Sunday, June 08, 2008

Kompott pitsivarrastest ja jalkast

Mingil ajahetkel ostsin minagi omale nood addi lace vardad. On küll mõnusad. Teravad, libedad. Koovad kui iseenesest. Peab mõne muidu vähem mõnusa lõngaga ka proovima. Hetkekooslus on imemõnus käevahel.
Hakkasin nimelt tollest Helsingist toodud Grinasco Flavia Baby ´st salli kuduma. Lace ribbon scarf.
Omapärane.
Aga too Flavia Baby on ka meite uues lõngapoes müügil, Pronksi tänava poes. Mõnus lõng on. 50 grammi ja 200 m. Pehme ja mõnus. Oli vist msikine 43 krooni. Isegi värve oli valida.
Pood muidu ... Ma veel ei arva midagi. Aga pealtnäha suur valik peene villase värve ja siis selgub, et tegemist on poolvillasega .. Võinuks olla paremini tähistatud, et mis on mis. Ma oleks juba õnge läinud.

Ja maikuu värvispektri sokid on ka valmis. Roosad. Nagu ikka: muster Novita 4/1999. Novita Wool, 2,5 sukavardad.



Aga jalkaga tuleb mulle mu vana igatsus meelde. Ma tahan saksa meeskonna särki. No ilusamat jalkadressi ei ole kui too valge saksa lipu värvidega.
Eksole, millepärast keegi jalkat vaatab.
Eks ma kae ikka veidi mänge ka. Poisi innukus innustab mindki. Aga see kleepsualbum oli viga. Paganama kallis lõbu on selle kokkukorjamine. Samas on see huvi nakkav ja vahva vaadata. Tal pole aega isegi naabripoisiga, sõbraga õue minna. Jalka tahab vaatamist. Kuna meil käibki muidu elu õues ja kohe tuleb laager peale, siis polegi sellest väikeses tubasest huvist eriti miskit. Huvid on ju on huvitavad.

Nali naljaks, aga nüüd hiilivad lapsevanemad õue batuudile. Eksole.

Habe mir auch addi lace Rundstricknadeln gekauft. Gestern habe ich mit denen einen neuen Schal angeschlagen. Angenehm. Habe das Gefühl, als ob die selbst stricken. Angeschlagen habe ich wieder ein Auto-Gestrick - für die Autofahrten. Einfaches Muster, angenehme Wolle. Lace Ribbon Scarf.

Und rosa Socken sind auch fertig, für Farbenspektrum. Wie auch die Früheren: Nadelspiel 2,5, Novita Wool 2 Knäuel; Muster Novita 4/1999.

Seit gestern bestimmt wieder Fussbal unser Leben. Das ist, wenn du mit einer Mannschaft von grossen und kleinen Männern unter einem Dach wohnst.
Ich drücke wie immer den Deutschen die Daumen. Das ist schon eine Tradition in unserer Familie. Diesmal ist mein Mann mit mir fast einer Meinung - er drückt die Daumen den Deutschen und Schweden. Martin aber den Franzosen. Mal sehen. Warum ich den Deutschen die Daumen drücke? Vom Spiel vestehe ich nicht viel, aber die haben ja den schönsten (Fussball-)Shirt.

Labels: , , ,

0 Comments:

Post a Comment

<< Home