13 ja reede. Täna!?! Meiega juhtub ju alati midagi ...
Kui täna saab töö tehtud, siis passin homme pideva edasi-tagasi sõitmise vältimiseks päeva linnas. Miks? Aga sellepärast et täna omiku tegi auto turts-turts ja seiskus hommikuse kooli-lasteaeda-tööle sõidu ajal mõned kilomeetrid kodust linnapool. See ongi see meie pere 13 ja reede selles kuus. Mees vaatas kuidas auto koju tagasi sai ja mina kargasin nö voodist ja jooksin bussile, kuhu kaasa mulle siis teeäärest lapsed andis ja nii ma siis vedasin neid laiali. Eriti veidraks tegi asja see bussisõit. Bussijuht ratsis marsruuti, et pääseda ummistunud peterburi teelt. Nojah, ega see Pae tänav parem olnud. Aga seal tegi too juht laussigadust. Ta läbis selle tänava pea kogu ulatuses vastassuunas! Vahepeal oli ikka hirm juba, sest peale kõige muu tegi ta paar sellist pidurdust, mis lõppesid Pesamunale sinikaga näos ja mina pääsesin bussipõrandale prantsatamisest ainult tänu ühele vanapapile, kes must kinni krahmas. Tagatipuks ratsis bussijuht oma teekonda ka pea et lõpus. selle asemel et sõita Lasnamäelt alla ja Vilmsisse, keeras ta Kunderisse! vaat siin sai mõõt täis ka minul. Krt, mul on bussipeatus koolimaja ees ja buss sõidab krt teab kust. Nii ei jäänudki meil muud üle, kui vihmas veel tatsama minna selle kambaga. Muidu oleks saanud teha nii, et suurem poiss läheb koolimaja ees üksi maha, foori alt üle tee ja ongi koolis. Nüüd aga pidin teda ikkagi lausa koolini viima, sest sealtpoolt pole ta kooli veel läinud jalgsi. Hiljaks jäi ta nagunii ka teise tundi! Oh jah. Tegelikult see kinnioleva Tartu maantee põhjustatud bussijuhtide "sõidan-kus-saan" ongi põhjus, miks ma pole poissi veel ise bussiga käima õpetanud. Sa ei tea kunagi, mis bussionule pähe kargab. Ootame ära kuniks uus Tartu maantee lahti tehakse, siis hakkame bussiga omapäi käimist harjutama.
Mul oli siis, kui ka pisikesed posiid olid lasteaeda viidud, nutt kurgus ja jalad-käed värisesid sellest jooksmisest veel tüki aega. Aga et hommik oli hullumeelne, siis otsustasin, et suur poiss täna pikka päeva ei jää, olgu tal siis rahulik kodune päev. Ja nii ma ta ära tõingi juba keskpäeval, kuigi tavaliselt ta enne 5-e ära tulla ei taha. Laps vajab ka puhkust, eriti kuna ta eile sai pahandada õpetajalt. Hilinemise pärast. Issi magas sisse. Ja täna selline jant.
Aga mida homsega peale hakata? Päev otsa linnas? Kohvile?
Labels: Meiega juhtub alati midagi
4 Comments:
, ma olen ka homme natuke linnas,Hommikul, mingil ajal. KAs sulon kuskil juba pesa või hulgud sihitult ringi?
Ma arvan, et apollo raamatupoe kohvikusse satun ma küll kindlasti.
See eelmine oli ka minu komm, ma olen nüüd siis tee- kui sümboolne ja täitsa uus identiteet selles blogis. See on beeta, jah?
Terje
Beeta neh, niipaljukest kui blond kätt harjutada üritab.
Ahh, ma veel ei teagi mida homsega peale hakata, peab öösi sujuvalt mõtlema. Sest see kirevase töö tuleb ää teha. Ja ma ausalt EI VIITSI!
Häbi olgu, saba tulgu. Mulle.
Uiah sekeldused teil. Loodan väga, et auto peagi töökorras on ja Sina homme linnas mõnusa päeva veedad :)
Post a Comment
<< Home