Tormihoiatus

Hoiatavad mis nad hoiatavad, aga selle eest et mu pea täna lõhkeda tahab, ei hoiatanud keegi. Õu-du-kas! Ärkamisest saati nagu puuslik nüüd, ei saa teha pea ühtki veidigi kiiremat liigutust, sest peast käib selline jutt läbi, et oi-oi-oi. Tablettidest ka päris päev läbi elada ei saa, magu teeb selle pääle kurja "nägu". Öäk olek.

Ja ometi oli esmaspäeva hommik just nii ilus

ning eilane just selline sinine. Vaade aknast.
Täna on aken vihmamärg ja olgugi, et kaskedest majani on pisut maad, on vihmavesi klaasile lehti kleepinud. Eks ta tuulega keeruta ja loobi noid.

Mul ei ole selle märja ilma vastu miskit, mõnus ilm koduseks soojaks tegutsemiseks. Varbad on kuivad ja käed käivad ning kuskil tümiseb tasane taust. Aga jah, kui selle va neetud pea parema vastu hetkel välja vahetada saaks.

Es stürmt draussen. Und es wäre hier, zu Hause warm und gemütlich, nur ... der Kopf tut weh. Und so schon seit dem Erwachen. Die Tabletten helfen auch gar nicht. Ahh, könnte man nur den teil von mir austauschen. Denn das Gefühl ist, als ob der explodieren würde.

Auf den Bildern sieht man aber Montag morgen und den gestrigen morgen. Da war es so still und schön. Der Blick aus dem Fenster.