Friday, March 31, 2006

Kevadised "kutsud"

Ja lumi sulabki ... Kolasin täna veidi lastega õues. Kole kähku tulime tuppa tagasi. Ega seal praegu suurt teha olegi. Maja takka on sulanud välja koerte talvised jäänukid, Pesamuna komistas ühe hunniku otsa nii, et peaaegu ninapidi sisse. Oi kuidas ma vahel koeraomanikke vihkan. Aga noh, egas mõistus ole oma teha. Äkki läheb õnneks ja astuvad ise kord mõne suurema kuhja sisse ... Kuigi ka siis pole kindel, et nad asja ivast aru saavad.
Ahh, mis ma tühja ikka omi närvirakke siin vihastamaks raiskan.
Miks me nii kähku tuppa naasime? Ilm on täitsa mõnus, suisa soe ma ütleks. Aga jah, ega seal muud peale jooksmise lastel hetkel teha ole. Meie liivakast ka alles täitsa lumes, samas kelgumäel enam piisavalt lund ei jagu. Pealegi haigutab mäe all veelomp. Nii joostes aga, Keskmik ees ja MG järel, kukkus pisem nii õnnetult, et moka peal pärlendasid verepärlid ning nina jooksis sorinal verd. Keela või ära keela, või nad siis sind kuulavad. Igatahes läks nutune tibu nüüd tuttu. Ja töine mamma üritab ka ühtteist asjalikku teha.
Tahaks lõpetada ühed sokid ära ja poisi kampsi, palmikuga. Ent tegelikult peaks hoopis tööd tegema. Jälle on ees üks kuhi tradosega tõlgitavaid materjale. Ehitusmaterjalid. Kui see nii jätkub, siis varsti lausa ehitaja valmis. Nagu ma juba varemgi öelnud olen, kui tahad üht teha, siis hiilib ka teine töö ligi. Nii seisabki mu õmblemine möödunud pühapäevast, kollase kampsuni varrukad ka, sokipaar ka veel poolik. hea vähemalt seegi, et ma rahatööks nimelt seda, mida hing ihkab teha saan. Muidu oleks vast kordi raskem.

Niih, nüüd tass kohvi ning tuulutet ajudega ja lahti kirjutatud sõrmedega tööle! Huvitav, kes enne õhtut koristab. Kaasa kutsus külalised, aga magavate lastega nagu tolmutama ei hakka ...

Ich war heute morgen wieder einmal draussen unterwegs. Mit den Kindern. Der Schnee ist fast weg! Aber es wird noch eine Weile dauern, bis die Kinder wieder richtig spielen können. Denn Sandkasten ist noch völlig im Schnee, rodeln kann man aber nicht mehr. Und wie in jedem Jahr .. überall liegen Fäkalien der Hunde! Die Tierlieber werde ich nie verstehen. Man müsste doch eigene Umgebung sauber halten können. Oder endet jemandes Welt wirklich hinter der Wohnungstür?
Doch wir konnte nicht lange draussen bleiben, obwohl das Wetter schön ist. Zwar keine Sonne, doch ziemlich warm und angenehm. Aber ... aber Mattias Gunnar (unser Kleinstes) fiel so unglücklich, dass die Nase zu bluten begann. Und jetzt macht er ein Schläfchen. MArkkus schlief auch vor dem Video ein ... So kann ich ein bisschen arbeiten. Obwohl die die Socken und das Pullover vom Bild beenden möchte, muss ich mich zuerst an die Schreibarbeit machen, wieder eine Übersetzungsarbeit fürs Wochenende. Man muss ja auch geld für Wollekäufe verdienen. Mit Trados ist das Übersetzen auch leichter als sonst, bei technischen Texten ist das ein wunderbares Hilfsmittel.

Wednesday, March 29, 2006

Enam väsinum olla ei saa ...

No oli see alles päev. Hommikul 9-st linna, viiest õhtul tagasi. Ja pea kõik see aeg jalgadel ... Uhh, ohkama võtab. Seda enam, et ma pole ju nädalaid kolanud, puha koduseinte vahel istunud.
Käisime arstil. No enam ei saa öelda, et titaga. Ikka juba tore ja tegija poiss. Ikkagi poolteist! 12 kilo ja 820 g raske ja 88 cm pikuke lapsuke. Peaks võrdlema teistega samas vanuses. Sünnilt kõikse suurem poiss meite peres -4816g ja 56 cm-, ei tea kas ikka veel?
Igatahes kõik on nö OK kui tatitõbi välja arvata. Aga eks aastaaeg ole kah selline. Nii on mul homme kodus taas kaks last, MM jääb ka koju. Ja nagu ikka .. paistab et tuleb tööd. See on seaduspära: kui sul tööd ei ole, siis on ka lapsed, need suuremad, kenasti aialapsed. Nii kui tuleb tõlketööd, nii jääb mõni erinevail põhjustel lisaks koju. Ahh, pole hullu. Ma hakkan harjuma selle Segasummasuvilas töötamisega.
Aga linnaskäik. Hommikul alustuseks sai ostetud aprilli Sabrina. Oi kui hea meel mul oli. Üks mitte just eriline asi pälvis kohe ka tähelepanu. Pealelõunal kolasime mehe sõnul "teise Euroopa otsa mingi mõttetu ajakirja järele", loe: käisime saksast saabunud Rebeccal järgi. Ahh, meeste asi. Ma tegelikult mõistan isegi mõistan seda suhtumist, sest ega mul ajakirjapaberist kodus puudust ei ole. Hamstri asi, see küll küllale liiga ei tee. Igatahes: ajakirja kullerile veelkord suur-suur aitäh. Ja mul on häbi ka, et ma vähemalt šokolaaditahvlit tänutäheks kaasa ei võtnud. Oh seda vana pead ja mõtteid segavat kevadtuult!
Aga päeval kolasin ma veel lõngapoodides. Liannist Narva maanteelt oleks tahtnud väga paljut osta. Just neid Elsa poolt Kullaketrajais mainitud uusi. Tahtnuks erinevaid nimetusi nii türkiissinist, helerohelist ja oranži. Aga jätsin need uue kuu alguseks ja ostsin muud. Ei tea ma ise kah oma valiku põhjust. Aga erinevalt viimasel ajal alati pilku püüdnud rohelistest toonidest, ostsin täna sinist. Puuvillasegusid, kahte sorti. Ja siis Bergere Berlaine lõnga mõned tokid. See viimane meeldib mulle sokkamiseks väga. Näis siis, mis sest kuhjast tuleb-tekib. Igatahes järgmisest rahalaevast lähen jälle "varuma".

