Thursday, July 23, 2009

Pitsipalavik

Puhkus aina kulgeb ja kulgeb ja linnaskäigud on nii harvad, et varsti unub ära kus pool siitmailt vaadatuna see linn siis ka on. Nii ma siis võtsin esmaspäeval ette ja läksin veidiks Veimevakka aega veetma ja lobama. Lihtsalt niisama. Polnud ammu käinud. Sellele "lihtsalt niisamale" lisandus ka väike vajadus, sünnipäevaks saadud kinkekaart tahtis realiseerimist. Ja nii ta siis läks: kudumine kotinurgas ja silm siramas, vihmavari näpus kottu ära. Suhtlema.
Lihtsalt ajaloo huvides peab muidugi mainima, et egas ma lõngata koju ei naasnud. Ega keegi seda vist arvanudki. Kaasa arvatud mu kaasa. Teada värk see lõngapoes käik. Aga mis mulle silma jäi, et ma polnud üldsegi ainumas, kes pitsilõnga koju vedas. Oli tuttavamaid ja mitte nii tuttavaid nägusid. Ent vahet pole - see pitsipalavik teeb (mulle vähemalt) rõõmu. Vaat mida üks ilus raamat teha võib. Tundub tõepoolest, et ka kui varem on nii mõnigi haapsalu salli keeruliseks peljanud, siis üks ilus ja lihtne ning loogiline raamat suudab imesid teha.
See pitsipalavik (see sõnahakatis mulle lihtsalt meeldib, seepärast ma seda ekspluateeringi, nagu ka "käpikukülmetust") pani mind ennast kottu ka kõiki olemasolevaid ja olematuid pitsilõngu välja otsima. Et näha, mida siis lõpeks varutud on ja teha plaane. Asi on nimelt sealmaal, et kollane viljapea-sall (mu "Kuldne rukis") seisab hetkel, sest keskosa sai valmis, aga äärepitsiks allesjäänud kerast ei piisa. Vaja juurde tellida, aga sellega läheb veel veidi aega. Helesinine Piibelehe-sall sai uue alguse, aga seegi on selline "neben-bei" projekt. Tahaks veel miskit uut üles luua. Selline mustrivaramu on silme ees, no ei saa lihtsalt teisiti. Mõned mustrid lihtsalt nõuavad kohe vardaid ja lõnga, sama teevad ka mõned lõngad, mida sai omal ajal väga otsitud, nt. mu tumesinised.


See pildimaterjal on siin veidi visualiseerimaks seda, mis olemas on, milline see on ja kui palju seda on. Kokkuvõtlik exceli tabel ju pilti ei näita ja nii tekitab vahel ka segadust. Nonde lõngainventuuridega tekib mul aga alati uus arusaam, kus ja kuipalju mida on. Et teaks. Ja tulevad välja unustatud asjad. Ja selguvad mõned kadumised, mis küll tähendab tavaliselt seda, et ma olen miskit kuskile lihtsalt eest ära torganud ja unustanud.
Aga et seda niipalju on .. Häbi on, aga ei tunne.
Igatahes üks punane sall peab saama alguse. Ja tumesinine. Lihtne valik on tehtud. Kaks raskemat on ees: milline punane ja milline sinine, sest suure kollektsioneerimisega on nendegi valik oluliselt suurenenud. Ma mäletan veel aega, kus ma olin oma esimese MerinosExtra vihi üle hirmus õnnelik. Või siis kui Vardamoorilt Ogre valget ostsin. Internetipoodidest ostmine oli siis veel tume maa ja meitegi poodides ei olnud valik veel nii suur. Või siis ei osanud mina otsida.
Ei, peab tööle hakkama kuniks on vabadust. Lõngapuudumise vabandust ju ei ole.

Auf der Suche nach neuen Ideen für Spitzenschals habe ich all meine Spitzenwolle ausgesucht. Um die Mengen zu rechtfertigen, muss ich mich schnell an die Arbeit machen. Gebe es nur etwas mehr zeit wäre das gar kein Problem. Das neue Buch Haapsalu sall ent hält so viele schöne Muster ...

Labels:

5 Comments:

Blogger Krentu said...

ilus on vaadata nii palju kaunist lõnga :) mina olen ka üks igavene hamster aga mul on kohe hea tunne, kui miskine varu kodus on. pealegi saab siis idee tekkimisel kohe kuduma hakata, kasvõi südaööl, ei pea poodi minema :)
head kudumise nautimist sulle!

16:12  
Blogger Muhv said...

Isver ja see on AINULT pitsilõng! Võimas :)

12:23  
Blogger Anu said...

ütle mõned nimed ka, mis sul nt lemmikud on või midagi, et ma teaksin ka siis osta :)

18:14  
Blogger Sirliiz said...

Kus on alles ilusat lõnga sul :)
Täitsa kirjuks võtab silme eest. Mõnedki paistavad mulle tundmatud, tutvusta tõesti lähemalt ;)

19:20  
Anonymous Meeli said...

Oh, kadedaks ajad oma pitsilõngavaruga. Aga kadedus pidi olema edasi viiv jõud. Järelikult lähen ka varuma :-)

21:49  

Post a Comment

<< Home