Õdus august

Väljas sajab vihma, müristab. Ent meite pere Suur Mees on eemal, Rakveres, vahib vihmas Meie Meest. Ehh jah, leidsid ka ilma. Aga noh, kui kihk oli nii suur, siis mis seal ikka.
Vähemalt minu kontserdikihk sai reedel ilusa ilma osaliseks. Käisime Mardiga Käsmus Viru Folgil. Kiire start kohe peale tööpäeva lõppu ja nii ei läinudki soovitust palju kaotsi, isegi Johansonidele jõudsime kaasa elada. Läksin ma sinna aga Säsi pärast ja ei pidanud pettuma. Ma pole kunagi pidanud Saatpalus pettuma. Seni olin ma näinud teda laval aga vaid bändiga. Nii koos Rebasega olid nad aga ... Seekordne etteaste oli enam kui ma oodata oskasin. Ma pole ammu nii naernud ja nii hinge kinni hoidnud. Pulmad ja Sireliga mees, Tahan ja vist tahan ja Indiviidsed mõtted ... Pulmad on minu jaoks eriline lugu, eriti kui see esitatakse nii kaunil kujul ja augustikuus. Ja see tunne, kui saalis lauldakse vaikselt kaasa Šveitsi ...
Kui sellele ilule panna juurde veel imeliselt soe õhtu, saami näitsikud Angelitist, Sibul&Mägi &Bonzo ... Ilus oli.

Aga kodus on ka praegu mõnus. Mulle tegelikult väga meeldib, kui räästad solisevad. Äikesekõmin võib ka mõnus olla. Ja siis soojad sokid ja siledad vardad, sest tööd ma küll täna enam teha ei viitsi. Peale viienädalast puhkust, mille vältel suutsin ma end igasugusest tööst 100% välja lülitada, on tööde tegemine veidi keerulisem. Aga tasahilju saab ka sellele reele tagasi. Loodetavasti ei lükka septembri alguse 10 puhkusepäeva taas sellelt reelt maha.
Sokireel olen ma aga ikka veel. Küll pean ma vabandama oma matemaatika puudulikkuse pärast. Eelmises soki-postituses arutasin endamisi, et kas tuleb veel üks sokipaar noist kerakestest välja. Ja arvasin, et ega ikka ei tule küll. Aga .. kui sokipaar kaalub keskmiselt 90 grammi ja lõnga on kahe kera peale kokku pealtpoolt 100 grammi, siis ... No ja tuligi!
Sedakorda siis vikerkaaresokid vol 4 ning nn "sügisesokid". Värvidelt. Täna oli küll taas suvesoe ilm, ent minul on sügisetunne sees. Ja ma ei arvam, et see oleks paha. Pigem hea tunne.

Ja sinnaotsa alustasin alateadlikult veel teistki samalaadsetes sügisestes toonides asja - järjekordne Shetland Triangle, sellest vihist, mille Terje vastutulelikult meil ää keris. Mis nii viga, eksju. Et miks jälle ST? Sellepärast, et see on väga hea autosõidu kudumine, muster on peas ja ei vaja vahtimist. Valget ST-d ma hetkel edasi kududa ei saa, lõnga on juurde vaja, aga tellitud Wetterhoffi Sivilla ei ole veel minuni jõudnud. Küll ta tuleb, eks ma seni punu miskit muud. Nagu mul seda poolikute asjade kuhja siin vähe oleks. Kõik edeneb, aga tasahilju. Kõike tahaks teha, aga ööpäevas ei ole enam kui 24 tundi. Kahjuks.

Noch ein Paar Regenbogensocken, Vol. 4. Und wieder Shetland Triangle - perfektes Muster für Autofahrten, deshalb. Die Farben sind zwar etwas herbstlich, aber die Jahreszeit ist ja nicht mehr weit weg. MAl sehen, wie gross der Schal wird, stricke solange bis der Strang alle ist. Hoffentlich reicht es aus für einen grossen Schal, in den man sich gemütlich wickeln kann.

Das Bild oben: Käsmu, eine kleine Ortschaft an der Nordküste Estlands. Am Wochenende fand dort ein Musikfestival statt, Viru Folk. Waren dort am Freitag abend. Eine wunderschöne Gegend, warme Sommernacht und schöne Musik - was kann noch schöner sein.