Wednesday, August 20, 2008

Laulsime!

Läksime meiegi. Ja eriti hea meel on mul selle üle, et me lapsed kaasa võtsime. See oli nagu omamoodi elav ajalootund. Poisid küll päris lõpuni vastu ei pidanud, Pesamuna tudis oma kipskäega pool tunnikest emme süles juba 12 paiku. Siiski pidasid nad veel vapralt kella 1 öösel vastu, siis asutasime kodupoole. Mis teha, kett on täpselt nii nõrk kui on selle nõrgim lüli. Antud juhul siis Pesamuna ja Keskmik. Kui ikka uni tuleb kallale ja külm hakkab ka, siis ei ole ju mõtet lapsi kusata. Ning nii me siis vaatasimegi selle oodatud "Koidu" kodus ära. Aga poistele paistis meeldivat. Vanemale poisile vast enim. Temale on ka ajalugu ja nonde lugude lugusid enim räägitud.

Minule hirmsasti meeldib Johansonide "Lahtilükkamine". See meeldib juba tolle loo algusaegadest. Ka see, et pea igas esituses on mingi kiiks kaasas. "... üle Hiina nagu Kanteri ketsas ...". Oh jah. Vahel tekib küll tunne, et kui seisakski serva peale kõik ja valiks veidi naabreid ...
Oli mis oli ja nagu öeldud, minu jaoks pisut lühike viibimine, aga sellegipoolest oli ja on see imeline ja ülev emotsioon. Kestab kaua ja soojendab seest. Mis sest et ma pole suurem asi laululinnuke. Sellegipoolest.
Ja muidugi ei saa ajaloo huvides mööda Kanteri kullast! Oh jah, mu pealelõuna oli tööl üsna segane. Tahtnuks nagu jälgida, aga kartsin ka. Et äkki ... Nõrganärviline olen. Aga mees oli mees õigel kohal ja teadis mis teeb. Vääriline auhind väärilisele mehele. Juhuuu!


Sängerfest in der Nacht. Vor 20 Jahren begann eben singend die Wiederherstellung der Selbständigkeit von Estland. Auch so singend, in der Juninacht sammelten damals spontan tausende von Leuten auf dem Sängerfeld und sangen. Bis nach dem Augustputsch im Russland, im Jahre 1991 am 20. August Estland wieder selbständig wurde.
Tausende haben susammen gesungen auch gestern. Wie vor Jahren. Gehobene Stimmung. Warme Augustnacht. Es war einfach herrlich.
(Gerd Kanter´s Goldmedaille in Peking (Diskuswurf) .. Juhhuuuuuu!)


Labels: ,

Monday, August 18, 2008

Sallipäev

Haapsalus käidud. Padisel ka. Kui juba sõidus, siis võtsime teel ette veel mõne objekti. Sedakorda siis kloostri. Harju-Risti kiriku tegelikult ka. Nii minu moodi - kõrvalepõiked kõikvõimalikesse kirikutesse ja muudesse paikadesse teel.

Haapsalus sai poistega jälle piiskopilinnuses käidud, niisama ringi kolatud. Müüriääres söömas. Lastetükile me ei jõudnud, sest kodune start viibis veidi ning ilm ei soosinud ka pikemalt kolamist. Väga märg just ei olnud, ent niiske siiski.
Millest on kahju, on see, et mina sain oma laupäevase Haapsalu-käigu lisaväärtusest, milleks oli sallipäev, teada alles laupäeva hommikul. No mis siis ikka. Järgmine aasta olen targem. Mis oli aga vahvaim selle ürituse juures, oli see, et omad võitsid võistukudumise! Juhuuu!

