Suurusehullustus

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et eelmisel Helsingi-käigul hakkas mulle Menita poes silma Grinasco Falvia Baby lõng, kenda tumepunane. Üheldi pildil ma seda õiget tooni leidnud ei ole. Lõng vaadatud ja katsutud leidsin, et see on mu uue kaelasalli (just nö jopealuse kaelasalli) jaoks õige materjal. 50 g = 200 m, mis tähendab ka minu pea et lemmikvardaid nr. 3. Mõeldud, ostetud. Veidi võttis aega kuniks ma õige mustri leidsin ja siis juunikuu alguses võtsin ühele autosõidule vardad, mustri ning lõnga kaasa ja tegin algust. Oligi mõeldud nii, et lihtne muster ja sobiks "autokudumiseks". Mustris öeldud 53 silma tundus aga ilmatuma vähe ja nii ma lõingi noid nii +20 enam. Et ikka sall, mitte lindike ümber kaela sellest tuleks. Kudusin ja kudusin kõik näis kena ja ordnungis olevat. Mõtlesin, et koon kõik 4 tokki ära. Aga vaatasin siis, et pealtpool 3 tokiga andis kenaste ümber kaela ja jäi rippu kah. Lõpetasin siis 3,5 toki juures ära. Ajasin otsad ära ja asusin oma sallikest pesema ja "vormistama". Seda viimast teen ma omaenda voodil, ca 2 m pikkust. Ja nüid juhtus see, mida arvata oligi. Tahtes pisikest sallikest, sain suure salli. Too ei mahtund pikkuselt venitades voodile äragi. Keerasin saba kahekorra ja kinnitasin topelt nööpnõeltega. Kokku tuli teist ca 2,10 m ja laiust ca 40 cm. Jagub ja jääb ülegi. No pole hullu. Mahub ära. Ega tegelikult mulle meeldibki salli ülerõivaste peal kanda. Kui ta nüüd ainult värvi enam ei annaks. Pestes andis küll. Aga loodame, et sellega sai see teema ammendatud.
Lõnga kohta sedagi, et hetkel on toosama lõng müügil ka tolles uues Pronksi tänava lõngapoes, 43 krooni tokk vist. Värve on ka valida.

Igatahes muster (Lace ribbon scarf) on priima, mulle väga meeldib. Ma jõudsin selle jaoks juba uued ideedki välja haududa, kui nüüd ainult aega oleks noid teostada. Värvi kohta pean ütlema, et nood läbi õhu, st. "ripp-pildid" on õigemad.

Päevakajalist.
Jaan on jaan on jaan. Hommik oli masendav. Samas vasardas kogu selle vihmaladina ajal peas, et alati oleme vähemalt öösi tuld teha saanud. Ja nii ta läkski. Ka kui 5-e paiku õue katust üles pannes said mehed märjaks, siis 7-ks oli taevas oluliselt klaarim ja pidu võis alata. Üsna kähku said pisi-inimesed küll kuivad riided selga, aga see märg ei lugenud. Isegi lõkkematerjali vettinud olek ei heidutanud. Tuli saadi üles ja hingab ikka veel. Kuigi jah, algus oli rohkem suitsusauna moodi. Kogu õue oli valget suitsu täis, auru. Lõkkehunniku all oli näha veelompi. Aga egas see ongi ju õige jaanipäevane ilm - vett ja vilet. Toda viimast kostab õuest edasi.
Viimane uudis, poisid just naasid - hakkaski taas sadama (ja kell on kõigest 1). Jaanipääv ju.
Johannistag und -Feuer. Auch bei dem Wetter hier - es hat ja den ganzen Tag geregnet. Für einige Stunden hat es aufgehört - damit wir auch was feiern können, und jetzt beginnt es anscheinend wieder zu regnen. Der Regen gehört ja schon zu diesem Tag, man erinnert sich kaum an ein Jahr an dem es gar nicht geregnet hat am 23. Juni.

Lace ribbon scarf - Muster gefällt mir sehr. Nur ich wollte mir einen kleinen Schal stricken, aber ... Es wurde eine 2,10 m lange und 40 cm breite Stola. Mir gefällts. Grinasco Flavia Baby (Merinowolle), 50 Gr = 200 m. Insgesamt 3,5 Knäuel. Addi lace Rundstricknadel Nr. 3.