Wednesday, May 31, 2006

Raamatud!!


Isver kui mõnus on saada mõni uus ja huvitav raamat lisaks. Koguni kaks täna. Tellisin siin millaski eelmise kuu lõpus Krisost. Sest beebiteki raamatust ei saand ma aga üle ega ümber. Kõigest 118 krooni nii vahvate ideede eest. Umbes tellimise aegu sain teada ka, et meite poisi ristiema ootab oma esimest last. Oma peresse pole nagu põhjust ühtki titetekki teha, eks ma siis tee mõne kottu välja. Seda enam, et titeuudised on need maailma parimad uudised!
Mis seal salata. Titeuudised tekitavad minus ikka ja jälle soovi üks tibu lisaks ilmale tuua. Aga noh, kuniks ruutmeetritega on kitsas ja sisse tuleb nagu jumal juhatab .. jääb ära. Kui just mõni tegelinski ei osutu taaskord kavalamaks kui kaitsevahendid. Üks spiraalilaps meil peres on. Kolmas. Kavalpea selline.

Siis sain veel paki hunniku seemnetega, et täita peenras külmast talvest jäänud tühimikke. Tellisin kohe mitut erinevat masti kellukaid, just pisikellukaid. Need on juu nii imevahvad. Ma armusin neisse siis, kui me kunagi lapsepõlvest vanaemaga kord Tallinnast turult nad leidsime ja ära ostsime. Aastaid rõõmustasid need maal tagatoa akna all silma. Kuid jah, kadusid mingi hetk. Aga mälestus on jäänud, ja nüüd tahaks omale peenrasse kah teisi. Pole aga teisi suurt kuskil müügil kohanud. Miskisest Tallinna lähedasest kandist naabrinaine möödunud aasta tõi ja andis, aga ega seal palju vist alles ei ole. Üks raoke kahest pundist. Kas seegi ellu jääb. Nii et .. teeme proovi. Siis tellisin veel kuningkeppe. Korra ma need juba kasvatasin omale, ilusate suurte kollaste õitega. Mõtlesin, et needki lännu, sest pikka aega oli peenras sellel kohal vaikus. Aga võta näpust. Alles on! Aga noh, küll küllale liiga ei tee.

Hab mir 2 neue Bücher bestellt und heute erhalten. Die Babydecken sind zwar nicht aktuell für mich, aber da das Buch an dem Moment so billig erschien, dann .. Die Bücher fragen ja keinen Unterhalt. Und das zweite Buch, das Thema ist einfach interessant.


Labels:

Sunday, May 28, 2006

Päevatöö


Selle pideva toolil istumise vahele on vaja ka veidi värskendavat liikumist. Ja seda ma endale täna võimaldasin. Võib-olla oleks ma muidu oma klumbi korrastamist veel edasi lükanud, aga ... naabrinaine andis mõned ettekasvatatud suvelilled ja need tahtsid mulda saada. Ja siis oli mul veel uusi-vanu igatsugu lilleseemneid, mis ka ootasid mulda saamist. Kuna seal on nagunii vaja ümberkorraldusi, aga neid ma enne suurema kivikuhja saamist läbi viia ei saa, siis panin sinna, kus vähegi juhtus vaba ruumi olema, miskit maha. Näis siis mis saab. Nagunii oli talv tubli hävitustööga hakkama saanud. Nii ei olnud alles ühtki roosi, kadund on mu ihaldatud pisikellukad, krookused, sügislilled, kirgaslilled, märtsikellukesed, lumeroos, hüatsindid jne. ning "aastasadu" siinsamas õuel kasvanud nartsissid-tulbid. Mis pidanuks olema juba karastunud. Need sibullilled, mis ellu jäid, on aga väetikesed. Egas midagi, vähemalt on hea ettekääne jälle lilli ostmaks. Või siis seemneid.
meite põhiline äri käib siin naabrinaisega. Tema mulle, mina talle kui on mida jagada. Tassime maalt linna ja poest koju mida aga saab. Kuigi jah, naabrinaise tamme alla kujundet lilleklumbile ma omaga vastu suurt panna ei saa. Ta teeb siin katset roosidega ja elulõngadega lausa. Nojah, tal on seal takkapoole paremat pinnast kah.
Nüüd vaja veel kive juurde hankida. Kuniks kõrvalasuvat tühermaad täidetakse midagi ikka leiab.

Peenar tekkis maja takka mäenõlvale täitsa juhuslikult. Tahtsin paari lille vanaemalt ja tema tõi mulle neid kohe hulgim. Ja nii ta läks. Süües kasvab ju isu. Ja oi kui palju lilli mulle veel huvi pakuvad. Kuigi jah, olgem realistid. Selle pea olematu mullakihi pääl siin kõik ikka ei kasva kah. Aga ilma võimaluseta teha soovi korral käpad mullaseks pole elu elamist väärt. Vähemalt minu jaoks.
Igatahes - mõnus päev oli. Mis sest et paberitöö hakkab jalaga p-sse taguma. Saame hakkama.

Ehee ... Meie kohe koolilaps teatas täna, et tema ei oska ennast kuivatada: Kui issi ütles, et teinekord on vaja peale sporditundi dušši alla mina, siis küsis poiss ehmunult, et "kas seal magatakse ka"? Oleks see vaid nii ... Unetund. Kõlab ju hästi.

