Suurusehullustus

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et eelmisel Helsingi-käigul hakkas mulle Menita poes silma Grinasco Falvia Baby lõng, kenda tumepunane. Üheldi pildil ma seda õiget tooni leidnud ei ole. Lõng vaadatud ja katsutud leidsin, et see on mu uue kaelasalli (just nö jopealuse kaelasalli) jaoks õige materjal. 50 g = 200 m, mis tähendab ka minu pea et lemmikvardaid nr. 3. Mõeldud, ostetud. Veidi võttis aega kuniks ma õige mustri leidsin ja siis juunikuu alguses võtsin ühele autosõidule vardad, mustri ning lõnga kaasa ja tegin algust. Oligi mõeldud nii, et lihtne muster ja sobiks "autokudumiseks". Mustris öeldud 53 silma tundus aga ilmatuma vähe ja nii ma lõingi noid nii +20 enam. Et ikka sall, mitte lindike ümber kaela sellest tuleks. Kudusin ja kudusin kõik näis kena ja ordnungis olevat. Mõtlesin, et koon kõik 4 tokki ära. Aga vaatasin siis, et pealtpool 3 tokiga andis kenaste ümber kaela ja jäi rippu kah. Lõpetasin siis 3,5 toki juures ära. Ajasin otsad ära ja asusin oma sallikest pesema ja "vormistama". Seda viimast teen ma omaenda voodil, ca 2 m pikkust. Ja nüid juhtus see, mida arvata oligi. Tahtes pisikest sallikest, sain suure salli. Too ei mahtund pikkuselt venitades voodile äragi. Keerasin saba kahekorra ja kinnitasin topelt nööpnõeltega. Kokku tuli teist ca 2,10 m ja laiust ca 40 cm. Jagub ja jääb ülegi. No pole hullu. Mahub ära. Ega tegelikult mulle meeldibki salli ülerõivaste peal kanda. Kui ta nüüd ainult värvi enam ei annaks. Pestes andis küll. Aga loodame, et sellega sai see teema ammendatud.
Lõnga kohta sedagi, et hetkel on toosama lõng müügil ka tolles uues Pronksi tänava lõngapoes, 43 krooni tokk vist. Värve on ka valida.

Igatahes muster (Lace ribbon scarf) on priima, mulle väga meeldib. Ma jõudsin selle jaoks juba uued ideedki välja haududa, kui nüüd ainult aega oleks noid teostada. Värvi kohta pean ütlema, et nood läbi õhu, st. "ripp-pildid" on õigemad.

Päevakajalist.
Jaan on jaan on jaan. Hommik oli masendav. Samas vasardas kogu selle vihmaladina ajal peas, et alati oleme vähemalt öösi tuld teha saanud. Ja nii ta läkski. Ka kui 5-e paiku õue katust üles pannes said mehed märjaks, siis 7-ks oli taevas oluliselt klaarim ja pidu võis alata. Üsna kähku said pisi-inimesed küll kuivad riided selga, aga see märg ei lugenud. Isegi lõkkematerjali vettinud olek ei heidutanud. Tuli saadi üles ja hingab ikka veel. Kuigi jah, algus oli rohkem suitsusauna moodi. Kogu õue oli valget suitsu täis, auru. Lõkkehunniku all oli näha veelompi. Aga egas see ongi ju õige jaanipäevane ilm - vett ja vilet. Toda viimast kostab õuest edasi.
Viimane uudis, poisid just naasid - hakkaski taas sadama (ja kell on kõigest 1). Jaanipääv ju.
Johannistag und -Feuer. Auch bei dem Wetter hier - es hat ja den ganzen Tag geregnet. Für einige Stunden hat es aufgehört - damit wir auch was feiern können, und jetzt beginnt es anscheinend wieder zu regnen. Der Regen gehört ja schon zu diesem Tag, man erinnert sich kaum an ein Jahr an dem es gar nicht geregnet hat am 23. Juni.

Lace ribbon scarf - Muster gefällt mir sehr. Nur ich wollte mir einen kleinen Schal stricken, aber ... Es wurde eine 2,10 m lange und 40 cm breite Stola. Mir gefällts. Grinasco Flavia Baby (Merinowolle), 50 Gr = 200 m. Insgesamt 3,5 Knäuel. Addi lace Rundstricknadel Nr. 3.

Ontlik jalgpallilahing

Elades Meeskonnas, kassiga kahekesi kaks ainumast naishinge selles kodus, elad ka jalkale kaasa.
Täna peavad pöidlad peos püsima, olgugi et eduseis on olemas. Sakslased on läbi aegade need olnud, kellele mina pöialt hoian.
Oeh. Et nad nüüd oma edu maha ei mängiks.

Mängitud on ca 30 minutit.

