Monday, October 30, 2006

Ja lund sajab!

Ja tulebki jälle räitsakaid! Mõnus. Tuuline ilm ja senimaani toas tagasihoidlikkusega hiilanud radikad teevad ruumi küll jahedaks, aga noh, sellegi soojendamine on minu võimuses. Nii et sooja juurde ja jõululaulud peale. Ja soojad sokid jalga. Ja kuduma. Seda küll siis, kui kiratöö saab tehtud. No veel paar lehekülge ...
Aga üks minu lemmikuimaid jõululaule on "I see three ships". Sattus kunagi leiduma ühel Kodu-Anttilast tellitud 2 plaadiga jõululaulude kogumikul.

Es schneit! Und mir gefällt es.
Die Zeit für die Weihnachtslieder. Warme Socken anziehen und an´s Stricken!. Dass aber dann, wenn die Papierarbeit erledigt ist. Nur etwa 2 Seiten noch ...

Ein mein Lieblings-Weihnachtslied ist ... "I see three ships". Schön, nicht war?

Labels:

Sunday, October 29, 2006

Vikerkaare-Kiri

Kirju kiri. Algus on tehtud. Lõng on maavillane Raeplatsi äärest käsitööpoekesest. Ma juba ootan rohelist triipu. Lahe on teha. Sokke olekski sellest ebahuvitav teha, sest värvitriibud tuleks liiga laiad. Rätiks just õige värvivahetus. Ja üleminekud on mõnusad, sujuvad. Eks näis kuidas pikemate ridadega väljanägemine muutub.

Kiri, bunt. Die Wolle stammt aus einem Handarbeitsgeschäft am Rathausplats (Tallinn). Schafswolle, ziemlich fein. Aber die Farben gefallen mit. Regenbogen. Und bin schon gespannt, wann ich bei grün ankommen und wie das alles dann aussehen wird.

Labels:

Saturday, October 28, 2006

Mütsitegu

Piraadimüts poisile. Novita "Wool" ja Steinbach Wolle "Golden Baby" (olid vist 100 % meriinovill mõlemad), mõlemad olid poolikud tokid ja jäi järgi ka. Nii et konkreetset kulu ei oskagi öelda. Varras nr. 2, sissepoole serv vardaga nr. 1,75.
Igatahes poisile on müts paras. Ja meeldib ka. Nüüd sinnajuurde kindad. Ja siis tahtis meite issi ka sedasama mütsi. Mustrile ma vist juba korra viitasin.
Mulle endale meeldib see müts ka. Kui ma peaksin (rõhk sõnal "kui") sattuma hoogu ja omale ka sellist igatsema, siis ... saagu see punane. Muidu läheb kudumine tõesti igavaks.

Aga nüüd pöördun ma oma uue Kiri manu. Katsetan seda siin veidi aega tagasi ostetud kirjut maavillast. Näis, mis välja tuleb. Värvide üleminekud on ilusad küll.






Mütze für meinen Sohn.
Auf den Muster habe ich schon mal hingewiesen. Habe Wolle von Novita /"Wool"/ und Steinbach Wolle /"Golden Baby"/ gemixt (wenn ich mich nicht irre, sind beide Merinowolle). Beide Knäuel waren schon Reste und es blieb noch was übrig, so kann ich den Verbrauch nicht genau sagen. Nadelspiel Nr. 2 für die Mütze und 1,75 für den "Futter". Jetzt müsste man dazu noch Handschuhe stricken und mein Mann möchte sich auch eine solche Mütze. Mir gefällt es auch,doch wenn ich mir auch eine stricken werde, dann wird´s rot sein. Sonst wirds ja langweilig.

Aber jetzt zu neuem Kiri-Tuch. Aus der bunten Wolle, vor kurzem gekauft. Die Farbübergänge sind sehr schön!

Labels:

Lõngast

Ma ei pidanud vastu ja tellisin Harrietist näpuga katsumaks ja silmailuks seda ilusat lõnga. Õunarohelist. Vaatame, mis ta siis elusast peast on. Pildilt imetletud küll. Ja idee on ka olemas. Nii et .. lihtsalt lõngakasti täidet sest saada ei tohiks. Tahtnuks üht teist tooni, aga toda ei ole enam. Aga mis siis. Õunaroheline on ka ilus ja sugugi mitte minu viimane valik.
Ja et teine ja suurem Swallowtail Shawl ää lõpetada, seks puhuks tellisin ka Floricat juurde. Novita lõngu poodides ju mõnel pool on, aga Floricat pole täheldanud. Oleks tahtnud ploomikarva Floricat ka, sõbrannale sünnipäevakingi jaoks, aga .. Netu :( Ootame, vaatama je mõtleme veel. Veidi ju aega on.

Habe mir wieder Wolle bestellt, apfelgrün. Mal sehen, auf dem Bild gefällt mir die Wolle sehr. Wie die sich aber anfühlt? Die Idee habe ich auch schon.
Und etwas Novita Florica auch, um Swallowtail Shawl bis zum Ende zu stricken.

Labels:

Friday, October 27, 2006

Kollektsionääri hing


Ma ei tea, mida teised lõngavöödega teevad, aga mina hoian alles. Eriti peale seda, kui ma kahte erinevat lõnga kokkukududes lapsele kampsuni tegin ja see esimese pesuga neist ühe pesemise juhiseid teadmata korstnasse kirjutatud sai.
Ja neid on muidu kah vaja läind. Vahel. Ka kodus kastis olevate jääkide päritolu selgitamiseks.
Ja noh, kollektsionääri hing.

Labels:

Meesteosakond

Vat siin on need umbkaudu kootud lihtsalt kindad, niiöelda näppu jäänud jääkidest. Pisipojale on sutike suured, aga pole hullu. Varuks ka kindaid vaja. Eks teeme lihstalt veel. Kuigi ma pole veel Keskmikule proovinud, võib-olla ...?
Tegelikult tahaks teha ühed üdini sellised püstipidi triipus kindad, 1s + 1s kahe värviga. Vanaema kunagi tegi, tumekollase ja pruuniga. No tema kudus üldse hästi ja ühtlaselt ja ka mitme värviga olid kõik lõngad alati ühtlaselt pingutatud, mitte nagu mul, et vahel jääb mõni silm justkui "ripakile", seda suurest liigse pingutamise hirmust.
Aga need püstitriipus kindad olid meite jaoks "põssa-kindad". Olid ju triibulised nagu metssea põrssad.
Mulle kirjud kudumid omale väga meeldivad ja ma püüan neid ka jõudumööda nokkida. Kuigi selle lõnga "õige" pingutamisega läheb vahel veidi nihu. Pigem jääb veidi lõtv. Seda vist sellepärast, et kunagi koolis kindaid kududes võtsin kah kaks lõnga ja üritasin nö. maleruutu kududa. Ossa raks kui kitsukesed need kindad tulid. No kätte oli neid pea võimatu panna. Aga laps üritas kududa ilusti ja tugevasti. Nüüd siis proovin teistmoodi.

Ja piraadimüts, mis ei ole küll veel valmis. No nr. 2 vardaga ja Novita "Wool" ning Steinbach Wolle "Golden Baby" lõngaga on poisile niivõrd-kuivõrd suur, et kõlbab kohe käia. Seda enne selle sisemise osa kudumist. Too peaks veel pisut asja pisendama. Küll aga ei leidnud ma sisse puuvillast piisavalt peenikest lõnga ja nii tuleb sinna ka "Wool", küll 1,75 vardada. Loodan, et poiss jälle tagajalgadele ei tõuse. Pähe proovides ta ei kobisenud, et müts sügeleks või kratsiks. Pealegi: pealuud!
Nüüd peaks selle juurde kindad ka nokitsema. Ja kaasale ka sellise mütsi. Tema üldiselt mütsidest ei vaimustu, aga see talle meeldib. Ja seda oli lihtne kududa, ei pidand sugugi mustris näpuga järge vedama. Kuidagi väga loogiline.