Ma olen jah siin muidu rohelisel lainel, juba eelmisest kevadest. Isegi toa seintest kaks said rohelised, kaks oranžid. Aga sinine on ka igal juhul üks lemmikuid, just sellised toonid.
Tegelikult peaks üle pika aja midagi punast tegema. Viimasest punasest kampsunist on aastaid möödas. Salle ju on, aga see pole see.
Uhh, nüüd jalgu puhkama. Kui kellelgi on "jalatallad ümmargused", siis olen see mina. Kui leian teenindaja, siis teeks ka jalavanni. Sedaviisi telku ees, mõnusalt. Aga selleks peab keegi tooma kausiga vee ja rätikud ja ... Äkki räägin oma jalgpallurile augu pähe? Nii väikeseks valurahaks?


Heute hatte ich einen Stadttag, vom 9 bis 17 Uhr auf den Füssen. Bin müde, sehr müde. Morgen war ich mit dem Kind beim Arzt, der regelmäßiger Besuch (1 1/2 Jahre alt). Alles ist OK, 12820 Gr und 88 cm. Muss die Angaben der älteren Kinder aussuchen um zu vergleichen. MG war ja nach der Geburt das größte von meinen 3 Kindern: 4816 Gr und 56 cm. Ob es es immernoch ist?
Habe mir heute auch Sabrina von April gekauft. Ausserdem habe ich Rebecca abgeholt. Elku aus Kullaketrajad-Forum (estnisches Handarbeitsforum) hat die aus Deutschland mitgebracht. Vielen Dank! Und zu Hause fand ich im Postkasten Novita´s Sommerausgabe! Zeitschriftentag!

Habe auch die Wollläden im Stadtzentrum besucht und kam mit etwa 1 kg Wolle nach Hause. Habe mir schon einiges für den nächsten Wollladenbesuch ausgewählt auch. Etwas sommerliches, nicht nur Wolle, sondern auch Baumwolle. Obwohl das Sockenstricken eine meiner Leidenschaften ist. Diesmal dann blau, obwohl ich schon seit einem Jahr hellgrün zu meiner Lieblingsfarbe erklären könnte. Und orange. Habe sogar die Wände des Wohnzimmers im Herbst Hellgrün und Orange tapeziert. Eigentlich möchte ich im Moment etwas roter stricken. Vom letzten roten Pullover ist zu viel Zeit vergangen ...

Tuesday, March 28, 2006

Võsapetsist

Kodutud foorumis läks vaidluseks: kas Võsareporter on tänuväärt, hea saade või edeva mehe labane esinemine. Minu arust viimane. Oma nö "vaenlise" hoiakuga kutsusin esile muidugi pahameele, sain "teise eesti" probleemide kajastamise sarjamise eest külge sildi "esimene eesti". Nojah. Niipalju siis sildistamisest ...
Mina jään igal juhul kindlaks omaenda arvamusele (olgu see mõne "õigesti" arvaja arust kui vale tahes), et kehvapoolne, teatraalne esitus ei aita oluliselt probleemide teadvustamisele kaasa. Ma ei pea tost tegelasest kohe mitte üks põrm, saadet ei vaata, näind olen niipalju kui reklaamist tuleb ja kui satun olema mõne andunud fänni seltskonnas (õnneks on need haruharvad hetked, et mitte öelda pea olematud). Aga ma ei mõista seda andumust, millega mõni inimlaps talle mittesobiva arvamuse kohe maha trampima peab. Samas on jutt tolerantsist, eriarvamuste aktsepteerimisest ...
Issanda loomaaed on suur küll. Aga kõigile isenditele ei tule vist ka täiskasvanuea saabudes mõistus päris koju.

Wir haben in einem Forum (namens Kodutud/"Obdachlose") über eine estnische Fernsehesendung diskutiert, ziemlich heiß.

Monday, March 27, 2006

Sokid nr. 12


Valmis! Ega jah, päris varvastesse seda ühevärvilist lõnga ei jagunud, tegin siis varbad selle sinisetriibulise lõngaga. Proovisin ka kahe kirjuga, aga see jäi kuidagi naljakas. Vahvad Triibikud tulid. Ja ma kavatsen nende kirjude-triibuliste lõngadega ühevärvilisel taustal veel katsetada. Näiteks valgel. Näis, mis saab.
Maailmas on ikka imelisi inimesi! Nüüd on Rebecca saka keelne ajakirjaversioon saksast siiamaile jõudnud. tegin täna ülekande toojale ära, äkki õnnestub kolmapäeval ka ajakirjani jõuda. Oleks tore. See saab olema üle mitme setme nädala taaskord üks linnaskäimise päev. Ma unustan nii varsti ära, kus see Tallinna-linn asubki.

Fertig! Socken Nr. 12. Da die einfarbige Wolle nicht ausgereicht hat, habe ich die Socken mit blaugestreifter Wolle beendet. Lustig, nicht wahr? Jedenfalls werde ich noch mit den bunten Garnen auf einfarbigen Hintergrund experimentieren. Habe hier weiß zu Hause leigen. Mal sehen was man daraus machen kann.
Es gibt wunderbare Menschen auf der Welt! So hat eine junge Frau in einer estnischen Handarbeitsforum gefragt, wer sich für deutschsprachige Rebecca interessiert. Sie war in Deutschland unterwegs und hat einige Nummer mitgebracht. Das Geld habe ich schon überwiesen, jetzt bleibt nur über zu hoffen, dass ich am Mittwoch auch die Zeitschrift bekomme. Muss über einege Wochen wieder in die Stadt, mit dem kind zum Arzt. So habe ich neben dem Nützlichen auch was Angenehmes zu erwarten. Bin schon gespannt!

