Ka lähiajalugu kordub

Siin mõned ajad tagasi, mitte väga kauges minevikus, ma kurtsin, et poiss kaotas vana piraadimütsi ja uue lihtsas soonikkoes kootud mütsi ära. No mis siis ikka. Mamma läks poodi, ostis taas tumesinise toki lõnga (seekord odavama), et teha poisile soovitud müts uuesti. Ta ise väitis, et see sooniktoru talle meeldis. Värvilt ja teolt oli see vägagi vaoshoitud ja lihtne. Lõng ostetud, kudusin tööpäevade autosõitudel uue mütsi valmis. Kulus ca 4 päeva. Palju sellise pisikese vidina jaoks, aga mis parata kui diivanil kudumise aeg on limiteeritud ja seda vähest kasutan ma pretensioonikamate asjade jaoks. No pani siis poiss eelmine neljapäev selle mütsi pähe kooli. Käis reedel, laupäeval ja tüki pühapäevalgi pidus. Esmaspäeval läks kooli ka, aga tuli sealt juba jälle ilma mütsita. Seega - kolmas müts lühikese aja jooksul. Ma juba mõtlesin, et äkki keegi ütles miskit mütsi kohta ja sellepärast ei taha kanda. Ega ta siis ei ütle sulle, et ta ei taha kanda. Ta lihtsalt poetab asja kuskile „ära“ ja teatab, et kadus ära. Nii juhtus see suvel spordilaagris ka telefoni kaelapaelaga. Sai ostetud kollane pael poisile Rootsi-reisil. Ise ta tahtis seda Vahtramäel, kohalikust suveniiripoekesest. Laagris teatas aga, et kadus ära metsajooksu ajal. Jooksu ajal see kinnitus küll lahti tulla ei saanud, siis oleks pidanud vähemalt üks jupp paelast telefoni külge jääma. Muu jutu sees poetas ta aga korra, et kollane värv pidi nõme olema. Tõenäoliselt ütles keegi suurem midagi värvi kohta ja ME võttis seda nõmedust kohe nii südamesse, et viskas paela ära. Nimelt sellise käitumismalli pärast ma valisingi mütsiks sellise meheliku värvi ja lihtsa tegumoe, et vältida olukordi ja väljanägemist, millest keegi võiks kinni hakata. Või siiski?

Hetkel ma aga enam ei tea, mida ja keda ja kuidas edasi. Iga nädal uut mütsi kududa on ka natuke nüri. Või siis peaks tõesti tegema teoks oma ähvarduse ja tegema neoonroosa mütsi (kodus ma juba sain kuulda, mida sellega kõike tehtaks J ). Äkki ta unustab selle tumesinise mütsi lihtsalt tähelepandamatu tooni tõttu vedelema? Ja otsi siis pärast nõela heinakuhjast. Värvilisem asi hakkaks silma ja ei ununeks niisama lihtsalt maha. Seda enam, et seda eelmise aasta punase-beeži kirjut alpakalõngast mütsi kannab ta hetkel üsnagi rõõmsalt.

Parim nali kogu selle halva mängu juures oleks see, kui mingi ajahetk nood kadunud mütsid osaliseltki välja ujuks. Kadunud ujumisriided tulid eelmine aasta pea kuu aega hiljem koolistaadionilt kilekotiga välja. Vaat see oleks küll naljade nali.

Päeva nael: täna kaotas ta koolis oma kampsuni ära! Pisikeste poiste lasteaias üks lasteaiaõpetaja naeris, et koolis tuleb varsti ME kaotatud asjade näitus. Tõenäosus, et selleks on piisavalt eksponaate, kasvab.

Mehr Text in Estnisch, da das Thema Handarbeit nur so am Rande berührt.

Es geht darum, dass mein Sohn (der Älteste) vor ein paar Wochen zwei Mützen hintereinander verlor. Eine war schon vom Vorjahr, die mit Piratenmuster. Die andere war einfache (dunkelblaue) Mütze aus Rowan 4ply soft, Rippenmuster. Gestrickt in 4 Tagen, wegen der Einfachheit während der Autofahren. Getragen hat er die nur 2 Tage – dann war die weg. Vor einer Woche bekam er wieder eine neue Mütze von mir. Wieder im Rippenmuster und dunkelblau, nur aus Hjaertegarn Ciao Trunte. Gestrickt in 4 Tagen, getragen hat er die auch 4 Tage und am Montag dieser Woche war auch die wieder weg. Für jede Woche eine neue Mütze? Finde ich gar nicht toll.

Es ist wie eine Regel schon – jedes Jahr ein neues Problem. Während des ersten Schuljahres machte er hintereinander 15 paar Hosen kaputt! Nach ein-paar Wochen gingen die Knien kaputt. In der zweiten Klasse vergaß er die Schwimmsachen immer in die Schule oder woanders hin. Die haben wir nicht immer zurückgekriegt. Und jetzt, in der dritten Klasse, die Mützen?

Was soll das?