Handschuhe für den Kleinsten. Da ich nichts vor hatte und die Kinder waren auch während der Strickzeit weg, dann sind die etwas zu gross. Aber macht nichts, die Kinder wachsen ja ständig. Viellleicht passen die gleich auch dem Mittleren? Muss am Abend die mal anprobieren. Gestrickt aus unterschiedlichen Wollresten. Bei den mehrfarbigen Sachen habe ich immer das Problem, dass die nicht zu "gestrafft" werden. Und dann stellt es sich später wieder mal heraus, dass die etwas zu locker gestrickt sind. In der Schule habe ich mal die Handschuhe so straff gestrickt, dass die später nicht einmal anzuziehen waren. Und man lernt ja aus eigenen Fehlern.

Und die Mütse für der älteren Sohn. Noch nicht ganz fertig, agab mir gefällts. Und dem Sohn auch. Muss noch dazu die passenden Handschuhe stricken.
Und mein Mann möchte auch so eine Mütze haben.

Labels:

Tormihoiatus

Hoiatavad mis nad hoiatavad, aga selle eest et mu pea täna lõhkeda tahab, ei hoiatanud keegi. Õu-du-kas! Ärkamisest saati nagu puuslik nüüd, ei saa teha pea ühtki veidigi kiiremat liigutust, sest peast käib selline jutt läbi, et oi-oi-oi. Tablettidest ka päris päev läbi elada ei saa, magu teeb selle pääle kurja "nägu". Öäk olek.

Ja ometi oli esmaspäeva hommik just nii ilus
ning eilane just selline sinine. Vaade aknast.
Täna on aken vihmamärg ja olgugi, et kaskedest majani on pisut maad, on vihmavesi klaasile lehti kleepinud. Eks ta tuulega keeruta ja loobi noid.

Mul ei ole selle märja ilma vastu miskit, mõnus ilm koduseks soojaks tegutsemiseks. Varbad on kuivad ja käed käivad ning kuskil tümiseb tasane taust. Aga jah, kui selle va neetud pea parema vastu hetkel välja vahetada saaks.

Es stürmt draussen. Und es wäre hier, zu Hause warm und gemütlich, nur ... der Kopf tut weh. Und so schon seit dem Erwachen. Die Tabletten helfen auch gar nicht. Ahh, könnte man nur den teil von mir austauschen. Denn das Gefühl ist, als ob der explodieren würde.

Auf den Bildern sieht man aber Montag morgen und den gestrigen morgen. Da war es so still und schön. Der Blick aus dem Fenster.

Labels:

Wednesday, October 25, 2006

Juba jõulud?!?



Sügis on. Ilm hoiab toas. Ja omamoodi mõnus on olla.
Soojade sokkide tunne. Ja tahtmine kindaid kududa. Ja uut salli.

Kui muidu mängib häälega või hääleta taustaks telekas, siis täna on mul plaadivahetuse päev. Hakkasin kaua kuulamata lemmikuid läbi kuulama. Üks vaieldamatuid on see. Kaks plaaditäit hingele. Simon ja Garfunkel on mulle ammust aega südamelähedased. Simon omapäi ka. Kust see algus tuli, ei tea. Küll aga on see kategooria, keda tahaks kontserdil kuulata kui vaid võimalust oleks. On artiste, kes võivad meeldida, aga keda kuulama ei lähe "seda-pean-mina-saama"-stiilis. On aga neidki, keda kohe tahaks live kuulata. Kaasa kutsub Paul Simoni musta mandri meloodiaid kohati küll "kuked-kanad"-muusikaks. Aga jah ...

Hommikut alustasin ma küll hoopis jõululauludega. Ja seal üle iiri muusika siis jõudsime sellesse jaama. Tegelt tegin taaskord katset otsida Lillehammeri olümpiamängude olümpialoo kohta miskit. Ma nagu teaks ja ei tea kah, kes seda laulis. Aga lugu oli ilus.

Eile kudusin ühed käpikud pisipojale. Enne pilti ei tee, kui otsad on peidetud. Seda ei tee ma aga enne, kui olen kätte proovida saanud. Pelgan, et ühele on suti suured ja teisele äkki siis väiksed? Seep see on kui teed umbkaudu.
Aga hetkel alustasin vanemale poisile mütsi. Piraadimütsi. Jama on see, et ega seda mustrit seal pisendada ei anna, aga nii tuleks ta jällegi suur. Võtsin suhtkoht peene lõnga ja 2 varda. Näis, mis välja tuleb. Talle see muster meeldib. Ja temaatiliste kinnaste kohta on ka musterung sealsamas olemas.

Bin heute auf der Musikwelle. Wenn gewöhnlich spielt Fernseher, ob mit oder ohne Stimme, als "Schalltapete", dann heute tut das unser CD-Spieler. Gestrige RTL-News mit der Nachricht über die Weihnachtsangebote in Deutschland brachten mich in die Weihnachtsstimmung, schon. So habe ich mit Weihnachtslieder angefangen und jetzt bin ich bei Simon und Garfunkel angekommen. Die Musik gefällt mit sehr.

Noch habe ich mit einer Mütze für meinen älteren Sohn angefangen. We call them Pirates. Bin nicht sicher, dass die passt, denn das Muster lässt sich ja nicht so einfach zu verkleiner, jedoch mit der Maschenanzahlt wird die Mütze zu groß für ihn. So habe ich etwas feinere Nadeln genommen und die Wolle auch. Mal sehen was da rauskommt. Da gibt es ja auch das Muster für die Handschuhe. Genau das Richtige für Jungs.

Tuesday, October 24, 2006

Suureks saamine

Võtsin kätte, arvutasin ja nüüd higistan. Selle Swallowtail räti kallal. Tahtsin seda suurendada proovida, sest täpselt mustri järgi ta kuigi suur ei tule. Nüüd uhasin seda peamist pitsilist osa 10 mustrikorda juurde kududa. Uhasin sellepärast, et read venivad kole pikaks. Ja nagu selgus, kui muidu oleks sall valmis ja lõnga jäänuks ülegi, siis nüüd on vaja enne edasi kudumist ka materjali juurde tellida. Käed aga sügelevad lõpptulemuse järele. Eks ma tee siis seni muidu asju ja tegemisi. Seda, et minul tööd ei oleks, seda küll karta vaja ei ole. Titemamma värk.

Ja ka uus silmailu on sihikul. Bed of Roses Shawl. Ent ümmargune vorm??

Ele tellisin ühest paigast omale takkajärgi ka selle soovitud Interweave Knits Fall 2006 numbri ära. Nüüd jääb üle oodata. Tegelt on mul soove veel. Aga ma ootan enne Õige Rahalaeva ära.
Sealsamas oli aga ka sellist asja nagu Simply Knitting? teaks, mis sees on, siis kindlasti oleks huvi. Või peaks niisama tellima ja kaema? Ma pole ka pimesi veel üheski ajakirjas üdini pettunud. Mingi õpetlik või ilus iva ikka on sees. Ju ma suhtkoht kõigesööja olen.

Habe den Swallowtail Shawl versucht zu vergrößern. Meine Mathematik hat geklappt, habe 10 Grundmuster-Höhenrapporte (Budding Lace 2) dazugestrickt. Jedoch ist die Wolle alle. Muss etwas dazubestellen. Bis dahin habe ich ja noch vieles zu tun. Socken, Handschuhe, Mützen und Schals ... im Herbst braucht man ja alles.

Und habe auch wieder was schönes in Sicht - Bed of Roses Shawl. Nur die Runde Form scheint irgendwie ungewöhnlich zu sein. Für mich jedenfalls.