Labels:

Kombinaator

Jälle saab üks lõngadest enne sokivarbaid otsa. Nojah, eks ma vaikset ürita neid kuskilt jäänud üksikuid tokke ja tokilõppe ära kududa. Mõne suhteliselt suure jäänuki lõppedes osutub see aga siiski "liiga väikeseks".
Ja nii ma nüüd siis kombineerin, kon kahte sokki korraga ja triibu kaupa ... kuniks ühevärvilist jätkub. Siis vaatame edasi. Novita 7 venda ... kaks kirjut ja ühevärviline.


Wieder einmal muss ich kombinieren ... die einfärbige Wolle reicht nicht aus. Versuche hier langsam alte Woll-, Knäuelreste auszunutzen. Die zwei Buntgarne sind aber schön lustig, mir gefällts. Alle drei - Novita 7 venda.

Sunday, March 26, 2006

Kärbes ?! Kah kevad!

Päeval kuulsin aknal suminat. Kärbes va sunnik, kah ärganud. Mõtlesin, et las tema olla. Ka kevadekuulutaja ju. Aga ei, poisiuss tegi oma sportliku hasardiga kärbsele 1:0. Eks ootame järgmist tiivulist. Kuniks neist taaskord küll ei saa.

Ja ongi õues kohe silmaga näha ja kõrvaga kuulda kuis lumi sulab. Kahju ainult, et mu lillepeenar sellise lumemati all on. Hakka või kellukesi välja rookima, et äkki lähevad kiiremini õide. Lõunanõlval on nad küll, aga seda talv läbi peenrasse kuhjatud lund annab päikesel ikka sulatada.
Mõtlesin siin just, et panen mõned seemned aknale ette kasvama juba. Aa ma ullike olin taaskord unustanud priimulad külmikusse panemast. Millal ma nüüd nende kasvatamiseni lõpeks jõuan. Mõtlesin, et proovin seekord seda soovitust mööda seemnest priimulaid kasvatada. Neid võiks peenras oluliselt enam ja mitmekesisem valik olla.

Kas see on minu isiklik viimase aja trend või, aga juba teise sokipaariga kaklen enne kõvasti kui asja hakkab saama. No ei leia seda "oma" sokki üles. Nii ka seekord. Tahtsin nende Novita 7venda kirjudega ühevärvilisel taustal miskit teha, mummud aga ei õnnestunud hästi, kuigi lustlik jäi. Nüüd siis triibud. Aga lisaks kudumise lainele tabas mind õmblemistuhin. Seda enam, et papa kah kodus, siis on keegi kes lapsi veidi ohjab. Muidu nad lihtsalt ei lase õmmelda, kes näpib masinat, kes katkub kangaid jne. Õmblemistuhina suurim vaenlane on aga kangastevalik kodus. Liiga palju, et leida seda üht. Ma ostsin eelmine aasta kuhjas stretš pluusikangaid mitmet setmet värvi. Tegemiseni ei jõudnud. Nüüd siis püüan jõuda. Aga tahaks kõike ja korraga, ent ...

Eks näis kas midagi pärast selga ka panna kõlbab. Või tuleb kevadekoristuse tuhinas veel mingeid varusid välja tolmu alt?

Thursday, March 23, 2006

Rõõm raamatutest

Täna hommikul tegi rinna rõõmsaks Postimehe vahel olnud raamatu-leht. Nii meeldiv oli lugeda, et põhimõtteliselt on kirjastusel Valgus plaanis-töös uus saksa-eesti sõnaraamat. Mitte et see just peamine töövahend oleks, aga vaja teda on ja minu vanal on hetkel esimesed lehed kuskil kuni an..-ni küljest läind. Lehtede langemise aeg. Kaaned ka kadunud. Üldse on teine õnnetus olukorras. Ma olen vana ja veidi uuemat, mille ma ilmudes maha magasin, otsinud taga, ent pole leidnud. Tundub et raamatutega ei saa hankimisel väga viivitada, see pole esimene asi millest ma jokutades ilma jään.
Ilmuks üks enamvähem arvestatav eesti-saksa ka.
Ma just eile mööda norra käsitööblogisid kolades mõtlesin, et peaks endale sõnastiku hankima ja keelt õppima. Nii alustuseks. Nii et .. peaks sel aastal ühe suurema sõnaraamatute hankimise ette võtma. Kuigi neid koka-, käsitöö- ja muid raamatuid, sealhulgas jutukaid on ka hulgaliselt soovitute hulgas.

Samas hakkan ma mõnes mõttes kannatust kaotama. Millegipärast on nii, et tööl on tähtajad ja neid mööda veetakse pidevalt näpuga järge. Samas arve tasumise tähtaeg on nagu lõtv kumm, venib kaugele vaja. Maksjale vaja st. See päevade-nädalate kaupa arvete tähtaegade ületamine hakkab ajudele. Sest minule esitatavate arvete tasumist see edasi ei lükka. Kuri olen. Ausalt. Masendav.

Heute habe mich sehr über die Zwischenblätter der Tageszeitung gefreut: da stand dass Verlag Valgus an einem neuen und ergänzten deutsch-estnischem Wörterbuch arbeitet. So etwas habe ich schon lange gewartet. Das alte Buch ist kaputt, die Anfangsseiten sind lose und gerissen, die Deckel verwschwunden. Ist zwar kein Hauptarbeitsmittel, jedoch eine Hilfe. Habe gerade gestern gedacht, dass man einige neue Wörterbücher kaufen sollte. Obwohl eine Reihe von Koch-, Handarbeits- und sonstigen Büchern auf der Wunschliste steht.

Was aber die Arbeit angeht, dann beginne ich Geduld zu verlieren. Die Arbeit hat eine Frist, aber es scheint, dass für Rechnungen gar keine Zahlungsfristen gelten. Als wären sie aus Gummi. Oder sollte ich aufhören für solche Firmen zu arbeiten, die die Fristen nicht einhalten?

Wednesday, March 22, 2006

Kevadised mõtted ...

