduma. Justnimelt midagi, sest visioon ei olnud terviklik ja läbimõeldud. Olid poes mõned meeldivad lõngad (BBB “Full” – värvid torkasid silma ja soetusid koju) ja siis oli see ruudukestega vest ühes vanas Burdas. Naabrinaine ostis kah samu lõngu meeldimise pärast. Nii me siis koos kudusime. Aga nagu (nüüdseks) paistab, on BBB lõngadel minu puhul alati veidi puudu. Nii ka seekord ja siis jäigi see pisike vestiraasuke ootama kas uut lõngalaeva või paremat ideed. Ma jõudsin vahepeal tegelikult kududa valmisolevale esitükile paariliseks kõigi kolme värviga tagatüki ja naabrinaise jäänukid ka omale nõutada. Aga see lihtsalt ei olnud SEE. Ahh, saate ju aru. Asi nagu oleks ja peaaegu nagu “päris”, aga lõplikku heakskiitu anda ei saa. Ja nii ta seisis kuni .. nüüd on juba kolmas poeg, see praegune Pesamuna asjasse sisse kasvanud. Ja kui ei oleks olnud möödunud aasta teisepoole käsitööfoorumite avastust ja neid paljusid blogisid oma imekenade asjadega, siis ei oleks sellest vast asja saanudki. Eks oma rolli mängi ka see, et poodi tuli lõnga juurde! Küll värvitooni vahega, aga selle olukorra ma lahendasin ära. Ning valmimisel oluline tegur on seegi, et hetkel on kirjatöödes nagu veidi rahulikum aeg, saab tegutseda kätetöö rindel. Mis siin titaga kahasse kodus ikka muud teha.

Aga ma rääkisin vestist. Valmis sai! No sellist puslet pole ma enne kudunud. Katsetasin siin igat lõngajuppi, et enamvähem norm jääks ja see jupitamine väga välja ei paistaks. Paistab enamvähem õnnestunud olevad. Veel on mõned sabad sees peitmata. Aga tita seljas nägi vahva välja. Erinevalt vanematest poistest lasi tema tänase pideva kaelaaugu ümbertegemise juures seda endale korduvalt selga passitada. Ma neid ruutude juurde kuuluvaid triipe kõhupeale vist täna silmama ei hakka. Enne tuleks lõng leida, mis kõigelt välja paistab. Kui üldse .. Seegi on küsimus.

Igatahes on mul heameel.

Aga tagantpoolt näeb vesti erinevate siniste toonide ühenduse lahendus välja nagu teisel pildil. Püüdsin alguses ühtejutti kududa, nii kahe tooniga paari rea kaupa vaheldumisi, aga see polnud see. Nii tundub mulle parem.

Mul ongi üks vanade asjade lõpetamise periood. Vanemale pojale kudusin nüüdseks vist 5 aastat tagasi kampsuni: Novita Bambino (valgel taustal punased-sinised triibud, idee ühest 90-ndate Novita ajakirjast, olid mingid rahvuslikud kampsid). Aga jah, vanem poiss käis sellega kaua, Keskmik seda kanda ei saanud, sest üks varrukatest "vajus ära". Just vajus nö pikemaks, valge lõng justkui hõredamaks. Muus osas ei olnud kampsunile mingeid etteheiteid. Ju siis mingi osa valgest lõngast oli ses mõttes defektne, et pikemal kasutamisel kaotas "vormi". No ikka täitsa sõelapõhi oli kohati juba ja seda ainult ühe varruka tervenisti "kulumist" ma kandmise kaela kah nagu veeretada ei oska. Nüüd leidsin läbi häda valget uuesti Liann Lõngadest. Koon siis uued varrukad, saaks asja kasutusse. Kuigi ühest tokist vist välja ei tule, hetkel minul poodi võimalust minna vist ka ei ole. Ja ei tahaks seda kauemaks enam vedelema ka jätta, sest linnakäimiste võimalusi nagunii ei paista. Olen mehe graafikust sõltuvalt vabatahtlikult-sunniviisiliselt kodus. Nii pean vist vanade varudega kombineerima, pisut punast ma juba leidsin ka. See see varude hea külg ja rõõm ongi: ikka on midagi omastkäest. Eks ta üks naljakas asi tuleb, sest päris triibuliseks ka enam tegema ei hakka, üks varrukas on ju pea et valmis (need kohe külge kootud). Jääb siis vast nii, et varruka alumine osa ja soonik tulevad teist värvi kui valgest üksi ei jagu.
Aga tulemus jääb järgnevatesse päevadesse.

No kus nüüd kukkusin lobisema ... Mis parata .. Jutulind!