Habe mir gestern aus eine Web-Shop auch die gesehnte Nummer von Interweave Knits Fall 2006 bestellt. Nur bleibt noch übrig zu warten. DA gab es auch Simply Knitting. Habe keine Nummer gesehen. Vielleicht wäre das auch was für mich?

Labels: ,

Sunday, October 22, 2006

Rätilummus


Ma olen rätilummuses. Kiri sai valmis.
Lõng: Alvita Pukas, kulus 4,5 tokki (25 g = 130 m). Ringvardad nr. 4. Pikim külg 2 m, räti kõrgus 98 cm.
Selle asja juures teeb mulle nalja "lõngamatemaatika". Kulus ju 4,5 tokki, nii saab salli kaaluks justkui ca 115 g. Aga .. üks õhtu kaalusin salli ära ning tulemuseks sain 154 g?!?
Kaal ei oleks tohtinud niipalju valetada, teised tulemused olid ka kõik OK. Muidu igati täpne kaal.

Nagu juba korra öeldud, lõng meeldis mulle poes käpaga katsudes enam. Teist korda ei osta. Aga eks sellega ongi nii, et mõni lõng jookseb kohe näpu vahel ja teine kohe ei "koo" kuidagi.

Pildistatud on õues naabrinaise lillepeenras. Aubrieeta ja kadakkaer on moodustanud sinna peale suvekuiva nii mõnusa rohelise "padja". Kahju ainult, et päikest ei olnud.

Igatahes olen ma sallilainel ja uus Swallowtail Shawl on varrastel. Sedakorda koos matemaatikaga, st. püüan teha suurema. Vaatame, kas mu arvutused peavad vett.

Kiri ist fertig.
Garn: Alvita Pukas, 82 % Mohair, 18 % Nylon; 25 g ~ 130 m, Verbrauch ca 4,5 Knäuel. Jedoch - Gewicht des Schals 154g!?!
Nadeln Nr. 4.

Jetzt ist wieder ein Swallowtail shawl auf den Nadeln. Diesmal versuche ich den etwas zu vergrößern.

Labels:

EQ - testitud

Your EQ is 127

50 or less: Thanks for answering honestly. Now get yourself a shrink, quick!
51-70: When it comes to understanding human emotions, you'd have better luck understanding Chinese.
71-90: You've got more emotional intelligence than the average frat boy. Barely.
91-110: You're average. It's easy to predict how you'll react to things. But anyone could have guessed that.
111-130: You usually have it going on emotionally, but roadblocks tend to land you on your butt.
131-150: You are remarkable when it comes to relating with others. Only the biggest losers get under your skin.
150+: Two possibilities - you've either out "Dr. Phil-ed" Dr. Phil... or you're a dirty liar.

Labels:

Thursday, October 19, 2006

Eesel ja heinakuhi

Linna, jah. See plaan on kindel. Aga ... Mõtlesin et võtan töö kaasa, ent võta näpust. Hetkel on nagu enamus asju ok. Vanemaid poolikuid asju peab enne jätkamist seedima veitsa. Poisi uusima aja kamps on poolik, aga sellega ei tahaks mamma juures mudima hakata. Pikad vardad sees kah, paha vedada 3 lapse ja bussiga. Mõtlesin, et võtan mõne uue asja kaasa, aga ... Kus tahaks kõike ja korraga teha. Et alustaks haapsalu salli omapäi, siis see salliraamatu lehesall, siis poisile kindad, siis veel üks pääsusaba rätt, siis SKS ideega katsetamine .. Kui keegi viskaks siit linna ja korjaks õhta ära, veaks ma kõigi ideede jaoks ajakirja-raamatupaki ja lõngad-vardad kaasa, sest kust ma tean mis tuju mul homme on? Aga kuna bussiga ja 3 last ja ema asjad ära viia ja ... Siis ei saa kõike. Ja auto on ka paranduses. Ja koju tuleb õhtul vedada lasteaiast ka rokased riided. Ja ...
Tuleb vist varahommikune ameerika kurbmäng. Ning kindlasti leian ma linnas, et kõikse vajalikum päevaks jäi maha.
Mäletate ju ütelust eesli ja tema kuhjade kohta.

Oh elukest.

Labels:

Plaanide plaanipäratus

Ei, ei läind täna nii nagu ma eile plaanisin. Ei jõudnud ma eile tööga valmis, tegin toda täna veel terve päev peale laste "laialijagamist" ja peale "kokkukorjamist" kah. Uhh, nüüd sai ära eest. Ja homme ma OLEN linnas, tüütu on edasi tagasi sõita kordi päevas. Pealegi on see raharaisk. Ja mis mul viga linnas kohvetada või kududa või äkki jõuab mõne tuttava näogi üle kaeda.

Aga tänase hommiku pärl oli .. jalutuskäik Gonsiori pargis nende tulukestega purskaevude manu hommikul kell pool 8!!! No anna mammat kes 2 ja 4-sega varahommikul pargis jalutab. Suurem poiss tuli kooli viia 8-ks. Aga kuna me saime siit harjukaga linna, siis jäi aega temalgi üle. Aga noh, asi tal omasugustega seal koolis siis õiget hetke oodata. Ent meie kolmekesi ... Lasnaka bussid, mis meid Gonsiori tänava teise otsa viinuks on sel ajal nagunii täis. Ja siis läksime vihmas ja autode rataste alt pritsivas poris jala. Püüdsime valida vaiksemaid tänavaid ja polnudki see jalutuskäik hämaras väga hull. Kuna aega on mul laialt käes, no ei olnd mul kiire neist vabanemisega ja poisid on tublid jalakäijad, siis ei hakanud ma lasteaeda kiirustama, vaid tegime sest minekust mõnusa käigu. Kuigi jah, kellaaeg na veider. Jalutamaks.
Samas see hommikune vihm, hämarus, tänavavalgustus ja langevad lehed .. kokku oli ilus SÜGIS! Kui vaid saanuks selle pildile püüda! Õiged hetked ei kipu kohe kuidagi kaamera ette. ja eks ma ole neile kehva jahimees kah.

Aga Kiri sai täna vormi "valatud". Pilte ma teen parema meelega aga päevavalges. Nii et siis .. laupäevani. Homme ma päeval siinkandis ei kooserda suurt. Hea ja rahulik mui meilboksi kätte ei saa. Saab end hetkekski välja lülida.

Labels:

Wednesday, October 18, 2006

13 ja reede. Täna!?! Meiega juhtub ju alati midagi ...

Kui täna saab töö tehtud, siis passin homme pideva edasi-tagasi sõitmise vältimiseks päeva linnas. Miks? Aga sellepärast et täna omiku tegi auto turts-turts ja seiskus hommikuse kooli-lasteaeda-tööle sõidu ajal mõned kilomeetrid kodust linnapool. See ongi see meie pere 13 ja reede selles kuus. Mees vaatas kuidas auto koju tagasi sai ja mina kargasin nö voodist ja jooksin bussile, kuhu kaasa mulle siis teeäärest lapsed andis ja nii ma siis vedasin neid laiali. Eriti veidraks tegi asja see bussisõit. Bussijuht ratsis marsruuti, et pääseda ummistunud peterburi teelt. Nojah, ega see Pae tänav parem olnud. Aga seal tegi too juht laussigadust. Ta läbis selle tänava pea kogu ulatuses vastassuunas! Vahepeal oli ikka hirm juba, sest peale kõige muu tegi ta paar sellist pidurdust, mis lõppesid Pesamunale sinikaga näos ja mina pääsesin bussipõrandale prantsatamisest ainult tänu ühele vanapapile, kes must kinni krahmas. Tagatipuks ratsis bussijuht oma teekonda ka pea et lõpus. selle asemel et sõita Lasnamäelt alla ja Vilmsisse, keeras ta Kunderisse! vaat siin sai mõõt täis ka minul. Krt, mul on bussipeatus koolimaja ees ja buss sõidab krt teab kust. Nii ei jäänudki meil muud üle, kui vihmas veel tatsama minna selle kambaga. Muidu oleks saanud teha nii, et suurem poiss läheb koolimaja ees üksi maha, foori alt üle tee ja ongi koolis. Nüüd aga pidin teda ikkagi lausa koolini viima, sest sealtpoolt pole ta kooli veel läinud jalgsi. Hiljaks jäi ta nagunii ka teise tundi! Oh jah. Tegelikult see kinnioleva Tartu maantee põhjustatud bussijuhtide "sõidan-kus-saan" ongi põhjus, miks ma pole poissi veel ise bussiga käima õpetanud. Sa ei tea kunagi, mis bussionule pähe kargab. Ootame ära kuniks uus Tartu maantee lahti tehakse, siis hakkame bussiga omapäi käimist harjutama.

