Kadunud asjade otsingul

Leidsin siis minagi eile selle raamatu poest üles, järgmine nädal mõnel linnapäeval lähen ja ostan
ära. Kuigi on veel teisigi mida tahta.

Mõtlesin siis, et teen eile paberitöö vahelduseks poisi koolikampsi valmis. Küljed koos, varrukad otsas. Nüüd vaja veel kaeluaauk vormistada. ja mure missugune ... Lõnga vaid kaks imepisikest kerakest ja vaja kududa 10 m soonikut ja teha kinnise servad ja kinniatada lukk. Ja lõng on miskisel suvalisel ammusel hetkel ostetud Bergere de France Cotonature, sinine. No ei ole mina toda enam näind. Mõtlesin juba, et teen siis kaeluse sisemise poole valge, äkki otsiks koguni valge luku. Aga sobiv valge lõng ei ilmunud kogu suure lõngakastides kaevamise peale välja.
Hakkasin siis arvutama. Lõin juba kulunud lõngatokid kokku, mis ja kus kuipalju ja ena imet, arvuliselt peaks üks veel kuskil olema. Aga otsimine ei andnud tulemusi. Ja siis, kui sa oled loobunud, siis kui sa tegeled sootumaks muude otsimiste ja asjadega, ilmub tema välja kõikse ootamatumast kohast ... tumba takka tolmust. Kodukassi kaitsva selja takka. Huvitav kuda ta sinna põrandale tooli taha sai? Äkki tõesti süüdi üleajavad kotid-kastid-laud, mis peaks käsitöötarbeid ja töid mahutama? Või siis ise tuba koristama hakkama, sest näib et kaasa, kes minu kiiretel aegadel seda teeb, igale nukatagusele tähelepanu ei pööra. Kuhu ei näe, sinna pole vaja ka näppu pista. Eksju.
Oh jah, igatahes on mul hea meel. Sest kui pool kaelust on veel teha, on ka need väikesed kerad juba silmnähtavalt piisake meres. St. neist ei jagu.

Äkki saab tänagi juba valmis.

SKS kingitust mina veel tegema hakanud ei ole. Lõngu aga juba on. Ent kuniks ma pole otsustanud, et mida ja kuidas, seniks pole ka lõngavalik kinnitatud. Väike väljakutse sees töös on, sest ma üritan midagi sellist, milles ma väga käsi ei ole. Kuigi päris võhik ka mitte.

Mis lõngavarudesse puutub, siis kastidest tuli välja asju, millest mul omal enam aimugi ei olnud. ja otsides juba ammust ilma plaanis poisi vesti eeskuju vanadest Novita/Moda ajakirjadest, leidsin mõningaid teisigi asju, mida tahaks teha. Äkki nüüd, kui lapsed pea igapäevaselt lasteaias-koolis, leiab ka aega enam. Kuigi tõsiasi seegi, et nii kohe kui ma mõnele ideele-projektile näpu annan, nõuab hoopis kirjatöö kätt ja kogunisti. Nii ka seekord. Pea septembri lõpuni on töid sist ja sealtseinast eest. Aga noh, peale maksuameti toitmise vaja ju ka lõngaraha teenida. Nii et ... tööle, tööle kurekesed.

Eilne linnapäev päädis balti jaama juures asuva lõngapoekesega. Tahtsin sealt valget 8/2 meriinot, aga seda ei olnud. Ostsin siis ühe roosaka hoopis. Ja lihtsalt sinise villase. Värv meeldis, mitte et mul seda nüüd ja kohe vaja oleks. Ja siis ühe killukese valget peenemat sorti villast. Näis mis neist saab.
Samas tuli mulle idee, et igati norm oleks selle jämedama valgega teha teoks mu ammune unistus: kootud palmikuline pleed. Idee on hinges ühe ammuse Verena ilmumisest saati. Ega jah, aastate jooksul on kogunenud selliseid ideid, mis ka ajaga kuskile ei kao, hulganisti. Osa ja hooajalisi peale esmast "hurraa, seda ma tahan" haihtuvad.

Ein Sockenbuch ist jetzt auch ins Estnische übersetzt. Habe darin geblättert und werde das auch kaufen wenn ich zum nächsten Mal in die Stadt kann. Auch die Socken können eine Leidenschaft sein.

Eigentlich wollte ich gestern mit etwas weisse Merinowolle kaufen. Die hat es in dem Geschäft aber nicht gegeben. Da ich aber mit den Kindern nicht die weiter zu suchen wollte, habe icht anstelle etwas rosarote Merinowolle gekauft. Für den Schal. Und feine weisse Wolle, viellleicht auch für Schal. Denn Schalideen habe ich im Moment mehrere im Kopf. Und die Weihnachten nähern sich ja auch schon.