Kas see vaatepilt just kõigi akende taga samasugune on, aga siin, Tallinna külje all, langeb hetkel laia paksu lund. Kui ma ei teaks, et mõne päeva eest algas kevad, võiks julgelt pakkuda, et .. Jõulud tulnud ju! Sajab laia valget jõululund! Ja ma just mõtlesin end veidiks pikali visata. Õige ilm talveune tulekuks. Väljas on selline valge sadu, et järvgi ei paista!
Kõigi nende foorumite ja blogide üleskutsete ja tegutsejate peale mõtlesin ka juba teha esmakordselt elus kotti, kirjut ja motiividest, suveks. Nüüd on aga selline sooja-soki-tunne. Ja tahaks sooja teed.

Ob es überall so aussieht, aber hier in der Nähe von Tallinn fällt draussen ein richtiger Weihnachtsschnee. Leise rieselt der Schnee .. Weiss und breit. Wenn ich nicht wüsste, dass vor ein paar Tagen der Frühling gekommen ist, könnte ich glauben, dass die Weihnachten vor der Tür stehen! Habe gerade daran gedacht, mich für eine Weile hinzulegen mit meinem Sohn. Richtiges Wetter für Winterschlaf.
Wegen all den Aufrufen und fleissigen Frauen, die in Blogs ihre schöne Taschen präsentieren, wollte auch ich mit meiner ersten Tasche anfangen, mit einer bunte aus Motiven für den Sommer. Jetzt überfällt mich wieder das Wolle-Socken-Gefühl. Und man möchte heissen Tee.
Solche Frühlingsgedanken.

Testitud 2

Tegin jälle ühte testi. Sedakorda teemal: Milline Jane Austeni kangelannadest sa oled? Ma ei julge lubada, et ma kõigist küsimuste nüanssidest õieti aru sain, aga vast siiski. Siinkohal pean tõdema, et "Uhkus ja eelarvamus" kuulub vaieldamatult minu lemmikuimate raamatute hulka. Nagu ka Lizzie lemmikuimate tegelaste hulka. Samuti ka kunagine BBC 6-osaline seriaal. Ma alles möödunud nädalal kaevasin tolle taas oma videokassetide hunnikust välja vaatamaks.

You scored as Elizabeth Bennet. As one of Austen's most beloved characters, Elizabeth Bennet represents what most women would like to become: strong, independent, and loyal. Of course, she has her faults including a stubborn will of iron and a clinging to first impressions. Overall, Lizzie is bright and lovable...something to admire and aspire to.

Elizabeth Bennet


75%

Marianne Dashwood


69%

Charlotte Lucas


56%

Jane Bennet


53%

Emma Woodhouse


53%

Lady Catherine


38%

Elinor Dashwood


22%

Which Jane Austen Character are You? (For Females) Long Quiz!!!
created with QuizFarm.com

Habe mich wieder einmal getestet. Dabei muss ich gestehen, dass "Pride and Prejudice" von Jane Austen zu meinen Lieblingsbüchern gehört. Wie auch Lizzie zu den liebsten Heldinnen. Sowie BBC-s 6-teiliges Serial zu diesem Thema. Den Film habe ich mir erst vor einer Woche auf Video angesehen. Gefällt mir so sehr!

Sunday, March 19, 2006

Lilleline päev


Valmis sai. Ei midagi erilist. Ja nagu alati - varrukad veidi pikad. Mõõdad mis sa mõõdad, ikka läheb veidi teisiti. Aga poiss ei lubanud enam midagi teha - tema tahab uut kampsi, las see siis olla. Varrukad kipuvadki liiga sageli esimesena lühikeseks jääma.

Üks asi sai lõpeks ka punkti. Ainult MM keeldub pildile jäämast. Viisakalt ja viksilt, selgelt.


Lilled. Kevad tuleb ja toalilled ootavad uut mulda. Tegingi täna algust. Tõlvlehik õitseb hetkel, kolm õit. Ostsin ekstra ilusa neljakandilise poti (pildil pole minu lill). Valge. Ja nagu ikka ... Meiega juhtub alati midagi. Peale istutamist tõstsin poti lillega vanni, et teen veidi "vihma". Ja kui kaasa hakkas lille vannist välja võtma ... kolks vastu kraanikaussi ja suur kild potinurgast väljas. Liimis tagasi, aga ikkagi.
Ahh, elab üle. Tegin lilledele, kes enim näisid uut mulda vajavat, ringi peale. Osa nüüd veel ootel. Potte ka juurde vaja. Lihtsaid potte ju on, aga ümbriseid netu piisavalt.
Ja suvelilled peaks ka juba osaliselt aknalauale kasti külvama.

Olympia-Gestrick ... fertig! Endlich. Nichts besonderes. Ärmel etwas zu lang, jedoch hat MM verboten was zu ändern.
Punkt. Ende.

Blumen. Der Frühling kommt und die Zimmerpflanzen benötigen dringend neuen Boden. Habe heute damit schon angefangen. Spathiphyllum blüht im Moment, drei Blüten. Jetzt muss ich noch einiges an Sommerblumen aussäen, auf der Fensterbank.

Saturday, March 18, 2006

Sokid nr. 11

Nii, minu jalgpallurid pugesid täna siis pea nädalapäevad tagasi valminud tekkide ja patjadega tudile. Et uned oleks ilusad! Sedasama ei julge aga Pesamunast loota. Nagu meie peres varemgi juhtunud on, siis kui laps saab poolteist aastat vanaks läheb pudelilutt katki ja algab pudelivaba elu. Nii juhtus ka täna. Need esimesed paar ööd-päeva olid/on keerulised, kuna ta ikkagist nõuab oma pudelit. Tilaga tass on olemas ja muidu kõlbab päevasel ajal küll, ent täna ei sobinud see kohe mitteükspõrm. Ootame ja vaatame, mida öö toob. Varasemad kogemused pole erisuguste võõrutamiste-loobumiste osas eriti koledad. Pigem laugelt rahulikud.