Mul oli siis, kui ka pisikesed posiid olid lasteaeda viidud, nutt kurgus ja jalad-käed värisesid sellest jooksmisest veel tüki aega. Aga et hommik oli hullumeelne, siis otsustasin, et suur poiss täna pikka päeva ei jää, olgu tal siis rahulik kodune päev. Ja nii ma ta ära tõingi juba keskpäeval, kuigi tavaliselt ta enne 5-e ära tulla ei taha. Laps vajab ka puhkust, eriti kuna ta eile sai pahandada õpetajalt. Hilinemise pärast. Issi magas sisse. Ja täna selline jant.

Aga mida homsega peale hakata? Päev otsa linnas? Kohvile?

Labels:

Kiri


Kiri sai valmis. Ilus sai, kuigi see lõng mulle ihu ligi eriti ei meeldigi. Käega poes katsudes oli teine tunne. Ja värv meeldis ka rohkem.
Lõng: Alvita Pukas (82% mohääri/ 18% nailonit, 25 g = 130 mm), kulus ca 110 g (4,5 tokki, väike nutsak all paremal jäi vaid järgi).
Vardad: 4,00 ringvardad. Ebamugavaks tegi kudumise see, et vardad olid liiga lühikesed ja read läksid lõpus pikaks. Aga pikemad vardad on keegi kuhugi ära suranud. Kes küll?
Nüüd vaja veel vormida, enne pole ka mõõtmisel mõtet. Kuigi suurus tundub juba nüüd mõnus olevat.
Vähemalt tean ma nüüd, et sama lõnga šampanjavalget ma ei osta, kuigi senimaani oli soov.

Kiri ist fertig. Schön und mit passender Grösse, jedoch das Garn (Alvita "Pukas") gefällt mir nicht so sehr. So in Knäulen im geschäft hat es sich angenehmer angefühlt.

Labels:

Täna ON 13 ja reede!

Testisin taas. Ja ega ma muud öelda ei oskagi kui ... mnjah.
Your Dominant Intelligence is Linguistic Intelligence

You are excellent with words and language. You explain yourself well.
An elegant speaker, you can converse well with anyone on the fly.
You are also good at remembering information and convicing someone of your point of view.
A master of creative phrasing and unique words, you enjoy expanding your vocabulary.

You would make a fantastic poet, journalist, writer, teacher, lawyer, politician, or translator.



Aga sellegipoolest ON täna 13 ja reede! Sest sellist jama nagu täna, ei juhtu muudel päevadel. Aga sellest hiljem, kui üldse. Praegu tunnen rõõmu, et hing sees.

Labels:

Monday, October 16, 2006

Niipalju siis Ordnungist

Your Inner European is Italian!

Passionate and colorful.
You show the world what culture really is.

Labels:

Kui hing jääb haigeks ...

... lõngadest!
See ja see ja see ja see ... No kas pole võrratud! Ei noh, ma ei või! Oleks vaid rahakott puuga seljas. Aga võib-olla on just see see motivatsioon, mida mul hetkel vaja on ühe asja lõpetamiseks. No ei saa end töölainele.
Tööle! Tööle! Kurekesed ....

Unser Harriet, online Garngeschäft, hat wieder was schönes und wolliges anzubieten.
Die machen einem einfach die Seele krank ...
Vielleicht ist aber eben das die Motivation, die mir bei einer Arbeit helfen wird? Bis zum Ende zu kommen? Damit was Geld wieder einfließt?

Labels:

Aastapäev!

Ja ongi jälle üks aastapäev. Nimelt saab täna meil kaasaga 18 aastat tutvumisest. Uimerdan siin ja oleks selle pea et ära unustanud. Ja siis räägitakse, et meestel ei püsi tähtpäevad meeles ...
Aga täna kohe on väljast vastuvaatavate ilusale ilmale vaatamata unine päev. Kirjatöö ei edene, Kiri ühetaoline muster koos liiga lühikeste varrastega ajab tudile.
Mis võiks olla see, mis unest ülesse raputab? Kohvi ei toimi. Jahe dušš?

18 Jahre bekannt mit meinem Mann! Jahrestag!
Und ich bin im Moment so müde!

Sunday, October 15, 2006

Sallilainel

No on vahva sall. Kohtasin seda netis juba korra varemgi ja see suudab mind oma lihtsuses ikka veel üllatada.

Labels:

Kassid!


Saage tuttavaks: Liisu.
Pea kõikjal käsitööliste blogides on loomad. Eriti torkavad silma kassid. Mõni paistab nagu lõngaga laulatatud olevat. No meite loomal on kassikanga kudumise ajad möödas. On teine juba eakas, novembris millaski saab 13 aastat vanaks. Aga titepõlves juhtus küll, et tuled töölt koju ja põrandale oli keradega pisut pitsi veeretatud. Naljatilk.
Aga vaat lastega tema sõbraks ei ole saand ja ei saaagi, nood siin majas ka oluliselt hilisemad tegelased kui tema ju. Vähemalt ei lähe kallale, kui just talle liiga ei tehta. Õnneks on poisid sellegi ära jagand, et ega vägisi armsaks ei saa. Ja et kasski võib kuri vahel olla. Meil siin küla vahel neid "kurje" kasse veelgi.
Ega ta eriti poseerida ka armasta, tahab üldse olla seal, kus teisi ei ole. Kui just kaasa välja arvata. Nagu teaks, et mees ta välja valis. Kuigi just mees oli absoluutselt kassi vastu.

Kassid, kassid, kassid ...

Saturday, October 14, 2006

Vogue Knitting

No nii, juulis tellisin ja number "Fall 2006" jõudis eile lõpuks ka minuni. 11 nädalat läks aega. Aga ära jõudsin oodata, kuigi ma korra tegin juba siin närvilisi liigutusi ja saatsin ühe järelpäriva meiligi.

No pole hullu, peaasi see, et ajakiri jõudis minuni. Nüüd oleks õnn täielik, kui Interweave Knits FAll 2006 nummeri kah veel saaks, tegelt tahaks tolle ka tellida. Need tulevate numbrite eelvaated ajavad suu vett jooksma, kui seda väljendit kudumise koha pealt kasutada saab.
Minuni jõudnud numbrist endast aga leidis külas olnud noor daam omale kohe ihaldatava palmikulise kamspi, seda enne kui mina ajakirja sirvidagi jõudsin. Igathes on minulgi seal hinge haigeks tegevaid asju. Ning eilse presentatsiooni järel on vist patuasi need lõnga puudumisega välja vabandada.
Ja millised sokid-põlvikud jälle! Ei, peaks ikka tegema miskit sellist.