Ma oleks tahtnud kogu selle sallivärgi manu enam aega veeta, aga olles sõidus oma Meeskonnaga, tuli ka nonde soove arvestada. Nad olid isegi väga vastutulelikud. Niisiis anti mulle mahti kaeda võistukudumise algust, sallimusterid ja autasustamist. vahepeale jäid käsitöölaat ja piiskopilinnus, söömaskäik.
Sallimustritest köitis mu tähelepanu enim "piibeleht lehega". Kuna mustri allikat provvad ei avaldanud, siis tegin tost pilti ja kudusin järgi. Ma teen proovi ka peenema lõngaga, eks siis näis, kas kukkusenamvähem sarnane välja. Ilusaid mustreid oli seal sallidesse talletatud veelgi, neidki, mida senised pitsiraamatud ei sisalda. Egas midagi, tuleb ise aretama hakata.Kõik ei olnud selles nädalavahetuses aga ilus. Kurb on see, et Pesamuna vasak käsi pandi eile õhtul kipsi. Õnneks luud puruks ei ole, on mõra küünarnuki juures, ent siiski. Ta ei oska selle kipskäega olla ega magada öösi. See see on see poiste madistamine ning kui ei kuulata, mida räägitakse. Ma pean silmas just suuremaid, ka kui kolmene ei mõista kõike, siis kümnesel peaks juba mõistust niipalju olema, et ta mõistab, et pisematele liiga teha ei tohi. Samas on mul süda rohkem täis täiskasvanute peale, kes vahivad pealt, kui lapsed-ullikesed lollusi teevad. Kui keelad, siis tituleeritakse sind lasteahistajaks. Kui kondid hakkavad purunema, siis "juhtub" vabandus enam küll ei päde. Minu arust.

Sonnabend in Haapsalu, mit der Familie. Unter anderem fand dort statt auch der Tag des Haapsaluer Schals, mit dem Spitzenstricken-Wettbewerb. Da hat es auch eine Musterausstellung gegeben, gewählt wurde das schönste Muster. Einige von denen haben mir sehr gefallen. Die Frauen, die die Schals gestrickt haben, haben jedoch ihre Quellen nicht bekanntgegeben. Die Muster seien nicht Ihre Erfindungen, sondern sind mal schon veröffentlicht. Aber wo? Das würde mich sehr intressieren.
(Auf den Bildern: Meine Jungs - Älteste und Jüngste; Kursal in Haapsalu - dort fand Strickwettbewerb statt; zwei Bekannte Teilnehmerinnen, sie haben auch gewonnen!; Maiglöckchenmuster - gäfällt mir so sehr; MG - verletzt; Kursalrose-war einfach schön im Regen. ).

Labels: , , ,

Saturday, August 16, 2008

Plaan: Haapsalu

Läheme selgi aastal Haapsaluu. Perekondlik pulmaaastapäevaüritus. Käsitöölaadale. Lastele pidi mingi etendus olema Iloni Imedemaal. Jne.
Ja nagu ma nüüd lugesin Terje blogist, siis ka sallikudumine langeb tänasele. Oleks ma seda varem teadnud, et täna on see haapsalu salli päev.
Näis siis, kuis ja mis ja millal.
Ma loodan, et päev tuleb vahva. Vihma kiuste.

Wir fahren nach Haapsalu heute. Da finden statt die Tage der weissen Dame (Legende von Haapsalu). Unter anderem gibt es dort heute auch den Tag des Haapsaluer Schals mit dem Strickwettbewerb (Bilder aus dem Jahre 2006). Leider erfuhr ich das erst vor einigen Minuten. Ob wir die Veranstaltung jetzt mit unserem bisherigen Programm verbinden können? Mal sehen.

Labels: ,

Friday, August 15, 2008

Aastad


Aastapäev. 17.
Palju õnne, Mart. Ja tänan, et sul on olnud niipalju kannatust. Minu ja mu kiiksude jaoks. 8 aastat hõbepulmadeni.
Kui ma vaid mäletaks, mis "pulm" see 17 oligi?

Hochzeitsjahrestag, 17 Jahre zusammen.
Viel Glück, Mart (mein Mann). Und es freut mich, dass du so viel Geduld gehabt hast. Mit mir.

Labels:

Tuesday, August 12, 2008

Õdus august

Väljas sajab vihma, müristab. Ent meite pere Suur Mees on eemal, Rakveres, vahib vihmas Meie Meest. Ehh jah, leidsid ka ilma. Aga noh, kui kihk oli nii suur, siis mis seal ikka.
Vähemalt minu kontserdikihk sai reedel ilusa ilma osaliseks. Käisime Mardiga Käsmus Viru Folgil. Kiire start kohe peale tööpäeva lõppu ja nii ei läinudki soovitust palju kaotsi, isegi Johansonidele jõudsime kaasa elada. Läksin ma sinna aga Säsi pärast ja ei pidanud pettuma. Ma pole kunagi pidanud Saatpalus pettuma. Seni olin ma näinud teda laval aga vaid bändiga. Nii koos Rebasega olid nad aga ... Seekordne etteaste oli enam kui ma oodata oskasin. Ma pole ammu nii naernud ja nii hinge kinni hoidnud. Pulmad ja Sireliga mees, Tahan ja vist tahan ja Indiviidsed mõtted ... Pulmad on minu jaoks eriline lugu, eriti kui see esitatakse nii kaunil kujul ja augustikuus. Ja see tunne, kui saalis lauldakse vaikselt kaasa Šveitsi ...
Kui sellele ilule panna juurde veel imeliselt soe õhtu, saami näitsikud Angelitist, Sibul&Mägi &Bonzo ... Ilus oli.

Aga kodus on ka praegu mõnus. Mulle tegelikult väga meeldib, kui räästad solisevad. Äikesekõmin võib ka mõnus olla. Ja siis soojad sokid ja siledad vardad, sest tööd ma küll täna enam teha ei viitsi. Peale viienädalast puhkust, mille vältel suutsin ma end igasugusest tööst 100% välja lülitada, on tööde tegemine veidi keerulisem. Aga tasahilju saab ka sellele reele tagasi. Loodetavasti ei lükka septembri alguse 10 puhkusepäeva taas sellelt reelt maha.
Sokireel olen ma aga ikka veel. Küll pean ma vabandama oma matemaatika puudulikkuse pärast. Eelmises soki-postituses arutasin endamisi, et kas tuleb veel üks sokipaar noist kerakestest välja. Ja arvasin, et ega ikka ei tule küll. Aga .. kui sokipaar kaalub keskmiselt 90 grammi ja lõnga on kahe kera peale kokku pealtpoolt 100 grammi, siis ... No ja tuligi!
Sedakorda siis vikerkaaresokid vol 4 ning nn "sügisesokid". Värvidelt. Täna oli küll taas suvesoe ilm, ent minul on sügisetunne sees. Ja ma ei arvam, et see oleks paha. Pigem hea tunne.


Ja sinnaotsa alustasin alateadlikult veel teistki samalaadsetes sügisestes toonides asja - järjekordne Shetland Triangle, sellest vihist, mille Terje vastutulelikult meil ää keris. Mis nii viga, eksju. Et miks jälle ST? Sellepärast, et see on väga hea autosõidu kudumine, muster on peas ja ei vaja vahtimist. Valget ST-d ma hetkel edasi kududa ei saa, lõnga on juurde vaja, aga tellitud Wetterhoffi Sivilla ei ole veel minuni jõudnud. Küll ta tuleb, eks ma seni punu miskit muud. Nagu mul seda poolikute asjade kuhja siin vähe oleks. Kõik edeneb, aga tasahilju. Kõike tahaks teha, aga ööpäevas ei ole enam kui 24 tundi. Kahjuks.


Noch ein Paar Regenbogensocken, Vol. 4. Und wieder Shetland Triangle - perfektes Muster für Autofahrten, deshalb. Die Farben sind zwar etwas herbstlich, aber die Jahreszeit ist ja nicht mehr weit weg. MAl sehen, wie gross der Schal wird, stricke solange bis der Strang alle ist. Hoffentlich reicht es aus für einen grossen Schal, in den man sich gemütlich wickeln kann.

Das Bild oben: Käsmu, eine kleine Ortschaft an der Nordküste Estlands. Am Wochenende fand dort ein Musikfestival statt, Viru Folk. Waren dort am Freitag abend. Eine wunderschöne Gegend, warme Sommernacht und schöne Musik - was kann noch schöner sein.