Mul on sel nädalal niipalju kirjatööd olnud, et pole saanud mahti klaviatuuri kõrval veel ka vardaid klõbistada. Eile-täna siin veidi tegutsesin, aga ega ma kõike ikka ei jõudnud. Tahtnuks selle va nüüdseks juba õnnetukese "olümpia-kampsi" poisile valmis teha. Lihtsamat asja annab välja mõelda, aga aeg mis selleks kulub ... Mul on häbi. On, aga ei tunne .. Nagu ikka ja ennemgi olnud. Täna sain varrukad otsa ja osa otsi kah aetud. Homme saab äkki valmis. Lihtsalt üks argine kamps, kuna vanad on väiksed ja vanema venna väiksed on keskmikule ikka veel liiga suured. Tahtsin ka oma pontšo tükid lõpeks valmis heegeldada, mõned on vaid puudu. Aga noh, mis siin ikka rääkida. Samas sain ma valmis sokid nr. 11. Neid nähes küsis kaasa, et miks need jalgpalliklubi värvides on ... Nojah, ma üritasin kahe värviga välja tulla, üht oli vähe ja nii said neist sellised veidrikud. Ei mina sest pallist niipalju nüüd ka ei pea. Igatahes ... Ah jaa, need on rohelise-valgega. Sellised:


Kaks päeva on minul õues olnud selline kevade tunne. Olgugi et täna tuli veel lund, päeval oli tunda kuis lumi sulab. Teatud käigurajad on maja takka juba lausa "rohi väljas". Ta tuleb ... Enam pole kaua jäänud. KEVAD!

Ja esmaspäeval tulevad Metallica piletid müüki. Ei, ma ise ei taha. Aga ma utsitan meest tahtma.Tta nõnna tagasihoidlik, üritab oma soovi arvelt raha kokku hoida. Et tal ka sünnipäev alles suvel on. Muidu kingiks pileti. Ma ju tean, et ta tahaks. Sellistele soovidele peab vahel järgi andma. Alles me käisime Chris Rea´d kuulamas. Mulle väga meeldis. Eriti see, et paljud tuntud lood, väga tuntud lood, olid live sootumaks teises kuues. Mängud tempoga. Ja mulle meeldis veel see, et oli lava, mees kitarre(de)ga ja muu bänd. Veidi valgust. Võimu. Ei olnud visuaalset tsirkust. Seda paljuihatud lavašõud. Muusika jõudis sootumaks vahetumalt kohale. Või olen mina imelik? Aga kohati hakkab mind näiteks see muusika välise, visuaalse külje tagaajamine häirima. Muusikale endale enam "pildi" kõrval justkui kohta ei jäägi.

Socken Nr. 11. Die sind jetzt fertig. Mein Mann hat mich gefragt, warum die in den Farben eines estnischen FC sind. Habe daran gar nicht gedacht. Die Farben hatte ich einfach, und eine Farbe reichte nicht. So sind die zweifarbig. Wegen der mangelnden Menge hat das Sockenstricken auch zu lange gedauert. Habe mehrmals unterschiedliche Lösungen ausprobiert. Gestrickt, dann wieder ... Und wieder von Anfang an.
In der Luft spürt man schon den Frühling. Obwohl es auch heute noch geschneit hat. Er kommt! Und schön bald!

Labels:

Thursday, March 16, 2006

Avaldused

Ma olen elus kirjutanud avaldusi siia ja sinna. Ja ei ole probleemi olnud. Aga nüüd kui on vaja kirjutada avaldus lapse koolikatsetel osalemise kohta, olen ma korraga sõnatu. Tean, mida öelda, aga ei saa sõnu ritta.
Ju need viimaste päevade kõiksugu tõmblused on ajudki ära kurnanud. Pühapäevast saati üks pidev "kakakontroll" - eilsel sünnipäävalapsel, ikkagi poolteist aastat, on kõht lahti mis kole. Ja nagu ikka - kus on tegemist, sinna tuleb tööd juurde. Nii ka siin ja seekord. Aga noh, egas küll küllale liiga tee. Seega .. Tööle, tööle kurekesed!

Sunday, March 12, 2006

Jalgpall olevat parem kui seks ..

Uhh, pole saanud mahti end korralikult arvuti taha istutadagi. Tegelikult pole üldse suurt rahus istuda saanud. Tibu tõbine, öö lühike ja toimekas päev takkapihta. Ilus pesukuivatamise ilm, tuli ära kasutada. Ja nii ma silkasin pesudega toa ja õue vahet. Seda enam, et öö läbi oksendamist tekitas paraja pesumäe. Ja nii ei jõudnudki ma varrastega sedakorda kuigi kaugele. Andsin hoopis õmblemisele käe. Lisaks nokkisin kartulisalatit. Tuli selline isu.
Ostsin möödunud suvel Abakhanist ühe lustliku jalgpallikanga, poistele voodipesuks. Aga senimaani ta seisis. Oleks tegutsenud varem, aga olgugi et kangast jagus, ei meeldinud mulle mõte selle laiusesse jupitamisest, sest kanga laiusest jäi tekikotiks väheks, tuli jätkata. Ent nagu igaks asjaks on oma aeg, nii ka selleks õmblustööks. Täna võtsin kätte ja surr-vups ja ... VALMIS!
Nii on selle nädalavahetuse kontol tavapäraste sokkide-kinnaste asemel hoopis voodipesud. Kaks komplekti, sest Keskmik ju tahab olla nagu suur vennas.
Peaks nüüd titale ka veel mõne uue komplekti tegema. Mitte et neid meil vähe oleks, aga ..

Habe hier kaum Zeit zum Sitzen gefunden. Zuerst ist unser Sohn (der jüngste) krank und ausserdem hatten wir auch heute wunderschönes Wetter, das musste man zum Wäschewaschen und Trocknen draussen nutzen. Naja, wegen des kranken Kindes hatten wir eine extra Menge zu waschen. Erbrechen durch die ganze Nacht .. Kein schönes Traum. Aber aber .. Schon im vorigen Sommer hatte ich einen lustigen Stoff mit Fussballspielern gekauft, für Bettwäsche. Heute war endlich der Tag, an dem ich mit der Arbeit fertig wurde. Endlich. Für jede Arbeit ihre Zeit.