Labels:

Friday, October 13, 2006

Ahnepäits


Häbi tunnistada, aga seda ma olen. Või noh, leebelt väljendudes hamster.
Kallasin enamvähem kogu olemasoleva lõnganduse põrandale hunnikusse. Juhuuu! Ja hunnik kuubis! Ise ka imestan, et kuhu nad küll kõik ää mahuvad. 2 tuba, mees, kass ja 3 last, kastitäied kangaid, riiulitäied ning ka kastitäied raamatuid ja muud nodi. Ning see kuhilas, mis ju kohe silma ei torkagi.
Osa jäi leidmata. Nt. üks jämedatele varrastele itaalia mohäärisegu, kunagi Saksamaalt toodud.
Kui kogu muu kamm oli ää koristatud, leidsin G-B Jil´i ja Novita Wooliga veel ühe koti kapist. Siis on veel tumbatäied jääke, mida ma ka hunnikusse ei kallanud. Ja nagu koristades välja tuli, on osa kavalalt ja kättesaamatult ää pandud, ent kaasa keeldus mõnd kotti-kuhilat põrandale toimetamast.

Samas jäid silma ka mõned leiud:
1. Veeuputusaegne Novita Samos. Ju vist praeguse Samose mingi karvasem eelkäija. Miks ma selle rohelise ostnud olen, seda ma ei tea. Ju ma laste peale mõtlesin. Ma ei usu, et ma sellest üldse miskit teeksin.
Kirju ostu mäletan küll, see oli plaanis mustaga kokku kududa, ideid pakkus selleks Novita ajakiri 4/96. Mis neist nüüd saab, seda ma ei tea.


2. Mingi prantslaste roosa mohäärisegu, jälle asi, millele mina otstarvet ei oska välja mõelda. Ju ma selle odavuse pärast ostsin. Kuigi roosa eiole kunagi minu värv olnud. Mingi protsent on ses villa ja mingi mohääri, enamus aga .. sünt.


3. Adriafil Air - vaat see mulle meeldib. Laste jaoks sai ostetud, hetkel on seda aga vaid 150 g. Tegelt on seda mõnus Novita Isoveliga kahasse kududa. Äkki mõtlekski miskit lastele?


4. Ju vist veel vanaemalt saadud peenike villane. Ma olin selle olemasolu juba ära unustanud. Aga mu hetke pitsituhinas laheb vast isegi loosi.


5. Novita Paloma - 100% viskoosi. No nii libe on olnud minu katsutavatest vaid Schachenmayr Nomotta Fiesta, mille mulle kunagi üks kirjasõber Saksamaalt saatis ja millest ma omale suvise pluusi kudusin. On teine senimaani käigus ja üldiselt viskooslõngad mulle meeldivad. See siin sai aga taas ostetud Novita ajakirjas näpuga järge vedades. Ent hetkel jään ma viite võlgu. Sama idee juurde oli mõeldud tookord ka see Missoni Istanbul.


6. Adriafil Brio - üks ilusate värvidega aasaline lõng. Ma küll mäletasin, et seda peaks 3 tokki olema? Igatahes idee oli vanadel ostmise aegadel (kui ma esimest last ootasin) valge lihtne kamps selliste sigrimigri servadega. Jäi tegemata, poiss sündis kevadel ja kohe tuli peale kuum suvi ja ... Ega nende ideedega on vahel nii, et kui nad kohe ei realiseeru, siis nad ei realiseerugi. Aga ma leian, et selline laagerdumise aeg on vajalik. Äkki jääb nii osa poolikuid töid olemata?


7. Lõng, mis mulle meeldib, aga mida ma leidsin veel vaid toki - Novita 7venda-Tweed. seda vist enam ei olegi müügil? Relikt.


8. Leidsin ka kotitäie musta iirist. Mingi aeg, kui ema töötustaatus sai otsa ja ta korterit vahetas, siis ta leidis, et tal enam käsitööks aega ei ole. Nüüd paistab jälle olevat, igatahes täna telefoneerides tuli see iiris jutuks ja ta võtaks selle taas oma valdusse küll. Lasku käia. Ma nagunii ei oska sellele otstarvet leida.


9. Novita Softy - jälle üks pehme lõng, koguni 500 g. Ostetud konkreetse idee jaoks, aga kes seda enam mäletab, kus see idee pesitseb?


10. Super Kid - Lana Grossa. Oi kui ilus sinine toon see on. Kokku 7 tokki sinist ja 2 kirjut (a 25 g). Ostsin Keskmiku kampsuniks. Aga hea on, et ma seda ei teinud. Selle lõngakuhja juures tuli kaasaga just jutuks, et tal oli lapsepõlves selline karvane mohäärkampsun ja ta vihkas seda. Ega vist poleks poisslapsele tõesti vajalik. Eriti veel nende trööbeldamisi arvestades. Aga värv! Jumalik sinine!


11. Ja siis veel 2 tokki puuvilla-siidi segu Novitalt. Et ma seda ka rohkem ostnud ei ole?


Siis tuli välja veel kastitäis paellõngu, nii erinevaid värve Tahitit, miskist vana Novita kollast - Cabaret vist, ja üht millalgi Abakhanist ostetud sinise-roheka-valgekirjut. Siis minu titekirju sünteetilise kampsi harutatud materjal. Kuda ma seda kampsi küll kanda sain, käe all nii ebameeldiv? Ilus Baby fresh emmebilt, roheline - ostsin Pesamunale, aga kampsi tagatüki vaid kudusingi, siis kukkusin harutama. Ja nii edasi, ja nii edasi ...
Tegelikult oli huvitav tuhlamine. Ma oleks tahtnud selle kuhja ää ka kaaluda, aga pole hetkel kaalu. Patarei tühi. Aga niipaljukest kui ma suuremaid samamasti lõngade koguseid kokku lõin, siis kõige väiksem number, mida ma pakkuda julgeks oleks 25(-30) kilo. Ei olegi nagu kõige hullem?
Kaasa vaatas seda segasumma siin põrandal ja tõdes, et .. selle raha eest saaks ära parandada nii siduri kui ka vahetada õli. Nojah.

Ei, lõngades tuhlata on mõnus. Ainus viga on see, et ideedegeneraator hakkab tööle. Aga kust sa kohe kõigeks soovituks selle aja võtad?

Ja kokkuvõtteks jääb üle vaid tõdeda, et .. Häbi on (et ahnepäits olen), aga ei tunne!

Labels:

2 salli

Niih, mu kaks kullakest omandasid veidi viimistletuma näo.

Swallowtail Shawl
(Interweave knits 2006 Fall)
Novita Florica, veidi enam kui 100 g
3,5 varras
Mõõdud: 138 cm pikim külg, 69 kõrgus.


Midwest Moonlight (Pam Allen´i Scarf Style)
Novita Wool
Mõõdud: 145 x 27 cm

Ma poleks uskunud, et see rätik nii lihtne kududa on. Ainult lõngaostuga panin koguse osas puusse. Ma ostan ju ikka varuga, nüüd tuleb aga kaks salli koguni välja. Polegi paha mõte tegelikult. Seda enam, et on vaja mõned kingitused. Kaua ma ikka ainult sokke kingin.
Ja omades nüüd juba pisut enam mõistus rätikudumise kohapealt, hakkasin kohe tegema ka Kiri´t. Et see kudumise mõnu nüüd poisi kampsi lõpetamist jälle määramata ajale ei lükkaks. Hakkan korralikuks: nii ma endale igal juhul lubasin.

Aga nüüd lähen kallan oma lõngavarud keskpõrandale kokku ja sorteerin teisi väheke.
Kaasal tõusevad sest mõttest juba kuklakarvad püsti. Õhtuks on hulk halle karvu juures ...

Labels:

Thursday, October 12, 2006

Testitud. Kevad?!?

You Belong in Spring

Optimistic, lively, and almost always happy with the world...
You can truly appreciate the blooming nature of spring.
Whether you're planting flowers or dyeing Easter eggs, spring is definitely your season!


Ja mina arvasin et sügis?
Nojah. Mis ma ikka kostan.

