Sellesuvine must
Kogu see jutt peaks olema juba kuid tagasi vestetud. Seda seepärast, et salli sooviti juba ammu. Telliti. Küll aga jäeti kudumiseks palju aega ning vaja pidi seda minema alles juuni lõpus-juuli alguses. Seepärast ta veel minu käes ongi. Eks kaunid asjakesed olegi kaua tehtud. Mis muidugi ei tähenda, et kogu aeg tollest talvist soovimise ajahetkest kuni senimaani oleks vaid selle salli kudumisele kulunud.
Aga jätame korraks vahu ja räägime asjast. Üks ema soovis oma Euroopas lauljana tegutsevat last kaunistama salli, mis soojendaks jahedate kirikuvõlvide all ning oleks ka ilus. Selle sooviga ei pöördunud ta küll otse minu poole, aga imelisel kombel sattusin ma soovi edastamise ajal prouaga samasse paika. Kino Kosmose vastas asuvasse lõngapoodi. Lõngapoodi, kuhu proua oma murega pöördus. Soov soovitud ja kohapealt ka sobivad lõngad (Filcolana "Indiecita"; 100% alpaka; 50 grammi - 160 m) leitud, võiski tööle tormata. Minule jäeti mustri ja "tegumoe" osas vabad käed. Suurus oli oluline, aga ega seegi oli alguses selline ebamäärane,1,90 x 50. Mis seal salata, mõõdulindiga võib ju tulevast salli mõõta, aga tegelikku tulemust näitavad ikka reaalne laius ja pikkus üheskoos. Nii juhtuski, et kui sall oli esimest korda valmis tuli see veel sabast lahti võtta ja pikemaks kududa. Aga nüüd on ta ikka juba täitsa valmis. Vähemalt ma loodan.
Et siis kuidas .. harutada ja uuesti? Äärepits täiesti üles ja uuesti? Vat ei olnud päris nii. aga alustagem asjadega ikka algusest.
Keskosaks võtsin "Pitsilistest koekirjadest" lehemustri. Esiteks on lõng tume ja igatsugu peened silmustega mängud ei jää paistma nagunii. Teiseks arvas salli tellija, et kinnitab sellele hiljem veel sillerdust Swarovsky kristallide näol. Lehemuster pakub selleks kauneid sümmeetrilisi võimalusi kui tõesti soov peaks olema. Kui keskosa sai kootud, siis oli vaja valida äärepitsi muster. Ega ma siingi kaua mõelnud. Willow border raamatust VLT on mulle juba Myrtle Leaf sallist alates sümpaatne. Lihtne ka. Nii saigi valitud see. Sel viisil serva kootud pits tähendas ka seda, et salli pikendamiseks ei pidanud ma tervet äärepitsi üles harutama, piisas vähemast. Oleks ma pitsi kudumist alustanud veidi teisest kohast, piisanuks veelgi väiksemast harutamisest. Aga kes seda siis alguses ette teadis. Igatahes selline ta sai. Lõnga kulus sallisse 310 grammi. Lõng ise on nagu juba öeldus Indiecita, Filcolana. Ostetud Kosmose vastast poekesest. vardad nr. 3; nii ring- kui ka sukavardad. Ja salli mõõdud peale venitamist on 204 x 62 cm. Ja oi kui mõnus lõng! Sellest kohe peab endale ka miskit tegema.
Kõige keerulisem kogu selle tegemise juures oligi vormi venitamine, sest sall on selleks "liiga" pikk. Ma kasutan tavaliselt venitamiseks omaenda voodit, aga seegi on ju kõigest 2 m pikuke. Esimene venitamine läkski aia taha. Panin ühe otsa kahekorra, aga see tulemus polnud päruis see, mida tahtnuks. Teise venitamise jaoks virutasin poisis alt madratsi ja venitasin kaht meetrit ületava osa lihtsalt üle madratsi serva. Hakkama saime. Õnneks andis maalkäik mänguruumi, sest sall tahtis kaua venida kassita ruumis ning meie äraolek andis võimaluse sall venima panna ja kass muudesse ruumidesse pagendada.
Selle salli juures andis harutamine mulle ka imehea võimaluse oma paar näpukat parandada. Ma muidu kõhklesin, et "kas", sest need olid tõesti sellised asjad, mida peale minu poleks pea keegi leidnud. Kui just poleks luubi ja mustrilehega äärepitsi rida-realt üle kontrollinud.
Pildid on pisut poolpidused. Poseeris üks ja teine, sest nööripeal ei tule selle suurus tegelikult üldse välja. Ega praegugi hästi ei tule. Aga vast veidi abiks ikka.
Ein schwarzer Schal für eine junge Dame, eine Sängerin. Ihre Mutter hat den Schal bestellt, damit Sie was schönes und warmes bei den Kirchenkonzerten in Europa auf die Schultern nehmen könnte. Wolle Indiecita von Filcolana (100% Alpaka); Materialverbrauch 310 Gramm. Rundstricknadeln und Nadelspiel Nr. 3. Maße: 204 x 62 cm. Muster: Blattmuster aus dem Buch Pitsilised koekirjad; Randspitze - Willow border vom Victorian Lace Today.
Ich selbst mag den Schal sehr. Kuschelig warm und so groß!
Labels: Lõngajutud, Meiega juhtub alati midagi, Sallid
2 Comments:
Ilus rätik, must on mu lemmik ja see muster on vist parim musta lõnga puhul. Lõng on tuntud oma headuses:). Aga lausa 6 tokki kulus, uskumatu! Siis pole ükski voodi vist piisav:)
Tiina, vot kui hea, et kohtusime! Mõnda aega tagasi tekkis mul plahvatsulik idee heegeldada ise lambile ''lühter'' - oled Sa sellise asjaga millalgi kokku üleüldse puutunud? On ehk viiteid?
Ise alustasin praegu lihtsalt erivärviliste lillede valmisheegeldamisega, aga kuidas neid töödelda, kas pelgalt tärgeldamine kestab mõnda aega (kui asi raamile saab ja lakkegi ehk millalgi)?
Post a Comment
<< Home