Thursday, March 09, 2006

Ajakirjade aeg


Kas pole vahva põrandapadi? Ma kohe armusin ära. Teeks, aa kust saada sellist ümmargust sisu sinna sisse? Sellist patja nüüd küll vaevalt meie kaubanduses on. Poroloon? Idee on vahva, pärit: Lena 3/2006.
Üldse on hetkel tõeline ajakirjade aeg. Kõik tellitud on viimase kahe päevaga postkasti potsatanud: Eesti Naine, Kodukiri, Pere ja Kodu, Kodu ja Aed, Kodukolle, Täheke. Ja eile tõi kaasa Oma Maitse uue numbri, nimetatud Lena ja märtsikuise Anna. Täna ostis ära ka juba Moda uue numbri. No nüüd on lugemist-tegemist tükiks ajaks. Ah jah, netitse tellitud Novita ajakirjad (2 tk) tulid ka. Nagu tavaks: hetkel arvet ei kuskil. Aga loodetavasti tuleb seegi.

See ühise raamatute tellimise käigus raamatute valimine oli tõsine pähkel. Valisin The Art of Fair Isle Knitting: History, Technique, Color and Pattern ja ühe neist Epsteini-raamatuist. Mul senimaani kripeldab sees, sest seda, teist ja kolmandat tahtnuks ju ka. Aga noh, Rahalaevadel on kah mahupiirid peal. Tegelikult üks mustriraamat kripeldab kohe nii, et selle ma vist tellin-hangin kohe miskiseid kanaleid pidi. No kaugel see sünnipäevgi enam on. Lolliks läind ütleks nii mõnigi ... Aga noh: see olen MINA! Kuniks nälg ikka ei näpista ja p-e pole paljas, leiame raamatule alati ruumi nii riiulis kui rahakotis. Kuigi jah, riiuleid netu. Novembrikuise remondiga viskasin mööbli minema. Ja uut pole tekkinud, kuigi riiulilauad on olemas. Eks ma pea veidi peale käima. Muidu vist asjad eriti liikuda ei taha.

Das Bodenkissen in Lena 3/06 .. ich habe mich einfach verliebt! Wenn ich nur etwas rundes zur Füllung finden würde?
Es ist dem Monatsanfang typisch Zeit für Zeitschriften. Alle bestellten Frauen- und Wohn-/Einrichtungszeitschriften sind schon da. Gestern hat mein Mann mir Handarbeitszeitschriften wie Anna und Lena 3/06 gekauft. Heute finnische Moda 2/2006. Eine Menge zu lesen und Ideen zu verwirklichen.

Wir haben hier gemeinsam ausländische Handarbeitsbücher bestellt. Die Auswahl fiel mir sehr schwer. Habe mich für zwei Bücher entschieden: The Art of Fair Isle Knitting: History, Technique, Color and Pattern und das blaue Epsteini-Buch. Wenn ich mich richtig erinnere, dann war das "Knitting on the Edge". Aber ein Muster-Buch möchte ich unbedingt noch haben. Vielleicht zum Geburtstag. Der Tag ist ja auch nicht mehr allzu weit.

Labels:

Wednesday, March 08, 2006

Maa ja taevas

Ja jälle on akna taga maa ja taevas koos! Järve ei näe ja puudu, ka suhteliselt lähedalasuvad, on hallid kontuurid. Maja ümber on hanged niigi juba kõrged mis kõrged, kuhu see lumi kõik pannakse? Sel kevadel saame vist alla auku täitsa korraliku tiigi kohe. Ni et tuleb olla õnnelik kui lõkkeplats jaanipäevaks ää taheneb ja "kokku pakitud" pingid-laua lahti pakkida saab. Aga sinna on veel aega. Kui päikest oleks, siis sulaks see kerge lumi kiiresti. Ka kui kraadid suurt sooja ei näita. Talv mulle ju tegelikult täitsa meeldib, küll aga ei talu ma seda "musta lume" aega. Aga ka sellest saab üle.

Uhh, töö tuleb kiiresti ära lõpetada, siis saab ka millegi meeldivama kallale asuda. Hea kui tööd on. Aga veel parem kui vahel ka rahulikumaid aegu satub vahele. EI öelda mina ju ei oska.

Monday, March 06, 2006

Sokid nr. 10


Valmis said. Eile tahtnuks valmis teha, et siis hommikul alustatud õhtuks lõpule, aga ei lastud. Kui kalendrisse vaadata, siis tekib tahtmine iseendalt küsida, et mis ma märtsis neid sokke nii usinalt koon. Samas sajab täna taas sellist rahulikku jõululund, et sokkide ja kinnasteta päris ikka veel ei saa. Ahh, tegelikult koon ma neid nagunii läbi aasta. Võrdlus teiste tegemistega tekitab küsimuse, kas minule suve ei tulegi (loe: õhemate hilpude aastaaega)? Eks ma ole nüüd juba oma alustatud aastaplaanis ka kinni. Kuigi 10-st paarist 1 leidis omaniku - naabrinaise. Vastutuleku eest pakkusin, et kas ta soovib valida valmisolevate sokkide seast omalegi ühed. Soovis, ja valis nagu arvata võis ühevärvilised sinised palmikuga. Triipe tema ei armasta. Ja ju muud mustrid ei pakkunud huvi. Aga nii ta meil käibki. Tulevad külalised ja ära lähevad sokipaariga kotis.
Minu viga on see, et kui sokisäär või kindal on lihtne soonik, siis ma unustan end seda kuduma. Justkui kellelgi oleks neid poolemeetriseid "varsi" vaja. Vahel unustan isegi sel määral, et vaja harutada, enamasti jätangi siis pikad sääred. Konkreetset mustrit kududes nii lihtsalt end ei unusta. Pealegi on lihtsat soonikut ja igatsugu labast pinda hea telku ees pimesi "varrastada".
Peaks kohe uued kindad-sokid üles looma. Lõngakuhja vähendama, need mängud triipudega on nii vahvad. Näis kas täna jääb selleks aega. Vaja oleks siin pisut kraamida. Praegu ei saa, Tibu tudib. Õhtul aga ... No õhtul peab saama. Mina pole nii nõus, et kaasa laseb homme lõunast spa´sse jalga ja mina jään selle siinse segapudruga kaklema. Pisutki korda majja kuluks ära. Kuigi se on lootusetu üritus. Nii kohe kui pisemad saavad jälle kuskilt mõne küpsise või saiaviilu kätte, lammutavad selle ju algosakesteks ja elamine näeb välja kui linnusöögimaja ümbrus. Sealt nokivad sulelised ise puru ära, siin on see meite endi vaev. Huvitav kaua läheb veel aega kuni siinmajas kord ka pisutki püsima hakkab?

