Sallipäev
Haapsalus käidud. Padisel ka. Kui juba sõidus, siis võtsime teel ette veel mõne objekti. Sedakorda siis kloostri. Harju-Risti kiriku tegelikult ka. Nii minu moodi - kõrvalepõiked kõikvõimalikesse kirikutesse ja muudesse paikadesse teel.
Haapsalus sai poistega jälle piiskopilinnuses käidud, niisama ringi kolatud. Müüriääres söömas. Lastetükile me ei jõudnud, sest kodune start viibis veidi ning ilm ei soosinud ka pikemalt kolamist. Väga märg just ei olnud, ent niiske siiski.
Millest on kahju, on see, et mina sain oma laupäevase Haapsalu-käigu lisaväärtusest, milleks oli sallipäev, teada alles laupäeva hommikul. No mis siis ikka. Järgmine aasta olen targem. Mis oli aga vahvaim selle ürituse juures, oli see, et omad võitsid võistukudumise! Juhuuu!
Ma oleks tahtnud kogu selle sallivärgi manu enam aega veeta, aga olles sõidus oma Meeskonnaga, tuli ka nonde soove arvestada. Nad olid isegi väga vastutulelikud. Niisiis anti mulle mahti kaeda võistukudumise algust, sallimusterid ja autasustamist. vahepeale jäid käsitöölaat ja piiskopilinnus, söömaskäik.
Sallimustritest köitis mu tähelepanu enim "piibeleht lehega". Kuna mustri allikat provvad ei avaldanud, siis tegin tost pilti ja kudusin järgi. Ma teen proovi ka peenema lõngaga, eks siis näis, kas kukkusenamvähem sarnane välja. Ilusaid mustreid oli seal sallidesse talletatud veelgi, neidki, mida senised pitsiraamatud ei sisalda. Egas midagi, tuleb ise aretama hakata.Kõik ei olnud selles nädalavahetuses aga ilus. Kurb on see, et Pesamuna vasak käsi pandi eile õhtul kipsi. Õnneks luud puruks ei ole, on mõra küünarnuki juures, ent siiski. Ta ei oska selle kipskäega olla ega magada öösi. See see on see poiste madistamine ning kui ei kuulata, mida räägitakse. Ma pean silmas just suuremaid, ka kui kolmene ei mõista kõike, siis kümnesel peaks juba mõistust niipalju olema, et ta mõistab, et pisematele liiga teha ei tohi. Samas on mul süda rohkem täis täiskasvanute peale, kes vahivad pealt, kui lapsed-ullikesed lollusi teevad. Kui keelad, siis tituleeritakse sind lasteahistajaks. Kui kondid hakkavad purunema, siis "juhtub" vabandus enam küll ei päde. Minu arust.
Sonnabend in Haapsalu, mit der Familie. Unter anderem fand dort statt auch der Tag des Haapsaluer Schals, mit dem Spitzenstricken-Wettbewerb. Da hat es auch eine Musterausstellung gegeben, gewählt wurde das schönste Muster. Einige von denen haben mir sehr gefallen. Die Frauen, die die Schals gestrickt haben, haben jedoch ihre Quellen nicht bekanntgegeben. Die Muster seien nicht Ihre Erfindungen, sondern sind mal schon veröffentlicht. Aber wo? Das würde mich sehr intressieren.
(Auf den Bildern: Meine Jungs - Älteste und Jüngste; Kursal in Haapsalu - dort fand Strickwettbewerb statt; zwei Bekannte Teilnehmerinnen, sie haben auch gewonnen!; Maiglöckchenmuster - gäfällt mir so sehr; MG - verletzt; Kursalrose-war einfach schön im Regen. ).
Labels: Lapsed, Meiega juhtub alati midagi, Mustrid, Sallid
6 Comments:
Ma käisin üle-eelmisel aastal võistukudumas. Ja kogu respekti juures meistrite suhtes jäi mind siiski häirima pisike kiivusenoot nende olekus. Et ei olda väga helded jagama (musreid ja muud), kuigi sõnadega väljendatakse küll soovi, et noored oskusi omandaks. Nagu nad kardaks, et keegi võtaks nende leiva ära. Aga mitte keegi ei oleks ju üldse nõus nii vähese raha eest kuduma nagu nemad! Ja kes juba mustrit küsib, see ikka ei osta ka. Ma ei tea, ehk see on vaid minu vale arusaamine ja tunnetus.
Üldse selline mitte jagamine jääb minu meelest aastakümnete taha, kus paljud ei raatsinud koogiretseptegi jagada. Tänapäeva netinduse juures on kõik ju saadaval.
Rääkige palun lähemalt ka, kuidas see võistlemine ikka käib
Lihtsalt käib (räägib hetkel küll see, kes ise ei võistelnud): paned nime kirja, siis mingi kell antakse avapauk, saad kotis vardad, lõnga ja mustri ning siis kaks tundi tegutsed (oli vist 2 tundi?). Ja siis hinnatakse. Mustrid olevat sel aastal olnud erinevad.
Selline oli kõrvalseisja nägemus asjast.
see piibelehe muster on nii nunnu.
Väga põnev.
on jah kummaline suhtumine mustrite jagamisse, aga Tiina kui sul see proov tehtud, ega sina ju kade pole?
krentu, see ei ole ainult sinu arusaam - minu laada ja kudukogemus ütleb küll, et ega see, kes ise teeb,osta nikuinii valmisasja, ses mõttes nood on eilses kinni, kes seda loodavad. Vbl kui oleks kohaliku käsitööseltsi liige, siis saaks mustrit. Ja oleks siis vähemalt, et nad müüksid - no et teenimine ja äri ja nii, aga ega nad ei müü ka mustreid. Haapslau rätikute raamatutki ei trükita juurde.
Võistukudumise mustrid varsematel aastatel on kõigil ühesugused olnud, aga sel aastal miskipärast olid kaks erinevat sorti. hinnatakse aga nii kiirust kui tehnilist õigsust ja veel hindab midagi publik ka.
Post a Comment
<< Home