Lisatud: Juhhuuuuu! 3:2 minu rõemuks!
Viimased minutid olid tõeline piin. Tegin asja siia ja sinna, sest ma ei suutnud vaadata, et äkki Portugal ikkagi lööb värava lisaks. No seda ei tohtinud juhtuda. Nõrganärvilise asi: ma ei saa selliseid pingelisi hetki kasa kaeda.

Kutsusin meest rõemust batuudile hüppama, ta ei taha tulla. Hmm.

Deutschland - Portugal. Halte Daumen den Deutschen. Wie immer.
2:0. Hoffentlich bleibt es auch so.

Edit: 3:2! Juhhhuuuu! Deutschland in der Halbfinale!
Die letzten Minuten waren für mich eine Qual. Angst.
Aber das Resultat freut mich sehr!

Kingitus

Ma pean endagi üllatuseks ütlema, et see on mu elu esimene lõnga-kingitus. Vähemalt ei meenu varasemast.
Igatahes, Liina, veelkord suurimad tänud! Oli see vast üllatus!

Nii et salli maalima ja kuduma!
Omamoodi head ended uueks aastaks. Milliseks siis iganes.

Ja Veimevakas on mõnus aega surnuks lüüa.
Rääkimata uutest ideedest.

Vilepäev

Kui on sünnipäev, siis algab hommik lauluga. Siis kui on sünnipäev, ei pea ise kohvi tassi kallama. Ja hommikusöök ilmub kui võluväel voodiveerele. Kui on sünnipäev, siis kaunistavad hommikut lilled. Siis kui on sünnipäev … siis tuleb hakata ka tasahilju sõnu sööma. Ma olen kogu aeg kilganud, et telefon on helistamiseks ja noid „vilesid“ pole vaja, ma ei taha. Ja nüüd tõi sünnipäevahommik uue heliseva sõbra. Eks ma pea siis sõbraks saama. Ka viledega. Ongi nii: never say never.
Nii et .. sünnipäevad on toredad asjad.
Ka sünnipäevaeelne päev, kui sulle ulatatakse ahvatlev punasekirju kingikott ning koos vihjega, et egas käsitöölisele siis valmis salli ei kingita. Ikka pintsel, siidivärv ja sallitoorik.
Lahe!
Et palju siis kukkus? agu vennanaine msn-is hommikul küsis. Ikka 18! Ei päevagi rohkem ja nii juba aastaid!

Am Morgen ... die Kinder haben gesungen. Mart hat Kaffee gekocht und ins Bett gebracht.
Blumen. Geschenke.
Geburtstag! Ein schöner Tag im Jahr.

Kompott pitsivarrastest ja jalkast

Mingil ajahetkel ostsin minagi omale nood addi lace vardad. On küll mõnusad. Teravad, libedad. Koovad kui iseenesest. Peab mõne muidu vähem mõnusa lõngaga ka proovima. Hetkekooslus on imemõnus käevahel.
Hakkasin nimelt tollest Helsingist toodud Grinasco Flavia Baby ´st salli kuduma. Lace ribbon scarf.
Omapärane.
Aga too Flavia Baby on ka meite uues lõngapoes müügil, Pronksi tänava poes. Mõnus lõng on. 50 grammi ja 200 m. Pehme ja mõnus. Oli vist msikine 43 krooni. Isegi värve oli valida.
Pood muidu ... Ma veel ei arva midagi. Aga pealtnäha suur valik peene villase värve ja siis selgub, et tegemist on poolvillasega .. Võinuks olla paremini tähistatud, et mis on mis. Ma oleks juba õnge läinud.

Ja maikuu värvispektri sokid on ka valmis. Roosad. Nagu ikka: muster Novita 4/1999. Novita Wool, 2,5 sukavardad.

Aga jalkaga tuleb mulle mu vana igatsus meelde. Ma tahan saksa meeskonna särki. No ilusamat jalkadressi ei ole kui too valge saksa lipu värvidega.
Eksole, millepärast keegi jalkat vaatab.
Eks ma kae ikka veidi mänge ka. Poisi innukus innustab mindki. Aga see kleepsualbum oli viga. Paganama kallis lõbu on selle kokkukorjamine. Samas on see huvi nakkav ja vahva vaadata. Tal pole aega isegi naabripoisiga, sõbraga õue minna. Jalka tahab vaatamist. Kuna meil käibki muidu elu õues ja kohe tuleb laager peale, siis polegi sellest väikeses tubasest huvist eriti miskit. Huvid on ju on huvitavad.

Nali naljaks, aga nüüd hiilivad lapsevanemad õue batuudile. Eksole.

Habe mir auch addi lace Rundstricknadeln gekauft. Gestern habe ich mit denen einen neuen Schal angeschlagen. Angenehm. Habe das Gefühl, als ob die selbst stricken. Angeschlagen habe ich wieder ein Auto-Gestrick - für die Autofahrten. Einfaches Muster, angenehme Wolle. Lace Ribbon Scarf.

Und rosa Socken sind auch fertig, für Farbenspektrum. Wie auch die Früheren: Nadelspiel 2,5, Novita Wool 2 Knäuel; Muster Novita 4/1999.