Täna hommikupoolikult kolasin mööda blogide varasemaid postitusi. Minu blogi-ajaarvamise algus on ju käegakatsutav. On aga neidki, kelle puhul tuleb enama teadasaamiseks juba veidi sukelduda. Sattusin juhuse läbi oravakese blogisse ja miskise aegade algusepoole filme loendava tekstiosani. Oi kui tuttav tunne tuli peale .... Unetus Seatlle´s, Sulle on kiri, Roheline kaart, Uhkus ja eelarvamus ... Ma lisaks siia veel Notting Hill, Põgenev pruut, Unine eksitus, Serendipity ja minu nimekiri mis minu nimekiri. Ja mulle on öeldud, et neid filme ei vaata keegi peale minu. No vaatab ikka küll. Neid filme on vast veelgi, enamus on mul kuskil videos ka, vaatan kui tuju tuleb. Ja see tuju tuleb tihti.

Socken Nr. 10. Ich mag diese Streifen-Spiele. Nur die Socken sind nicht ganz gleich. Macht nichts. Es ist ja schon März. Man denkt an den Frühjahr. Aber wenn man aus dem Fenster rausguckt , dann ... es schneit, es schneit, es schneit ... Die richtige Zeit zum Socken- und Handschuhestricken. Ich sehne mich nach Weihnachtslieder. Obwohl bis zum Frühlingsanfang nur gezählte Tage geblieben sind. Kein angefangenes Sommergestrick. Noch nicht.

Habe heute in den Blogs auch ältere Eintragungen gelesen. Ich habe ja vor kurzem mit meinem Blog angefangen, jedoch haben viele hier auch eine monatelange Blog-Geschichte. So habe ich entdeckt, dass ich in der estnischen Strickblogs-Runde nicht die einzige bin, die sich für romantische Komödien interessiert. Sleepless in Seattle, Green Card, Pride and Predjudice, You´ve Got Mail ... Ich würde noch Notting Hill, Serendipity, Runaway Bride, While You Were Sleeping hinzufügen. Die Reihe könnte man fortsetzen. Die meisten habe ich auf Video und sehe mir ab un zu an, dh. ziemlich oft. Ich mag derart Unterhaltung. Ich liebe die Romantik!
Naja, und unter anderen hat auch mein Mann behauptet, dass keiner die Filme sich ansieht :) Eine "weibliche" Übertreibung. Ich bin nicht die Einzige.

Labels:

Sunday, March 05, 2006

Kiirabihaigla

See sari meeldib mulle väga. Ainult et ... samapalju kui meeldib, tekitab ängi. Ma ei suuda vaadata selliseid liigagi tõetruid olukordi filmides, kus vanemad kaotavad lapse või lapsed kaotavad vanemad. Neid mõlemaid situatsioone tuleb aga kiirabihaigla oludes ikka ja jälle ette. Ja ei saa neist mööda muud arstiseriaalidki. Mul tekib selline veider hirm, nutt nöörib kõri ja tahaks omi tibusid iga hinna eest kaitsta. Kanaema. Aga mis parata. Kallilt saadud Kallishinged. Tänagi hoidsin oma Pesamuna sooja uinuvat keha süles ja valasin pisaraid filmivanematega koos. Kurb ...

Kurvaks tegi mind ka uudis Edgar Valteri surmast. Ta on läbi oma raamatute Omaks saanud. Ja enam teda ei olegi ...
Laste raamatud.

Rõõmsam noot on see, et ma saan kohe-kohe magama. Üks telefonikõne. Ja uni võibki tulla. Kui ma end muidugi jälle teleka ette ei unusta. Aga hetkel paistab kül asjalugu sedaviisi olema, et järgmise nädalaga saab meite pere motoks No more lonely nights! Saavad kaasa öövahetused otsa. Oi kus mulle ei meeldi üksi kodus olla. No lapsed on ka, aga ikkagi. See on kestnud 9 aastat ja ma ei suutnud ära harjuda!

Die in den Filmen sterbende Kinder oder wenn die Eltern verunglücken ... es fällt mir schwer das anzusehen. Wie auch heute. Es lief auf etv (estnisches Fernsehen) ER , ein Junge war tödlich verunglückt. So was kommt im Leben vor, Alltag der Notaufnahme. Jedoch mit dem schlafenden Kind in den Armen ... Bin einfach zu schwachnervig. Aber die Serie ist ja gut.

Traurig machte mich heute auch die Nachricht, dass ein der berühmtesten und besten (meiner Meinung nach) Kinderschriftsteller und Illustrator Edgar Valter gestorben ist. Ich bin ja mit seinen Büchern aufgewachen.

Was aber Freude macht ist das, dass sehr bald
gibt es "No more lonely nights!" keine Schichtarbeit mehr! Das heisst, mein Mann wird nicht mehr nachts weg sein. 9 Jahre hat es gedauert und ich hab mich nicht daran gewöhnt allein nachts zu Hause zu sein. Die Kinder sind auch, aber trotzdem. Nur 1 Nacht ist geblieben!

Friday, March 03, 2006

Kinnastest!

Ja valmis saidki. Kindad nimelt. Ja mulle tõesti meeldib see värvilahendus ja sedakorda tulid pöidlad ka paremini välja (alati ei tule, just jämedamate lõngadega). Hea et on inimesi, kelle pead selliseid ilusaid ideid genereerivad. Aitäh! Ma nii loov kahjuks ei ole.

Ja polnudki vaja poissi palju moosida, kindad meeldisid tallegi. Ei tea kas äkki sellepärast, et meil oli kodus enne kinnaste-teemat just olnud poisiga väike lahing ja tahtis emmele heameelt teha? Oh neid kangeid pujäänikuid küll. Kui ei saa midagi, mida ta tahab, siis on kohe "pere vastik". Vahel teeb südame nii täis ja meele kurvaks, aga mis ma temaga ikka teen. Tuleb need tujud ka üle elada.