Monday, January 23, 2006

Sokid 3/2006


Sokid 3/2006
Originally uploaded by Lola69.
Kaks tänast rõõmu!
Otsisin kastidest üles ka oma lemmiksokimustri. Nädal aega palusin teistpoolt, et ta selle üles otsiks. Ei otsinud, ikkagi otsisin ise laupäeval. Aga üles leidsin (see see on kui remondiga seoses kolib osa elust kastidesse). Ja tegin sokid ka valmis, kuna lõngad olid vanadest varudest, siis nappis siingi veidi, aga selle puudujäägi korvasime samuti olemasolevaist varudest, kes vaadata ei oska, see ei pruugi arugi saada.

Nii et .. kavvavõetud iganädalasest sokipaarist on 3 juba olemas. Ja kolm nädalat aastat täis ...

Labels:

Ja valmis ta saigi!


Poja kamps
Originally uploaded by Lola69.
Kauatehtu olevat kaunikene. sedakorda olen ma iseendaga igatahes rahul, olgugi et üks kamps võttis aega nüüdseks siis tõesti 2 kuud. Alustasin seda ju sel pagenduse nädalal, peale 20. novembrit. Siis tuli vahele taas koju sissekolimine, siis jõulud ja sinnavahele mahtus veel lõnga puudujääk. No sellise täpsusega (jäi miskine üks 30cm pikkune lõngajupp) ei ole mul veel ühtki asja valmis saand. Ja nüüd ongi hirm, et kui meite rajakas ikka riietega rajatseb, siis lappimiseks ei ole mul miskit.

Saturday, January 21, 2006

Pildita

Jama värk, kui ajad omast meelest täiuslikkust taga igas pisiasjas. Nii võiks poisi kampsun juba tõega nö "väljas" olla, aga ikka veel ei ole. Katsetan siin kaelusega, et kuidas ilusam jääb. Ja enne "vormimist" tõmbasin ka ühe pisivea pärast osa esitükist üles. Vaevalt et keegi kõrvaline seda üldse märganud oleks. Aga ma lihstalt ei saanud teisiti. No igatahes homme peaks asi punkti saama. Varrukad ka tahenevad vast homseks ära. Siis vaatame, kas kaelus vajab uut lahendust (silmde arvu osas). Kui ei, siis varrukad külge ja ongi ... FERTIG! Na endlich ... ohkab siis kudijas.
Sedakorda töödel selline järjekord, täna ei oleks varrukad veel otsapanekuvalmis, niisked. Aga ma niisama kah istuda ei tahtnud. Ja Pesamuna vest mind ka hetkel niipalju ei paelunud, ei pakkunud rahuldavat lahendust. Seljatüki koon uuesti, nüüdseks juba vist 4-ndat korda. Aga küll tast lõpeks ka asja saab. Nädalavahetus peaks andma selgitust.
Selle nädala valmistööde hulka võib lugeda ühed rohelised sokid. Pilt on, aga veel mitte arvutis. Öeldakse küll, et tänasida toimetusi ära viska homse varna, aga kahjuks nad sinna jäävad. Magada tahaks. Eile öösi hoidis mu meeskond siin mind päris kurnaval viisil ärkvel. Poisse tabas miskine veider kõhulahtisus ja nii siis sai magamaminekujärgselt ja öösi nendega kempsu joostud, pestud ja kasitud ja pükse otsitud ... No lastel ikka juhtub, et alati ei jõua õigeks ajaks õigesse kohta. Tänaseks õhtuks paistis asi normaliseerunud olevat, keegi ei paistnud enam silma sooviga vetsu elama kolida. Ahh, siin juba pikemat aega kõik soiuvad miskisest kõhuviirusest. Ju see miskit sellelaadset oligi.

Ilm on külm edasi. Ja tore on. Ümberringi puha kõik soiuvad, et külm ja külm. No ja siis, talv on ju! Kuidas see Postimehe juhtkiri siin ükspäev laususki .. "see, et me astusime EL-i ei tähenda veel, et Euroopa talv oleks siiagi tulnud" (tsitaat ei ole täpne, aga ma ei leia ka lehte paugupealt üles). Kui normaalselt riidesse panna, siis ei olegi väljas viibimine vast nii hull mõte. Itaalia saabaste, puusapükste, vaevu nabani ulatuva jope ning kulunud jutuga, et "mulle ükski müts ja kindad ei sobi" pole ka ime kui külm hakkab.
Ma ise ei oska hetkel külma kiruda ka küttearve tähenduses. See selgub järgmine kuu. Aga ma ei tähelda küll, et me kütaks oluliselt enam. Aga .. elame ja näeme.
Minu mõtte lõngapoodi minna lõikas see külm aga küll läbi. Isegi läheks linna (vajadust otsesõnu ei ole), aga kuna külm mõjutab kohati teisepoole tööpäeva, teatud tõrgetega seda pikemaks venitades, siis ... No lihtsalt ei jõua enam kõikjale sinna kuhu tahaks. Ja mis siis sinna enam üldse minna. Järgmine nädal on nagunii vaja minna, ühendame siis meeldiva kasulikuga. Meil on poistel lasteaias loeng laste jonnist, sellega toimetulekust ja sellest-teisest-kolmandast veel. Tahaks minna kuulama minagi. Kas ka saab, pole veel kindel. Jällegi .. kaasa tööpäev ... . Aga ootan sellegi päeva ära ja kurdan siis oma mittesaamist või rõõmsutan saamise üle.