Labels: , ,

Tuesday, August 05, 2008

Lõngavaene juuli

Juuli oli siinmail väga vaene kuu uute lõngade poolest, ma lihtsalt ei sattunud linna. Mõned tokid ja ühe konkreetse idee asjad, aga ei enamat. Esmaspäevast naasin tööle ja naasin koju kohe ka lõngakotiga. Epu pood on ju mul tööl olles suisa külje all. Nii jäigi mulle näppu Sirdari babybamboo. Ma kaesin seda juba enne puhkust, aga siis ta sinna jäi. Nüüd aga, seda enam, et mulle meeldiv värv hakkas poest lahkuma, tõin ta koju. Mul on isegi ideeraas olemas ja proovilapp. Aga lõng ise on imepehme ja siidjas. Veidi ma selle bambuse käitumist pelgan, aga ... Kui ei proovi, siis ei saa teada.
Kui ma oma Myrtle Leaf salli Ravelrysse ülesse panin, siis küsis Anna (kuduja) minu käest, palju sellele lõnga kulus. Ja mainis üht oma lõngaleidu, Filatora di Crosa Centolavaggi, mida pidavat peagi ka Tallinnasse Pronski tänava lõngapoodi tulema. Asutasime end siis täna Muhviga peale kohvi ja kooki nimelt sinna poodi. Täitsa õigel ajal läksime - soovitu oli kohal! Küll mitte välja pandud, aga poeperenaine oli varmas seda tagaruumist tooma ning tutvustas ka värvikaarti. Sellel polnud väga vigagi. Ma olin juba Liannist ka nimelt tumesinist peenikest otsimas käinud, aga MerinosExtra värvikaardil ei olnud korralikku tumesinist tooni, oli pigem hall ja pigem heledamapoolne sinine. Kallim see Centolavaggi ju on (137 krooni), aga kuna seda ei kulu palju, siis pole hullu. Pealegi olin ma nimelt tumesinist juba tükk aega otsinud, sellest maikuisest Viljandi käigust saati. Seegi lõng on peenike ja sobib tikkimiseks ka vast.

Urlaub ist vorbei und seit Montag arbeite ich wieder. So bin ich auch mehr in der Stadt unterwegs (ich wohne ausserhalb). So bin ich ja wieder näher den Wollgeschäften und ... Wenn ich in Juli kaum Wolle gekauft hatte, habe ich mich jetzt eifrig daran gemacht.
Sirdars babybamboo - die Farbe ist was für mich. Und dünne Wolle für Spitzenschals braucht man ja immer. Ausserdem habe ich schon lange dunkelblaue (richtig nachtblaue) dünne Wolle gesucht. Daraus wird ein neuer Spitzenschal. Bald.

Labels:

Sokkis vikerkaar


Kõiksugu pitsivahu ja peenikeste lõngade vahelduseks võtsin ette kaks vihti Raasiku vikerkaarekirjut lõnga (8/3) ja asusin sokke kuduma. Alguses võtsin ühe vihi ja mõtlesin, et vaatan, milline paar tuleb. Ei tulnud. No tuli küll, aga see tähendas kaht erinevat sokki. Võtsin siis teise vihi ka varudest ja nii ongi hetkeks tekkinud juba kolm vikerkaaresokipaari.

Kolmevärvilised on kõikse lõbusamad, teistele lõnga värvitriipudest üle kahe ei mahtunud. Kand sõi ka osa üleminekus ära, nii on näha ka selge kahe värvi vaheline triip. No mitte päris värvi, aga värvitooni küll. Nüüd on jäänud veel kaks kerakest. Huvitav, kas noist mängib paari välja? Kaalu järgi vist mitte, sest üks on 59 g ja teine 65 g.

Andmed: Aade Lõnga vikerkaarevärviline, 8/3; vardad 2,5. materjalikulu: oranž-punane 90 g; sinine-lilla 87 g; kollane-roheline-sinine 87 g.

Need on omamoodi kiiksuga inimese sokid. Sokid on kõik rea- ja silmapealt ühesuurused, nii saaks kanda ka erivärvilistest paaridest sokke läbisegi. Kui muidugi kandja peas mõni hääleke seda mõtet väga veidraks ei vasarda.

Socken aus Regenbogenwolle aus Raasiku. Ich hatte 2 Stränge von Wolle (aus Raasiku, Aade Lõng). Nadelspiel Nr. 2,5. Materialverbrauch pro Sockenpaar: orange-rot 90 Gr; blau-lila 87 Gr, gelb-grün-blau 87 Gr. Für ein viertes Paar reicht die Wolle nicht mehr aus.
Socken sind lustig. Da die Größe gleich ist, könnte man die ja "mischen". Ein Sock aus einem Paar, der andere aus einem anderen.