Labels:

Swallowtail Shawl

Valmis sai! Valmis sai! Ma poleks oodanud, et nii ilus asjake nii lihtne teha võib olla. Ma küll oluliselt jämedama vardaga kui 3,5 enamasti ei asjata, ent nii pitsilist asja polegi ammu teind. Ja esmapilgul jättis ta ka mulje kui miski oi-kui-keeruline. Nii et, on küll nii: Julge pealehakkamine on pool võitu.
Pilti ei ole, veel. Äkki homme. Hetkel omandab asi nö kuju. Vormub nõelte vahel. Ja pärastpoole on naguniii taiskäik linna. Ent homme ka päev.
Ja seniks kuni uus ja huvitav idee kui puuga pähe paneb, peaks vist nüüd ikkagi kirjatööd tegema. Kuigi jah, poisi koolikampsi kaelus tahab tegemist. Oleks ma selleks valinud tavalise ümara kaeluse ja sooniku variandi, oleks see juba valmis. Aga mina tahtsin eest lukuga ja veidi kõrgemat kaelust. Ja nüüd ma siin siblin. Korra juba sai tehtud ja lukkgi ette aetud, aga ... See polnd see. Ja nii harutasin üles. Nüüd on uus katsetus varrastel. Näis siis.

Mein Swallowtail Shawl ist fertig, jedoch heute noch ohne Bilder. Vielleicht morgen.
Jetzt muss ich mich doch wieder an den Kragen des Pullovers für den älteren Sohn machen. Hätte ich den einfachen runden Ausschnitt gewählt, wäre der schon längst fertig. Mit dem Reissverschluss klappt es eben nicht so gut und schön. Habe einmal schon probiert. Hoffentlich wird es beim zweiten Mal endlich klappen, d.h. ich bin mit dem Ergebnis zufrieden.

Labels:

Tuesday, October 10, 2006

Rännatud

No nii, käisimegi Tartus ää. Oli pidu ja oli saun. Oli sõitu ja vihma.
Kõike oli. Lauba hommikul läksime siit ja ilm oli enamvähem. Küll aga sadas teel paiguti ja Tartuski. Mõtlesime, et kolame veidi linnapeal ringi enne küllaminekut. Mõeldud tehtud. Ma polnud senimaani ses uues kaubamajas käinud. Ega seda näinud. Vaid mingit ehitamise etappi. Jube monstrum. Õudus kuubis. Aga noh, vähemalt oli seal sees lõngapood, mis ei muuda küll asja oluliselt ilusamaks, küll aga pehmendab minu esialgseid emotsioone. Nagu arvata võib, ega mina sealt niisama ära ei saanud.

Liisu lõngadega on mul pisuke plaan, seoses selle ostetud Fääri saarte kudumite raamatuga. Seda lõnga lihtsalt on värvitoone enam. Ja sellele peenikesele kaotasin ma südame. No meeldib see lõng, eks peab ühe õhukese pitssalli kallale end asutama.

Aga Tartust. Kolasime veidi enne küllaminekut ringi. Näitasin poistele ülikooli ja Raekoja platsi. Eriti vaimustuvad nemad aga sildadest ja jõgedest. No pidime neidki siis kaema. See sild-jõgi värk käis kogu tee meilt Tartusse ja tagasi. Et mis jõgi see on ja milline on kõige suurem ja sügavam ja laiem jõgi jne. Sedakorda läksime veel Piibe maanteed mööda st. Jõgeva kaudu kah. Ma polnudki seal käinud. Kuni Järva-Jaanini (sealt keerame maakoju) oli tee selge, edasi juba uudne ja huvitav.
Kuna aga ilm oli nagu ta oli, siis me kinni ei pidanud teel ja Tartus ma ka poisse väga ei ekskursseerind. Niigi saime märjaks kuni aluspesuni. Aga oma Meeskonna võtsin ses saju korra ka pildile. Minu Märg Meeskond.


Reisile alustasin kaasa Swallwtail Shawl õlarätiku. Loll olin, aga reedeõhtune algus oli tehtud ja õhin alustamise lihtsusest sees. Ja nii ma siis kudusin ja arutasin vigu üles. Nüüd, kodus ja kindlal maal läheb ladusamalt. Autos ja seltskondlikul koosviibimisel tuli apse enam ette. Aga mulle meeldib seda teha. Ning kindlasti ei jää see viimaseks selliseks rätikuks. Jõulud tulemas ju ...

Need Limbo-sokid võtsin kah poolikuna kaasa ning pühapäeva õhtuks olid need valmis kah. Seega sisi: sokid nr. 27. Võtsin aastaplaani iga nädala kohta sokipaari kudumise. Nagu näha olen ma graafikust oluliselt maas. Küll aga on uusi ideid tekkinud ja äkki teostuvad ka.

Nüüd on siis aeg sealmaal, et aeg asuda SKS kingituse kallale. Lõngu on, isegi mitme idee jaoks. Ma neid siin pilditanud juba kah. Küll aga ootab konkreetse kuju omandamine seda õiget hetke. Ma loodan, et see ei ole enam kaugel. Sest nagu öeldud, aega võib ju olla, aga jõulud tulevad etteteada kalendriaastale vaaatmata alati äkki.

Wir waren mit der ganzen Familie mal kurz in Süd-Estland unterwegs. Bei den Freunden. Natürlich konnte ich vom Wollegeschäft nicht so einfach vorbeigehen. Musste unbedingt was kaufen auch.
Ich habe ja mal auch in Tartu studiert, so wollte ich meinen Söhnen auch die Uni zeigen. Wenn wir zum letzten Mal da unterwegs waren, da waren die Kinder noch zu klein. Schade nur, dass es diesmal so stark geregnet hat. War ein lustiger, aber nicht sehr angenehmer Spaziergang im Regen.
Habe auch mit Swallowtail Shawl angefangen. Das zu stricken .. ist das eine echte Freude. Obwohl ich mehrmals eine "Fehlerberichtigung" habe machen müssen. Ds ist kein Muster für unterwegs oder für den gesellschaftlichen (Sauna-)Abend. Wenigstens für mich. In Ruhe zu Hause gehts aber viel besser voran.

Und Mexiko Limbo Sockes. Socken Nr. 27. Mein Jahresplan (ein Paar Socken für jede Woche) scheint jetzt jedenfalls zu platzen. Aber warten wir erstmals das Jahresende ab.

Labels:

Friday, October 06, 2006

Tartu?!?

Näis, homseks on sõiduplaanid. Omad teevad pisukest koosviibimist Mimmi pool. Kui nüüd Pesamuna eluolu peapeale ei pööra (täna omiku köhis imelikult ja viskas korra köhides ka mao sisu välja, muidu ülejäänud päeva ei olnud lapsel miskit viga), siis tuleb sõit.
Aga ootame hommiku ära. Kaasavõtmiseks koogi lükkas meespool igatahes juba ahju.
Saab veidi vast Tartu peal ka kolada. Kasvõi lõngapoes, mille mainimine kipub küll kaasal kopsu üle maksa upitama. Samuti võiks mõned kaugel elutsevad tegelased sama reisiga üle vaadata. Et kas ja kuidas. Aga noh, ma igaks juhuks suuri plaane ei tee. Neil on omadus vettvedama minna.

Hakkasin katsetama Swallowtails Shawl´iga. Nojah, algus on segane, aga kas just päris õieti, ent mingil moel ma asja jooksma sain. Nüüd vaatame edasi, et kuidas kulgeb. Ei tahaks hõisata ja ää sõnada.

Oranž aeg

Käisin eilegi linnas kolamas. Tegelikult küll poisil koolis vastas, aga käiguteele jäi ka lõngapoode. Ja loomulikult ei saanud ma taas ahnitsemata jätta. Liannis see peenike meriinovillane. Nii mõnus ja kui palju ilusaid värve. Haarasin kaks erinevat punast. Ja samuti TitanWooli veidi jämedamat meriinvillast, oranži. Mis kamm mul selle oranžiga viimasel ajal on? Pilk kohe jääb peale. Ja vastu panna ei suuda. Samuti roheline, aga sedakorda ei olnud võist õiget tooni?

