Siidine siilike

Jällegi peab kõike ausalt ära rääkimaks alustama aegade algusest. Muhv kinkis mulle möödunud aastal sünnipäevaks värvitopsi, pintsli ja siidisalli tooriku. Mina muidugi suure õhinaga ostsin veel värve ja veel toorikuid, aga tegemiseni ei jõudnud. Aeg ja ideed kippusid puuduma. Nüüd tekkis korraga aga vajadus . Ja äratundmine, et lennukat ideed ei ole vajagi. Lõbus niigi.

Võtsin siis neljapäeva õhul ühe siidisalli toorikutest ette ja hakkasin naabrinaisele kingitust meisterdama. Lõikusin kõrsi ja möksisin värve nagu isetegijas levinud õpetus ette nägi.

Eks ta veiddi selline laialivalguv sigri-migri välja kukkus, ent ikkagi. Kingi saajal paistis heameel olevat ja see on kõikse peamine. Kink sai pakitud ka omatehtud kotti. See sai küll oluliselt suurem ja mahukam kui kingitus eeldanuks, kuulus aga samuyti minu selleaastasesse "kingipakendiks poekott" programmi. Kahjuks kogu oopust mul korraga pildile jäädvustada ei õnnestunud. Pilti tegid teised, aga seda pildimaterjali mul käepärast ei ole hetkel. Üldse ei näe ta nii kordseks lapituna pildil just parim välja, ühekordselt pole väga vigagi. Esimene kord ju. Ja eks värvi sattus ka sinna, kuhu ei plaaninud tollel sattuda lasta.
Ein Geschenk für die Nachbarin - Seidenschal, selbst bunt gefärbt.