Seit gestern bestimmt wieder Fussbal unser Leben. Das ist, wenn du mit einer Mannschaft von grossen und kleinen Männern unter einem Dach wohnst. Ich drücke wie immer den Deutschen die Daumen. Das ist schon eine Tradition in unserer Familie. Diesmal ist mein Mann mit mir fast einer Meinung - er drückt die Daumen den Deutschen und Schweden. Martin aber den Franzosen. Mal sehen. Warum ich den Deutschen die Daumen drücke? Vom Spiel vestehe ich nicht viel, aber die haben ja den schönsten (Fussball-)Shirt.

Käega ei kärbsepesagi ...

Oeh, ma ei mäletagi enam, millas ma viimati kribamiseks mahti leidsin. Töö ajab takka ja tahab tappa. Ega ma hetkel ka selle pealetükkiva tegemisega lõpetanud ole, aga kahe asja vahele võib ju mõne minuti endale ka võtta. Seep see on, kui sul on palgatöö, hobitöö ja käsitöö takkapihta. Lisaks kodu, kus on küll liiklemaks vaja karke, sest koristamine on üsna kasutu tegevus, sellest ei muutu midagi. Kui, siis mõneks minutiks. Ja takkapihta kolm jõnglast, kes võtavad elu mõnuga. Õue-hooaeg on õnneks söögitegemise tahaplaanile jätnud. Aga sedagi seniks, kuniks lasteasutused toidavad. Aga see selleks.

Midagi olen ma ikka teinud ka. Eile oli lasteaia pisemate pooles lõpupidu. Tegin kasvatajale, kelle käe all meite kaks jõnglast on veetnud omad aastad, rätiku. Kirju sellise. Mustrijupp on taaskord raamatust "Knitting lace triangles". Varras oli vist nr 4 ja lõnga võis kuluda üle 200 gr. Mul jäi seekord sall nii mõõtmata kui kaalumata. Polnud mahti. Ja eile sai juba ka üle antud. Paistis meeldivat.

Valge pääsusaba sai tehtud palve peale. Üks ema palus oma suvel Prantsusmaal abielluvale tütrele, kirikusse õlgadele midagi kaunist ja pitsilist. Ehk siis Pääsusaba. Ma siis tegin. Materjaliks Alvita Silkid (ca 70% super kid mohääri, 30% siidi), kulus veidi vähem kui kaks tokki, st. 46 grammi. Mõõtmed on ca 144 cm pikim külg, kõrgus oli vist 76 cm. Varras 3,5. Aga millegi muuga kui 100% villasega mina kauneid sakke ei saa kätte. See kooslus aga, Silkid ja Pääsusaba on imeline, ma tahan ka sellist. seda enam, et ma olen üsna mitu Pääsusaba teinud, aga mul omal ei ole veel ühtki.

Varrastel on lisaks ka maikuu roosad palmikusokid. Eksole, parim ilm sokikudumiseks!

Mis veel? Vabaõhumuuseumis käsisime. Ja Viljandis Kullaketrajate kokkusaamisel, koos Meeskonnaga. Ja suuremad mehed käisid vanu autosid kaemas. Ja lapsed ning suured said õuele uue atraktsiooni -batuudi. Rõõmu laialt. Suvi ju!

Viel arbeit gehabt, jedoch nicht viel getan. Dass ist es, wenn man sich zwischen der Arbeit und Hobby-Arbeit und Handarbeit teilt. Zwei Schals sind doch fertig geworden. Für Kindergartenlehrerin unserer Jüngsten - aus Wolle (Aade Lõng) und Swallowtail für einen feierlichen Anlass, die Hochzeit, aus Silkid von Alvita (etwa 70 % Super Kid Mohair und 30% Silk). Die Angaben des ersten Schals, des aus Wolle kann ich hier nicht sagen, denn ich habe es schnell auch weggeschickt. Das Muster ist jedoch aus dem Büchlein "Knitting Lace Triangles". Zu Swallowtail kann ich Folgendes sagen: Rundstricknadel 3,5; Materialverbrauch 46 Gr, dh. 2 Knäuel. Maße: 144 cm und 76 cm (die Höhe). Mir gefällt´s. Vielleicht werde ich mir auch einen solchen Schal stricken. So leicht, so weich und schön auch. Eines der schönsten Muster für einen Schal.
Dann haben wir noch mit der Familie Viljandi besucht, es fand dort ein Zusammentreffen von Kullaketrajad statt (Handarbeitsforum (hier gibt´s einige Bilder)). Meine MAnnschaft begleitete mich. Schön wars. Das Thema war Sticken, archaische Stickmotive in Estland.
Ausserdem ist die Saison der Märkte begonnen, Ende Mai besuchten wir einen im Freilichtmuseum. War da auch lange nicht mehr gewesen, müsste aber öfters hin. Den Kindern hat ja auch sehr gefallen.