Külmast kiusatud

No nii, nüüd olen ma küll vist ühe külmapisiku omale külge korjanud. Pea on paks ja õlad rasked. See ei ole esimest korda sel nädalal, mil ma end nii tunnen. Esimene kord oli neljapäeva õhtul. Siis paistis põhjus ka käegakatsutav - hommikul ootasin poissi staadionil, neil oli spordipäev. Olin küll soojalt riides, aga ikkagi. Jääb üle loota, et ma vabanen selllest painavast tundest homseks mingilgi määral, sest nii ma tööd teha küll ei jaksa. Ma ei jaksa isegi kududa. Aga ma üritan veel.
Igatahes on olnud kummastav nädal. Puhkust omajagu ja päevake puhkusejärgset palgatööd. Kolmapäeval lõhkusin kogemata kandikutäie nõusid. Omas kodus omi nõusid. Saabki uued osta, eksole. Lisaks pidavat killud õnne tooma. esimese peapesu tegin ma selle hävitustöö järel aga kaasale. Meite remondises eluolus on siiski ka muid võimalusi pestud nõude kuivatamiseks kui kandikule virna ladumine. Kolmapäeval veetsin lisaks mõnusa päeva Veimevakas. Aga loomulikult stiilis "päkapikk ja maja". Liina andis juba hommikul märku, et talle olevat lubatud lõngu. Ent loomulikult saabusid nood lõngad siis, kui ma olin ära läinud. Sama oli neljapäeval raamatutega. Läksin hommikul peale poisi spordipäeva kaema, et mida siis saabus eelmine päev, aga jällegi lahkusin enne lubatud raamatuid. Nagu Koit ja Hämarik - no mitte ei kohtu. Aga pole hullu, ükskord ma saan oodatu ju nagunii. Seega - elame üle. Lõngapuuduse üle pole mul põhjust kurta ka. Esmaspäeval tegin inventuuri. Võrreldes veebruarikuiste numbritega on ühtteist lisandunud, kuigi ma olen usinasti ka seisma jäänud lõngu, mis enam huvi ei äratanud, kottu ää toimetanud. Kirja sai pea 55 kilo. Aga noh, see pole päris kõik, sest kõiksugu poolikuid tokke ja muid kerasid on veelgi, aga noid pole ma kaalunud ega mõõtnud. Iseenesest oli päris mõnus oma kastimajandus keskpõrandale kokku kallata ja siis sortima hakata. Igatsugu huvitavaid asju leidsin ja ideid sain. Näis, kas nood teostuvad ka. Ning kui jah, siis millal. Ka kui ma seekord pakkisin lõngad kastidesse teise skeemi järgi ja hetkel puudub mul täpne ülevaade, mis kuskil on, siis sellest sain ikka pildi palju on näituseks pitsilõngu ja palju erinevaid alpakasid jne.
Mõningad asjad lükkasin ma aga käima. Nii sai algust tehtud septembrikuu värvispektri sokkidega. Oranž. Me otsisime Muhviga huvipakkuvat oranži lõnga juba pikemat aega, tema baieri sokkide jaoks, mina omade palmikusokkide jaoks. Alati oli õige toon kas koostiselt ebasobiv või liiga jäme või liiga peenike. Kuniks Liina pakkus mulle üht Felted Tweedi proovilapi tokki. Ostsin sellele tumedama tooni ka juurde ja nii nad sisi kasvavad koos. Eks kui heledam otsa saab, siis teen varbad mõlemal tumedad. Ning needki saavad olema minu tudusokid. Ega nad suurt käimise sokid ole. Aga mõnusad ja pehmed jalas küll. Lisaks kasvatasin oma Upstairsi juba ühe tokini. Hetkel on tol kõrgust ca 37 cm. Kootud on aga veidi enam kui 1 tokk. Kui see nii edasi kasvab, siis ega ma sinna sisse päris 5 tokki kududa ei saa, nagunii venib pikkusesse kah. Olgugi, et ta on lai ka, egas ebanormaalselt pikaks seda ka jällegi venitada ei saa. Kuhu teda siis kandes panna?
Kõigele lisaks tuleb saabunud külmade ilmade kontekstis tegeleda kiiresti laste mütside-kinanste teemaga. Ma juba töötan selle kallal. On idee-poeg, aga mitte selgepiirilist nägemust. Näis kuidas see detail asjal realiseeruda aitab. Aga sellest juba teinekord.
Habe mich erkältet. Wahrscheinlich am Donnerstag morgen als ich auf meinen Sohn gewartet habe. Der hatte ja einen sportlichen Vormittag in der Schule. Hoffentlich helfen warme Socken und heisser Tee die Lage etwas zu verbessern. Heute bin ich aber nicht im Stande zu arbeiten. Möchte nur noch schlafengehen. Das werde ich auch gleich tun.
Aber .. Mein Upstairs wächst, habe einen Knäuel schon gestrickt und die Länge beträgt schon 37 cm. Demnach scheint, dass der Schal etwa 2 Meter lang sein wird, habe ja mit 5 Knäuel berechnet, vielleicht doch etwas weniger.
Ausserdem habe ich wieder ein Paar Schlafsocken auf den Nadeln. Wegen der Farbe wieder aus Felted Tweed. Orange ist ja nach unserem Farbspektrum die Farbe für Septmeber. Und so lange ich gesucht habe, habe ich kein passendes (für meine Idee - Socken mit Zöpfen) Garn gefunden. Liina (aus Veimevakk - ein Handarbeitssalon in Tallinn) hat mit diesen orangen Knäuel gegeben, ich kaufte noch einen dazu, einen dunkleren, und so bekomme ich jetzt zweifarbige Orange-Socks auch.
Und die Mützen für Kinder sind auch auf dem Plan, mit Handschuhen. Es ist ja in diesem Jahr Mitte September schon ungeheuer kalt draussen. So braucht man ja warme Sachen. Es hat fast keinen Sommer gegeben und jetzt scheint es schnell auch Winter zu werden. Prrr ....