Pidu läbi!

Laupäev oli üks pidune päev. Jälle! Algas sügis, emal oli sünnipäev ja siis veel president takkapihta. Ning kõige lõpuks veel naabripoisi sünnipäev siinsamas õue pääl. Ja kõik läks ilusti õnneks. Sest tagatipuks kinkis ilm veel tolle päeva soojarekordi. Mõnus! Mis sest, et üks jube jooks oli.
Hommikul lõikasin emale sünnipäevaks kartulisalati valmis, siis startisime linna. Kõigepealt viisime salati ema juurde, sealt lastega Ilvese toetuskontserdile Estonia manu, ema ootas seal juba ees. Ega me seal kaua ei olnud, lapsed ei mallanud kaua paigal olla, neile oli naabripoisile kingituse otsimine olulisemgi. Niisiis Stokki. Sealt jala ema manu (andis ses suvekuumas ja mitte väga suviselt riides ikka vantsida - kesklinnast Magdaleena haigla juurde). Muidugi alustuseks rõõm presidendi üle, sest olin minagi see ullike, kes langes Stockmanis selle 5 aasta taguse videolõigu võrku ja jõudis juba masenduda Rüütli valimise uudisest. Juhtub.
Šampus. Sünnipäev. Start koju. Ja teine sünnipäev, mis lõppes juba hilises õhtus. Pimedas. Emale kinkisin omatehtud kindad. Lõngaks on Balti jaama juurest poest ostetud meriinovill, 2-kordne. Vardas nr. 2. Pöialt üritasin ka kirjuks teha, ei tulnud ilus välja. Nii otsustasingi valge kasuks. Muster on ühest Kindakirjade raamatust, Aino praakli omad. Üks minu vaieldamatuid lemmikuid. Üldiselt võin ma neid ka pea et esimesteks suure inimese kinnasteks pidada, laste ühevärvilisi käpikuid olen kudunud küll ning nondega on kuidagi lihtsam. Eks nendegi juures ole siin ühtteist, mille kallal viriseda. Aga ma lohutan end sellega, et alles harjutamine teeb meistriks. Oi kui mitu korda ma neid kindaid alustasin ja kui mitu korda ma harutasin. Alguses valisin küll harjumuspärase, aga sedakorda lõnga jaoks vale varda, st. 2,5. Tuli liiga lahmakas. See selleks. Kui üks kinnas oli valmis, siis teist kudusin nö teel olles. Aga tuli välja, et autosõidul koon ma oluliselt lõdvemalt, vähemalt peenemate varrastega. Või siis paistab see enam välja? Igatahes oli teine kinnas mingil hetkel oluliselt suurem. Jälle harutamine abiks. Aga noh, emale paistavad meeldivat. Ta siin ostis möödund aasta alles uue punase mantli. Ja tahtis kindaid.
Lisaks sai ühed sokid varem valminud varudest.
Need sinised sokid tellis ta ühele meesterahvale kingiks. Töökaaslasele. Ta on seal pea kõigile juba sokke tellinud. Ongi tore, on põhjust kududa.

Ja siis sai vanem poiss omale pidžaama. Pisut pika, nii varrukad kui püksisaared. Aga noh, kui viitsin, siis teen lühemaks, kuigi ega vist suurt mõtet ei ole. Ta kasvab praegu sellise kiiruga, et oi-oi-oi.

Sonnabend war ein sehr eiliger Tag: Herbstanfang, Mutter´s Geburtstag, Präsidentenwahl mit dem Konzert im Tallinner Stadtzentrum und am Abend noch die Geburtstagsfeier bei den Nachbarn. Ihr Sohn wurde 8 Jahre alt, der ist ja der beste Freund von ME.
Eigentlich wie das leben überhaupt in der letzten Zeit.
Doch habe ich auch was mit eigenen Händen getan: Fäustline für meine Mutter, die blauen Socken hat meine Mutter für einen Kollegen bestellt. Und dann noch ein Schlafanzug für unseren ältesten Sohn.

Die Fäustlinge zu stricken hat aber lange gedauert. Habe ja mehrmals angefange, und war nie mit dem Ergebnis zu frieden. Die Wolle habe ich aus einem Tallinner Geschäft bekommen, Merino .. Wolle wird aus Australien nach Estland transportiert und hier bearbeitet. Gestricken mit Nadel Nr. 2. Muster aus dem Buch "Kirikindad II". Eigentlich gibt es zwei Bücher, I auch, beide voll von wunderschönen Mustern.