Aga nüüd küll magama. Homme, st. täna on ka päev.

Wednesday, January 18, 2006

Külmast päevast külmas öös

Uh, külmapühad. Täna olid poisid veel lasteaias, homme on kodus. Hakka siit kaugelt neid selle pakasega veel linna vedama. Saavad kaks päeva kodus olla lisaks nädalavahetusele. Õue küll vist mitte, aga sõbrapoiss on ka kodus, koolist lubati külmapühadeks, nii et vast saavad hakkama. Ja äkki jätavad ka minu närvikava terveks. Kas just kudumisest asja saab, see on iseasi.

Võtsin sel aastal ette kududa iga nädala kohta kõigi muude tegemiste kõrvalt ka paar sokke. Eelmise nädala juba jäin pea et võlgu. Täna sain "võlakustutusega" ühelepoole. Ühed rohelised sokid kotis juures. Nüüd vaja veel jooksva nädala omad kududa. Ent enne tahaks ikkagi vanema poisi kampsuniga ühelepoole saada. Novembris alustasin, siis oli töövabal nädalal aega laialt käes. Olime koduse põrandavahetuse eest linnas maapaos ja arvuti puudumisel mina "tööta", ent see nädal sain hirmkiiresti otsa ja asi jäi järge ootama, sest rahatöö nõudis oma. Siis jällegi selgus kurb tõsiasi, et varrukatest nii tokijagu lõnga puudu. Ja senimaani ma otsisin ja ootasin seda. Saingi :) Sellest vaid heameel. Ent kuidas see lihtne asjake mul lõngapuuduse takka toppama jäi? Ei saa senimaani aru, ma ikka muidu varuga ostja ja seegi kord nagu oli koguseliselt lapse kamspiks kõik vajalik olemas ... Ahh, mis sest enam. Nüüd on kõik olemas ja varrukal jäänud veel loetud read. Ja tükid kokku ja .. SELGA! Kohe tuleb vist veel mõni kududa, vanem poiss kasvab kui mastimänd. Nooremad saavad tema varud omale, neil nende hilpudega niiväga ei põle, aga vanemal pole varna kust võtta. Ei noh, egas nooremad saavad ka omad ja uued, egas nad ainult vanadest asjadest ela. Aga ikkagi.

Olen siin ka mitmeid kordi kõiksugu kappe ja varusid revideerinud, remondiga ilmub paljugi välja. Peaks mõned nö mahakantud asjad üles harutama, mis nad ikka seisavad niisama. Sama käib ka mõnede iidamast-aadamast pooleli asjade kohta. Kas see kõik just ruumi juurde loob, aga veidi korda vast ikka. Paras külma ilma tubane tegevus. Ega ma Pesamuna Mattiast (1a ja 4k) ju selle külmaga välja vii. Homme vaatab, kuis ja mis. Kui vaid jälle miskine muu töö segama ei tule. Nojah, tegelikult on vaja ju tööd ka teha. Päris ilma ikka ei saa.

Tuesday, January 17, 2006

Sissejuhatuseks

Tere!
On selline külm aeg ja haigused liikvel tubasele tegevusele vaatamata. Sain minagi ühe pisiku külge. Blogipisiku. Ma olen korra juba katsetanud blogiga, aga kuna ma ei taha oma väljendusvabadust ja rõhuasetusi vaid ühe teemaga piirata, siis valisin omale nö Uue Kodu - Segasummasuvila. Sest see sõna illustreerib mu elamist-olemist-tegemisi kõige paremini.
Paberpäeviku kogemus on mul plikapõlvest olemas. Tahaks loota, et siinne kogemus saab olema veelgi värvikam. Uuel ajal ju uued võimalused ja kombed. Ja tahaks loota ka seda, et kohalik elu-olu ja igasugused muud tegemised, näputöö ja kirjalised katsetused leiavad siin omale sooja paiga.

Nii et .. tere tulemast!