Kurtsin siin ennist, et tahaks punasekirjut lõnga. Peab ikka soovid nö valjult välja ütlema, kasvõi kodustele, mehele. Mina pole seda Novita punast ise poes näinud (no ma käin viimasel ajal ka üldse harva kuskil), mees täna jällegi leidis ja tõi mulle. Sedakorda küll 1 toki, aga ma saadan ta uuesti lõnga järgi kui ise lähipäevil mindud ei saa. Isegi vist on idee. Kas ma sellega ainult hakkama saan?
Enne aga tuleb nüüd veel paar pisemat asja ää lõpetada.

Hea et tulemas nädalavahetus ...

Valge lumi ja kirjud kindad


Eilse päeva kulutasin ma ilma eriliselt mõtlemata tubastele tegemistele, ei läinud mitte õuegi. Tuiskas.
Säravvalgele lumele seltsi sai Sirpale blogist* inspireerituna proovitud ka kahe triibulise lõnga kooslust. Tahtsin näha, kas ja kuidas lõngad ja värvid jooskma jäävad. Mulle meeldib. Ainult ma olen nüüd hetkel hädas, sest pole kindel kas ma need kindad poisile kätte ka rääkida suudan. "Roosad" ju! Ma oleks võinud lõnga ostes veidi enam mõelda. Vahel mingi pilt kinnistub nii mällu, et lihtalt ei suuda asja enne muuta kui töö käigus. No ma koon nad valmis, palju pole jäänud. Siis räägme poisiga. Ega ta eriti värvide osas senimaani pirtsutanud pole, aga ma pole talle roosat ka pakkunud. Aga kahe "triibiku" ühendamise idee on iseenesest lahe. Peaks erinevaid värve proovima. Ja tegelikult kujutan ma ette, et ühevärvilisele sellise kitsaste triipudega kirju lõngaga näiteks sõõride/rõngaste/ringide sissekudumine reakaupa võiks anda ka vahva tulemuse. Igatahes ma teen proovi. Kahjuks pole ma aga leidnud punasekirjut lõnga. Tahaks miskist sellist värvi (või rohelisekirjut, leherohelise karva), aga siinsetes valikutes Novita omade seas ma sellist asja kohanud ei ole. Ja ega neid meitel siin muid suurt liigu kah.

Samuti pean ma tõdema, et kiusatused on selleks, et neile järgi anda. Ma ei saanud kõigi poolikute asjade kiuste teisiti, kui et pidin proovima Knitty "Branching out" salli, seda lehemustriga. Nii armas ju. Hetkel leidsin proovimaks kodustest aegade algusest pärit varudest kaks tokki Novita Wool Mohair lõnga. Karvane ja pehme, aga oi kui sant kududa. Nagu miskine "kleepekas", kiud haakuvad sellise kiirusega, et paari silma kah mustri harjutamisel raske üles tõmmata, katkub. Ent tulemusel pole viga, kui kaks alguses silma jäänud pisiviga, aga need pole mustris, vaid servades ja mitteteadja ei leia nagunii. Ma parem ei haruta, see lõng ei armasta seda.

*Sry. /me on tõeliselt blond ja linkimisega hetkel hakkama ei saa. Inimene õpib kogu elu ...

Habe in Sirpale neuleet-Blog (finnische Strickblogs) wunderschöne Handschuhe aus Novita Streifenwolle gefunden. Habe auch selbst versucht die zu stricken. Mir gefallen die jedenfalls sehr. Nur ein Problem: wie ich den Sohn so weit bekomme, dass er die anzieht? Habe ja nur Jungs hier ringsherum, kein Mädchen.
Schade nur, dass die Auswahl der gestreiften Wolle hier so klein ist. Habe wenigstens noch keine gestreifte Wolle in Rot- oder Grüntönen hier in den Geschäften gesehen.

Und obwohl ich einiges hier unvollendet liegen habe, konnte ich der Versuchung nicht widerstehen und habe mit Knitty´s "Branching out" angefangen, nur um Muster zu probieren (aus Novita Wool Mohair, Nadeln Nr. 5).

Wednesday, March 01, 2006

Veelkord vastlapäevast








On ikka kena tali küll siin Märtsi esimesel päeval! Täna peab ka kindlasti kelgutama minema. Kui ma vaid jaksan. Eile olin peale seda möllamist läbi kui läti raha. Kui kõht sai ka veel suppi ja kukleid täis aprgitud, siis oli tunne, et diivanilt mina enam tõusta ei jaksa. Nii ma siis nõkitsesin seal seda teist ja kolmandat kudumist edendada. Kuigi ega hästi ei jaksand sedagi.
Lapsed on ikka niivõrd erinevad. MG, meie pesamuna, läks eile lausa endast välja kui kegi sõitsis mäest alla ja teda sülle ei haaratud. Kui leidis maast eppuka, siis potsatas selle peale ja tegi kurja häält: "et laske nüüd mina ka". Üksi sõitmaks on va veel liiga pisi, pepukaga sõitmiseks ammugi. Nii me siis issiga vaheldusmisi siin sõitsime temaga. Kahju ainult et sel talvel läks juba teine "kummikelk" katki, ja vahetult enne vastlapäeva. Ei seisa meite poistel kohe miski. Kui ME esimene kelk välja arvata, mis on senimaani terve, aga sai ostetud vähemalt 5 aastat tagasi. MM, kes oli samavanalt kui MG praegu selline kelgupelgur, et pani juba kelgutamise jutu peale mäel karjuma, on nüüd vana bobisõitja ise. Ei temal ole aega mäel niisama passida. Võtab aga oma pepuka ja kimab, üles ja jälle alla ... Omal müts silmil ja nire ninast otsapidi suus. Ei saa teist pildilegi muidu kui tuiskavas olekus.
Vahva oli.
Kuklid tulid sedakorda pisikesed, tegelikult oli see ka taotluslik. Siis jaksavad lapsed need vähemalt korraga ära süüa. Kuigi eks neid saiakontse jäeti kõikjale vedelema ka.

Peab ütlema: oli üks igatepidi tore päev. Ja täna läheme kohe-kohe taas õue. Tahaks nii seda talveilu pildile püüda, aga ei õnnestu nii nagu tahaks. Aga noh, mis sa digiseebist kesise fotograafi käes ikka tahad.