Labels: ,

Saturday, August 02, 2008

Otsa sai

Puhkus ongi praktiliselt läbi. Homme veel ja siis tööle. Need puhkamise nädalad läksid lõpeks nii kiireks kätte ää, et kribama ei jõudnudki suurt. Omas peas olen ma kirjutanud iga päev kokku mitu postitust, aga ilmale need millegipärast ilmuda ei tahtnud. Kord polnud õigel ajal arvutit käepärast, siis kiskus ilus ilm ja siinne seltskond õue. Siis olid jälle käed muud tööd täis ja nii ta läkski. Nii ei ole ma rääkinud miskit meite pere Rootsi-sõidust, kuigi see oli imevahva. Nii ei ole ma senimaani ka selle nädala neljapäevani jõudnud. No siis tuli mängu ka töö, mis puhkuse lõpeks jalust rabas, kuigi esimesel kolmel nädalal ei ilmutatud mulle postikasti mitte ridagi. Aga noh, pole hullu.
Et nüüd seegi nädal lühidalt kokku võtta, peab mainima ära teisipäevase meespoole sünnipäevapeo, mis taaskord käes libises. Märksõna: nõud. No ikka juhtub.
Kolmapäev püüdsin tubli olla ja sättisin neljapäevaks. Lisaks lõpetasin ja viimistlesin Myrtle Leaf salli. Seegi oli tükk tegemist, aga asja sai.
Neljapäev. Ma olen väegade kehvake organisaator, seega oli mul välja hõisatud küllakutse ees ka pisuke hirm. Aga see on alati nii, minu puhul. Olgu selleks laste peod, omad sünnipäevad, jõululõuna või mis iganes olemine.
Ja nii saigi neljapäevast just selline päev nagu ta sai. Pealelõunaks teadsin oodata Terjet, Mairet, Annikat ja Signet. Nad tulidki kenaste. Suuremal-vähemal määral seigeldes. Sõime ja jõime. Grillisime ananassi! Jäätisega. Mmmm ...
Kuigi tegemist oli kudukohtumisega, siis väga suurt rõhku kudumisele just ei pandud, Signe oli tubli ja nokitses oma kudumi kallal. Minul olid õues sümboolselt vardad kaasas, aga muud sebimist oli enam. Maire keris lõnga, mis ahvatles hiljem mindki kergema vastupanu teed minema ning mõnd viht kerimaks välja koukima. Terje teatas, et tal on küll heegelnõel kotis, aga solidaarsusest annikaga ta seda välja ei võta.
Aga ikkagi, mõnus oli. Aitäh Teile, kes te võtsite vaevaks Pärapõrgu tee läbida ja Segasummasuvila üles otsida. Ainult et, hiljem avastasin, pizzategemise ajaks tuulata antud kast ei olnud üldse nii kudumisekeskne. Minu viga. Samas avastasin ma õhtul ise ka veidi ajakirju urgitsedes paar huvipakkuvat ja seni tähelepanuta jäänud ideed.
See oli siis neljapäev.
Reede oli ostast lõpuni kirjatöö.
Laupäev. Täna käisime Pärnumaal emapoolsete sugulaste haudadel. Lapsepõlves olen ma Mihkli-kandis käinud küll, aga ega ma sealsest surnuaiast ja meite platsidest suurt teagi. Et kes on kus ja kes kellele ning mulle keegi on.

(Pildil on Pärnu-Jaagupi kirik. Kirikus valves olnud tädikesel oli külastajate üle küll väga hea meel.)
Täna sai võetud ema auto peale ja ära käidud. Pildi lõi pisut selgemaks, aga ega ma pole kindel, et ma kõigest kõike tean. Lisaks väisasime veel Märjamaal ka käsitöölaata ja folgiüritust.


Kurzübersicht der Woche.
Dienstag: nachträgliche Geburtstagsfeier meines Mannes.
Mittwoch: Myrtle Leaf fertig, geblockt.
Donnerstag: Gäste aus Handarbeitsforen. Ein schöner Abend mit "Strickfrauen".
Freitag: Papierarbeit, den ganzen Tag lang.
Heute: Kurzer Trip nach Mihkli, Friedhof. Da liegen ja meine Verwandte mutterseits begraben.
Morgen ... Mal sehen.
(Auf den Bildern: Markkus M. auf dem Mihkli Friedhof vor dem Denkmal der im Freiheitskrieg Gefallenen und auf dem Sängerfeld von Märjamaa; die Kirche von Pärnu-Jaagupi; die griechischen Volkstänzer auf Märjamaa Folk-Veranstaltung)

Labels: ,