Lõngaladu
Keskel pruun on Katia Scotch Tweed, 65% siidi, 26% villa, 9 % viskoosi. Tundub mõnus. Pärnu maantelt poest, samast ka sinine, meriinovill.
Kirju pärit raekoja platsi äärest poest, villane muidugi mõista. Aga värvid olid imeilusad. Nagu ka need 2 Liisu lõnga, oranž ja roheline. Jube mõnus roheline toon.
Sokiraamatu kohta pean ütlema, et paljud sokid on saksa ajakirjades mul "kodus" juba olemas. Aga noh, üks kena sokiraamat võib ju kodus olla. Aga ma ei saa aru, miks see "inglise keelest" tõlgitud on kui originaal on saksa keelne? Ja lugedes sakste retsensioone raamatule, on needki vastakad. Üks leiab, et algaja jaoks pigem mitte. Teine, et hea et kõik on kenasti ühtede kaante vahel. Aga noh, ühele ema, teisele tütar. Mulle raamat peale vaadates meeldib. Selle järgi teha pole ma veel miskit jõudnud. Aga seal on nõkse, mida võiks proovida. Ja jube ilusaid põlvikuid. Tee või omale. Aga kus neid villaseid põlvikuid kanda?
Ja muffinid, muffinid .. Pole ammu teinud, aga peas keerleb mõtteid. Ning lapsed nõuavad.
Ja kui nüüd meespool koju jõuab, siis tuleb kiirkäik postkontorisse. Harrieti pakk ootab. Aga seal miskit erilist ei ole, veidi valget Floricat ja Limbo kirjut.
Habe wieder eine Menge Wolle gekauft. Die bunte estnische Wolle hat mich mit Farben bezaubert. Ebenso die orange- und grünfarbene estnische Wolle Liisu. Da gibts noch mehr schöne Farben.
Braun ist Katia Scotch Tweed und dunkelblaue Merinowolle. Schön, nicht wahr?
Auf der Post wartet auf mich noch etwas von weissen Florica (Novita) und Limbo
Labels: Lõngajutud
4 Comments:
Villased põlvikud olid, tänase ilmaga, põlvpökste juurde äärmiselt sobivad!
Siseruumides on nendega vist aastaringselt palav.
Mind kohutavalt häirib see Sokiraamatu tõlge. Näteks "jalapöia selg" või siis "vahedad käärid". "Sokisääreotsavariandid" on ka minu meelest üsna kummaline sõna ja mina võiks seda isegi kolme sõnaga kirjutada. Kohati on lauseehitus ka hirmus. Nt "oluline on, et lühendatud ridadega kanna korral on taastunud antud suurusele vastav silmuste arv, kui lõpetatakse kanna kudumine". Mingil hetkel ma ei suutnud enam keskenduda sisule vaid hakkasin alateadlikult otsima järgmist üllatust :) Aga sokid on muidugi lahedad:
"Meistriteosed rahvariiete juurde" oli see "kild" mis mind kukalt kratsima pani.
Ma pole veel väga põhjalikult süvenenud, aga millegipärast on mul pisuke hirm selliste "leidude" ees.
This comment has been removed by a blog administrator.
Post a Comment
<< Home