Vest kõige kallimale - lõppvaatus
Selline ta siis välja kukkus. Kaelust sai tehtud korda kolm ümber. Näpukate pärast. Õieti küll minu tähelepanematuse pärast. Ja käeaukude ääristamist ootas ta ka omajagu.
Nii ma seda päris aastapäevaks valmis ei saanud, selleks 20-ndaks tähtpäevaks. Aga nädalajagu hiljem küll.
Mulle meeldib ja saajale ka. See viimane ongi peamine. Ja oluline on seegi, et seda oodati ja küsiti juba enne viimast silma ja lõngaotsa. Ja läks kohe käiku ka.
Mustri eeskuju on ajakirja Moda numbrist 2/2008 (mudel 52). Esimese hooga jätsin ma selle palmikukeeru seal ühekordseks, tegelikult on seal kaks keerdu. Liiga lage jäi ja nii ma harutasin pea terve esitüki korra üles ja tegin uuesti. Kaelaauku kudusin ka ca 3 korda. Esialgu kahandasin V-teraviku liiga "järsuks". Harutasin. Teisel korral läks harutamiseks seepärast, et kahel pool V-d oli silmi ebaühtlaselt korjatud. Käeaukudega läks libedalt. Küljeõmblused võtsid samuti aega, tahtsin ilusaid õmblusi. Õnnestus. Ma pole ammu nii palju nokitsenud ja seda sellise mõnuga.
Eks siin mängis ka lõng oma osa. Rowani Felted Tweed koob end ju lausa ise. Kulus ca 250 grammi. Vardad: soonikus 2,5 ja muidu 3,0. Sai selline paras. Ei pitsita liialt õllelihast ega tekita ihu ligi tuulekoridori.
Sokihaigus. Pitsitõbi ja nüüd veel vestinakkus.
Labels: Hilbud, Lõngajutud