Rännatud

No nii, käisimegi Tartus ää. Oli pidu ja oli saun. Oli sõitu ja vihma.
Kõike oli. Lauba hommikul läksime siit ja ilm oli enamvähem. Küll aga sadas teel paiguti ja Tartuski. Mõtlesime, et kolame veidi linnapeal ringi enne küllaminekut. Mõeldud tehtud. Ma polnud senimaani ses uues kaubamajas käinud. Ega seda näinud. Vaid mingit ehitamise etappi. Jube monstrum. Õudus kuubis. Aga noh, vähemalt oli seal sees lõngapood, mis ei muuda küll asja oluliselt ilusamaks, küll aga pehmendab minu esialgseid emotsioone. Nagu arvata võib, ega mina sealt niisama ära ei saanud.

Liisu lõngadega on mul pisuke plaan, seoses selle ostetud Fääri saarte kudumite raamatuga. Seda lõnga lihtsalt on värvitoone enam. Ja sellele peenikesele kaotasin ma südame. No meeldib see lõng, eks peab ühe õhukese pitssalli kallale end asutama.

Aga Tartust. Kolasime veidi enne küllaminekut ringi. Näitasin poistele ülikooli ja Raekoja platsi. Eriti vaimustuvad nemad aga sildadest ja jõgedest. No pidime neidki siis kaema. See sild-jõgi värk käis kogu tee meilt Tartusse ja tagasi. Et mis jõgi see on ja milline on kõige suurem ja sügavam ja laiem jõgi jne. Sedakorda läksime veel Piibe maanteed mööda st. Jõgeva kaudu kah. Ma polnudki seal käinud. Kuni Järva-Jaanini (sealt keerame maakoju) oli tee selge, edasi juba uudne ja huvitav.
Kuna aga ilm oli nagu ta oli, siis me kinni ei pidanud teel ja Tartus ma ka poisse väga ei ekskursseerind. Niigi saime märjaks kuni aluspesuni. Aga oma Meeskonna võtsin ses saju korra ka pildile. Minu Märg Meeskond.


Reisile alustasin kaasa Swallwtail Shawl õlarätiku. Loll olin, aga reedeõhtune algus oli tehtud ja õhin alustamise lihtsusest sees. Ja nii ma siis kudusin ja arutasin vigu üles. Nüüd, kodus ja kindlal maal läheb ladusamalt. Autos ja seltskondlikul koosviibimisel tuli apse enam ette. Aga mulle meeldib seda teha. Ning kindlasti ei jää see viimaseks selliseks rätikuks. Jõulud tulemas ju ...

Need Limbo-sokid võtsin kah poolikuna kaasa ning pühapäeva õhtuks olid need valmis kah. Seega sisi: sokid nr. 27. Võtsin aastaplaani iga nädala kohta sokipaari kudumise. Nagu näha olen ma graafikust oluliselt maas. Küll aga on uusi ideid tekkinud ja äkki teostuvad ka.

Nüüd on siis aeg sealmaal, et aeg asuda SKS kingituse kallale. Lõngu on, isegi mitme idee jaoks. Ma neid siin pilditanud juba kah. Küll aga ootab konkreetse kuju omandamine seda õiget hetke. Ma loodan, et see ei ole enam kaugel. Sest nagu öeldud, aega võib ju olla, aga jõulud tulevad etteteada kalendriaastale vaaatmata alati äkki.

Wir waren mit der ganzen Familie mal kurz in Süd-Estland unterwegs. Bei den Freunden. Natürlich konnte ich vom Wollegeschäft nicht so einfach vorbeigehen. Musste unbedingt was kaufen auch.
Ich habe ja mal auch in Tartu studiert, so wollte ich meinen Söhnen auch die Uni zeigen. Wenn wir zum letzten Mal da unterwegs waren, da waren die Kinder noch zu klein. Schade nur, dass es diesmal so stark geregnet hat. War ein lustiger, aber nicht sehr angenehmer Spaziergang im Regen.
Habe auch mit Swallowtail Shawl angefangen. Das zu stricken .. ist das eine echte Freude. Obwohl ich mehrmals eine "Fehlerberichtigung" habe machen müssen. Ds ist kein Muster für unterwegs oder für den gesellschaftlichen (Sauna-)Abend. Wenigstens für mich. In Ruhe zu Hause gehts aber viel besser voran.

Und Mexiko Limbo Sockes. Socken Nr. 27. Mein Jahresplan (ein Paar Socken für jede Woche) scheint jetzt jedenfalls zu platzen. Aber warten wir erstmals das Jahresende ab.