Samas on hästi tervitatav, et valik suureneb. Igatahes on mul praeguse seisuga poes veel vähemalt mustmiljon soovi. Eks ma siis ahnitse need tasahiju omale siia kokku. Hea võtta ja tegutseda pikkadel talveõhtutel. Ja rahulikel päevadel.

Aga mõnes mõttes oli eile väga halb linnapäev. Ma oskasin ikka parima vihmaga päeva valida. Igatahes sain ma üdini märjaks, konutasin Kangas ja Nööbis Tartu mnt. isegi vihmavarjus mõnda aega. No siis tuli hetkeks ikka täitsa valget vett taevast alla. Nagu pangest.
Ja tagatipuks ei tulnud bussi. Minu bussigraafikus seda bussi ei olnud, ent kaasa helistas ekstra ja küsis Temptransist üle, et kas ja millal ja seal öeldi, et ka kolme ajal tuleb linnast buss. Ja nii me siis ootasime poisiga kahasse kooli ees peatuses bussi. Mina olin selleks ootuseks juba varemalt niiskunud, poiss oli õnneks igatepidi kuiv. Igatahes selle ca 50 minutiga sain ma külma ja nii oli õhtu, võib lausa öelda, et rikutud. Sooja ei saand, muidu lahtised aknad panin kinni, sest tundus et tuba on pakaseline. Selg hakkas valutama. Jäle olek oli. Hea selle asja juures on see, et hommikuks oli üle, st. pikemat tõbitsemist vist ei tule. Seegi hea.


Neid kirjusid lõngu tuleb kah viimasel ajal nagu Vändrast saelaudu. Seda Limbo Mexikot vaatasin ma juba suvel Paides, siis jäi ostmata. Nüüd ostsin ja tegin proovi. Päris vahva. Aga neisse niigi kirjudesse sokkidesse ju suurt mingit mustrit sisse ei koo, no pole erilist mõtet, sest välja nagunii ei paista. Aga pikapeale läheb lihtsalt sokikudumine igavaks. Ma parem keerutan juba palmikuid või nokin pitsi.
Samas .. sedakorda olen kolanud sokiga kotis. Bussis on küll mõnus lihtsalt ja labast sokki kududa. Ja näe, musterdatud on too ikkagi.
Aga lahedalt kujunevad need triibud küll.

Ich sehe in der letzten Zeit überall Orange. Habe mir wieder orangefarbene Merinowolle gekauft, von TitanWool. Und extra fine Merino, für Schals. Möchte mal gerne das Stricken des Tuchs von Haapsalu (Stadt im Westen Estlands) erlernen. Der erste Kurs startete ohne mich. Schade. Hoffentlich kommt das nächste Mal auch.
Dabei gibt es einige Besonderheiten, wie man das genau machen soll. Und ein richtiges Tuch sollte durch ein Ring ziehbar sein. So dünn.

Labels:

Wednesday, October 04, 2006

Lõngaladu


Kas just süvenev tõbi, aga meeldiv tegevus küll. Ostsin eile kah jälle kuhja lõngu.
Keskel pruun on Katia Scotch Tweed, 65% siidi, 26% villa, 9 % viskoosi. Tundub mõnus. Pärnu maantelt poest, samast ka sinine, meriinovill.


Kirju pärit raekoja platsi äärest poest, villane muidugi mõista. Aga värvid olid imeilusad. Nagu ka need 2 Liisu lõnga, oranž ja roheline. Jube mõnus roheline toon.

Punased, valge peenike ja sinine villane kera on ostetud nädalavahetusel Balti jaama juurest.


Sokiraamatu kohta pean ütlema, et paljud sokid on saksa ajakirjades mul "kodus" juba olemas. Aga noh, üks kena sokiraamat võib ju kodus olla. Aga ma ei saa aru, miks see "inglise keelest" tõlgitud on kui originaal on saksa keelne? Ja lugedes sakste retsensioone raamatule, on needki vastakad. Üks leiab, et algaja jaoks pigem mitte. Teine, et hea et kõik on kenasti ühtede kaante vahel. Aga noh, ühele ema, teisele tütar. Mulle raamat peale vaadates meeldib. Selle järgi teha pole ma veel miskit jõudnud. Aga seal on nõkse, mida võiks proovida. Ja jube ilusaid põlvikuid. Tee või omale. Aga kus neid villaseid põlvikuid kanda?

Ja muffinid, muffinid .. Pole ammu teinud, aga peas keerleb mõtteid. Ning lapsed nõuavad.

Ja kui nüüd meespool koju jõuab, siis tuleb kiirkäik postkontorisse. Harrieti pakk ootab. Aga seal miskit erilist ei ole, veidi valget Floricat ja Limbo kirjut.

Habe wieder eine Menge Wolle gekauft. Die bunte estnische Wolle hat mich mit Farben bezaubert. Ebenso die orange- und grünfarbene estnische Wolle Liisu. Da gibts noch mehr schöne Farben.
Braun ist Katia Scotch Tweed und dunkelblaue Merinowolle. Schön, nicht wahr?
Auf der Post wartet auf mich noch etwas von weissen Florica (Novita) und Limbo

Labels:

Midwest Moonlight


Lõpetasin täna Midwest Moonlight salli ää (Pam Alleni Scharf Style raamatust). Nüüd veel sabad peitu ja nö viimistletud välimus.

Midwest Moonlight, lk. 95
Pam Allen, Scarf Style
lõng: Novita Wool, ca 2,5 tokki
vardad: 3,5

Mulle meeldib. Nii sall kui ka raamat.

Labels:

Roheline

Vahelduseks.

You Are Apple Green

You are almost super-humanly upbeat. You have a very positive energy that surrounds you.
And while you are happy go lucky, you're also charmingly assertive.
You get what you want, even if you have to persuade those against you to see things your way.
Reflective and thoughtful, you know yourself well - and you know that you want out of life.


Kooliaeg tuleb meelde. Kus me pinginaabriga kahasse pluss veel paar meite klassi pliksi poeemi ja muid riimuvaid ridu kirjutasime. Oli üks algus: Sa olid noor ja roheline, kui esmakordselt nägin sind ...

Labels:

Monday, October 02, 2006

Unistuste aeg

Sall pole ikka veel valmis (Midwest Moonlight Pam Alleni raamatust Scarf Style) ja poisi koolikampsi lukk tahab etteajamist. Aga mina tekitan siin netis kolades omale hoopis raamatuisu. Seda lisaks Kullaketrajate koostellimisele, kus mul kah üsna mitu soovi kripeldab.
Aga sedakorda tahaks sokiideid ja palmikuid ja pitsilist siit ja pitsilist sealt. Tegelikult pole see veel kõik, aga noh. Ma ei saa kogu oma soovide nimekirja siia kah ümber kribada.
Ma ei tea mis neis on, aga nii pealevaadates ja niipaljukest kui neist infi oli, näisid nad mulle isuäratavad. Nojah, eks see ole ka paberi"kollektori" värk. Kõike ja rohkem.

Aga unistada ju ikka võib. Kuigi fakt on seegi, et vähemalt ühe ma neist omale kiiremas korras katsun ikka soetada kah. Eriti vahvad on ju täituvad unistused!

Möödunud nädalal tekitasin koju Isetegijate tutsiku abil haapsalu sallide raamatu, Linda Elgase oma. Homme tahaks linnast selle sokiraamatu ää tuua. Äkki mõne kokaraamatu kah. Polegi nagu kaua linna saand, vaja ju raamatupoode veidi tuulata. Ja mudu lähevad poes äkki lõngad kah kopitama kui neis ei tuula.
Nii et .. kohviku pääv. Kudumine kaasa ja aeg surnuks.

