Laulupidu

Jõudsime meiegi perega täna sinna. Veidi kiiremad naabrid, nad said varem kohale, olid meilegi pingiruumi hõivanud, nii saime peo rahulikult kohapeal ära vaadata. See ringi liikumine oli küll paras rist ja viletsus, aga egas see olnudki eesmärk. Pigem lastega meeldiva päeva veetmine. (Hea et meil hetkel titekäru eas põngerjaid pole. Kärutamine oli seal ikka väfga vaevaline, vähemalt kõrvalt vaadates). Kui poisid olidki eelnevalt pigem eitavalt meelestatud, siis suur poiss tegi siin peo lõppedes juba plaane, kuidas tema järgmisele laulupeole läheb. Laumist ta küll eitab, tantsimist niisamuti, ent mis sest. Tema soov mulle meeldib. Ja ta nõudis endale ka kava ja kuigi ta ise ei laula, pidas lauludel ja sõnadelgi kohati näpuga järge. Mis muidugi tõi kaasa miljon miksi. Kuidas lapsed küll oskavad küsida. Ma pole samas laulupeo teemas kuigi osav vastama. Hakka või ajalugu tudeerima.

Vahcva oli! Elamusi ja emotsioone enamaks kui üheks päevaks. JA ideid elamaks. Ning mina sain jälle silmad märjaks. Lõpupoole voolas silmavett ikka juba ojadena.

Sängerfest in Tallinn. Einfach mächtig.