Tegelt tegin ma pooleliolevast paar pilti kah, aga selle laevalgusega kukkusid need kehvakesed välja. Nii et ... sry.

Habe wieder eine Menge Bücher gefunden, die ich mir wünsche. Spitzen hier und da, und Socken und noch einiges dazu. Und das ist gar nicht alles. Das ich alle auf einmal kriege, das glaube ich sowieso nicht. Aber man darf ja träumen?
Und die schönsten sind dabei die Träume, die mal wahr werden?
Und Bücher sind etwas, was ich sehr mag. Wenn ich auch da mehr Ideen vorfinde als ich verwirklichen kann. Die leben ja über Zeiten. Und obwohl ich keine Tochter habe, die sich für die Handarbeit interressieren könnte, jemandem werden meine Bücher ja bestimmt auch nach Jahren eine Freude bereiten. Und solange freue ich mich über schöne Sachen.

Das Buch gibt es auch jetzt im Estnischen. Werde mir Morgen kaufen, wenn ich in die Stadt gehe. Vielleicht gibt es ja noch was neues?

Labels:

Sunday, October 01, 2006

Plaadid

Üldiselt kipub olema nii, et uuemad plaadiostud või muidu tekkinud plaadid kipuvad vallutama koduse muusikamasina. Kui üldse, sest meil on see pill siin viimasel ajal vähe kasutuses olnud.
Eile aga pani mees nii poolkogemata peale ühe 90-ndatel saksast toodud plaadi "Fetenkult - Die volle Partyladung" ja sellel on nii poolkogemata üks lugu mis mulle väegade meeldib. Sedakorda küll Sisters of Sound esituses, aga siiski ... 10 kleine Jägermeister. Tuttav 10 neegriposi lugu, ja sedakorda siis sedaviisi. Minu kiiks, aga sõnad on lahedad. Sama on meite peres presenteeritud ka Die Toten Hosen (Surnud püksid) esituses (alumise singli näol).
Mis mulle aga samuti meeldib, mõnus ja lõõgastav kuulamine - Die Ärzte tekstid. Omamoodi ullikesed. Või siis Die Prinzen.

Polegi ammu miskit uut ja saksa keelset riiulisse tekkinud. Kuigi vana hea Grönemeyer on ikka ja ja jälle kuulatav.

Aga uuemast saksa muusikast ma miskit ei teagi. Niipalju kui ma nüüd digi-TV kaudu RTL uudistest näiteks Tokio Hotels poistest kuulnud olen. Aga too pole mulle. Laste asi.

Habe lange keine deutschsprachige Musik mir angehört. Hab die auch zu Hause wenig, nur einige CD aus der früheren jahren, wenn ich wenigztens einmal im Jahr in deutschland unterwegs war. Gestern hat mein Mann aber einige ältere CD-s und Kassetten aufgesucht. Da hat es auch was deutsches gegeben. Jedoch habe ich auch manche Lieblinge, auch Lieblingslieder.

Nur über die neuere deutsche Musik weiss ich nichts. Nur Tokio Hotel habe ich jetzt in RTL News gesehen. Das ist aber nichts für mich. Dank Digi-TV.

Kadunud asjade otsingul

Leidsin siis minagi eile selle raamatu poest üles, järgmine nädal mõnel linnapäeval lähen ja ostan
ära. Kuigi on veel teisigi mida tahta.

Mõtlesin siis, et teen eile paberitöö vahelduseks poisi koolikampsi valmis. Küljed koos, varrukad otsas. Nüüd vaja veel kaeluaauk vormistada. ja mure missugune ... Lõnga vaid kaks imepisikest kerakest ja vaja kududa 10 m soonikut ja teha kinnise servad ja kinniatada lukk. Ja lõng on miskisel suvalisel ammusel hetkel ostetud Bergere de France Cotonature, sinine. No ei ole mina toda enam näind. Mõtlesin juba, et teen siis kaeluse sisemise poole valge, äkki otsiks koguni valge luku. Aga sobiv valge lõng ei ilmunud kogu suure lõngakastides kaevamise peale välja.
Hakkasin siis arvutama. Lõin juba kulunud lõngatokid kokku, mis ja kus kuipalju ja ena imet, arvuliselt peaks üks veel kuskil olema. Aga otsimine ei andnud tulemusi. Ja siis, kui sa oled loobunud, siis kui sa tegeled sootumaks muude otsimiste ja asjadega, ilmub tema välja kõikse ootamatumast kohast ... tumba takka tolmust. Kodukassi kaitsva selja takka. Huvitav kuda ta sinna põrandale tooli taha sai? Äkki tõesti süüdi üleajavad kotid-kastid-laud, mis peaks käsitöötarbeid ja töid mahutama? Või siis ise tuba koristama hakkama, sest näib et kaasa, kes minu kiiretel aegadel seda teeb, igale nukatagusele tähelepanu ei pööra. Kuhu ei näe, sinna pole vaja ka näppu pista. Eksju.
Oh jah, igatahes on mul hea meel. Sest kui pool kaelust on veel teha, on ka need väikesed kerad juba silmnähtavalt piisake meres. St. neist ei jagu.

Äkki saab tänagi juba valmis.

SKS kingitust mina veel tegema hakanud ei ole. Lõngu aga juba on. Ent kuniks ma pole otsustanud, et mida ja kuidas, seniks pole ka lõngavalik kinnitatud. Väike väljakutse sees töös on, sest ma üritan midagi sellist, milles ma väga käsi ei ole. Kuigi päris võhik ka mitte.

Mis lõngavarudesse puutub, siis kastidest tuli välja asju, millest mul omal enam aimugi ei olnud. ja otsides juba ammust ilma plaanis poisi vesti eeskuju vanadest Novita/Moda ajakirjadest, leidsin mõningaid teisigi asju, mida tahaks teha. Äkki nüüd, kui lapsed pea igapäevaselt lasteaias-koolis, leiab ka aega enam. Kuigi tõsiasi seegi, et nii kohe kui ma mõnele ideele-projektile näpu annan, nõuab hoopis kirjatöö kätt ja kogunisti. Nii ka seekord. Pea septembri lõpuni on töid sist ja sealtseinast eest. Aga noh, peale maksuameti toitmise vaja ju ka lõngaraha teenida. Nii et ... tööle, tööle kurekesed.

Eilne linnapäev päädis balti jaama juures asuva lõngapoekesega. Tahtsin sealt valget 8/2 meriinot, aga seda ei olnud. Ostsin siis ühe roosaka hoopis. Ja lihtsalt sinise villase. Värv meeldis, mitte et mul seda nüüd ja kohe vaja oleks. Ja siis ühe killukese valget peenemat sorti villast. Näis mis neist saab.
Samas tuli mulle idee, et igati norm oleks selle jämedama valgega teha teoks mu ammune unistus: kootud palmikuline pleed. Idee on hinges ühe ammuse Verena ilmumisest saati. Ega jah, aastate jooksul on kogunenud selliseid ideid, mis ka ajaga kuskile ei kao, hulganisti. Osa ja hooajalisi peale esmast "hurraa, seda ma tahan" haihtuvad.

Ein Sockenbuch ist jetzt auch ins Estnische übersetzt. Habe darin geblättert und werde das auch kaufen wenn ich zum nächsten Mal in die Stadt kann. Auch die Socken können eine Leidenschaft sein.

Eigentlich wollte ich gestern mit etwas weisse Merinowolle kaufen. Die hat es in dem Geschäft aber nicht gegeben. Da ich aber mit den Kindern nicht die weiter zu suchen wollte, habe icht anstelle etwas rosarote Merinowolle gekauft. Für den Schal. Und feine weisse Wolle, viellleicht auch für Schal. Denn Schalideen habe ich im Moment mehrere im Kopf. Und die Weihnachten nähern sich ja auch schon.