Habe heute draussen gearbeitet, hinter dem Hause meine Blumen "geordnet". Nach dem kalten Winter ist vieles weg. Wenigstens eine gute Ausrede zum Blumenkaufen.

Saturday, May 27, 2006

Kott ja tema "kõht"


Ma olen alati arvanud, et mul kott on läbi ja lõhki jama täis. Miks ta muidu punnitab. Aga polegi asi nii lootusetu.
1. mobiiltelefon / Handy
2. telefonikaart - korrast, kui ma telefoni koju unustasin, aga kõneleda oli vaja / Telefonkarte
3. kaks pastakat /2 Kugelschreiber
4. rahakott - selle sisu ma parem ei laota, suurim rämps on selle nahkse kesta varjus peidus /Geldtasche
5. huulepulk ... ma ei mäleta millal ma seda viimati kasutasin /Lippenstift
6. puuder / Puder
7. kahed võtmed / 2 Schlüssel
8. kohviku suhkrupakike .. tulime poisiga just kohvikust /Zucker - vom heutigen Kaffeebesuch
9. 1 pisike papupael, mille paariline läks katki ... uue paari mõõdupuuks / Schuhband der Kinderschuhe
10. elutoa tapeedi ribad ... igaks juhuks /Tapetenstreifen ... für jeden Fall
11. 2 poolikut ning räsitud taskurätipakki / Taschentücher
12. mõned märkmed paberil / einige Notizen auf Papier

Tänase linnaskäigu seisuga on pildilt kaks asja puudu. Fotokas - see ei ole alati kotis, aga seekord oli, ent seda läks vaja pildistamiseks. Ja riidekott - poeskäigu tõttu ootab see nüüd pesu.
Teatepulka edasi anda ma ei oskagi. Ma olen juba niipalju kotisisusid lugenud, et ...

Käisime siis meie pere viimastel sellekevadistel katsetel. Sedakorda Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Mõnes mõttes meeldis see õhkkond mulle siin enim. Lapsed võeti ükshaaval ette, igale kulus nii 20 min. Õpetaja tuli pärast ka vanema jutule, lapse kohta paar sõnagi. Poiss võttis asja ülima rahuga. Stiilis "no mis see siis ära ei ole!". Emme oli see, kes oli närvis. Eks näis mis saab. Need tulemused peaks pandama 7-ndaks juuniks üles. Ootame ära.
Aga mis mind üllatas oli vene laste rohkus. Vene peresid oli ukse taga ikka mitmeid. Ei, mul ei ole midagi vene laste vastu eesti koolis. Aga jah, ukse taga ei rääkinud ükski neist lastest sõnagi eesti keeles. Kui nad aga katsete edukale sooritamisele loodavad, siis peab laste keele- ja muud oskused ikka head olema. Mida kõike seal katsetel ei taheta ...
Senimaani olin minagi arvamusel, et koolikatsed on lapsele stressavad ja üks paras solgutamine. Meite poiss aga võttis seda kui lihtsalt väikest vaheldust. Ei mingit stressi. Tema jaoks olid need toredad päevad, kus lauba hommikul mindi linna, vahel koos terve perega, ja pärast veel kohvikusse kah! Ma olen seda vist öelnud, aga ma olen laias laastus ka üks rumal ja hoolimatu ema, sest me ei harjutanud mitte aasta otsa etteütlusi, ei sundinud last pidevalt lugema, ei teind seda teist ja kolmandat. Ühesõnaga: laps käis lisaks lasteaiale vaid eelkoolis. Sedagi suuresti sellepärast, et lasteaed on neil väike ja kooliminejad segi veidi noorematega. Sellises segasummas on keeruline ka ühele osale koolieelset ettevalmistust teha. Kui kuulad paljude "katsetajate" lugulaule, siis on seda ilmselgelt liiga vähe ja vanemapoolne laiskus on see veel takkapihta. Ma ei ajanud veel klassiruumi ukse takka lapsele raamatuga tarkust pähe (seegi pildike elust endast).

Der "Spiel" - was enthält Deine Handtasche?
Inhalt ... siehe oben.
Es fehlen vom Bild 2 Sachen - Einkaufstasche und Kamera. Den Letztgenannten brauchte ich ja fürs Bild.
Der "Stab" sollte weitergeben werden, jedoch habe ich schon in so vielen estnischen Blogs das Thema vorgefunden, dass ich nicht mehr weiss, wem ich den weitergeben sollte? Wer möchte ...
Wir hatten heute wieder Schultests. Jetzt bleibt es nur zu hoffen, dass der Junge in eine der getesteten Schulen reinkommt.

Wednesday, May 24, 2006

Iga asi saab kord otsa ...



Ja ongi pisipoja praktiliselt koolilaps. Eks nüüd peab emme lapse veidi nö. lahti laskma. Ikkagi "suur" poiss ju juba. Algab iseseisvumise aeg ...
(Minu digiseebi pildid ei ole just suuremad asjad, eks hiljem tulevad ka paremad pildid).
Aga pidu oli vahva. Mul tulid meelde ajad, kui ta oma lasteaiakarjääri algul koos teistega esinemast keeldus ja emmet-issit nähes sülle jooksis igal peol. Ja nüüd .. Loeb ja laulab nagu mees muiste. Kui vaid suudaks särgi pükstes hoida. Aga see on vist liiga palju nõutud.
Pidus sai ikka nii naerda, et oli kohe. Mõmmi eksamineeris kooliminejaid ja need nooremad aiakaaslased ütlesid ka pidevalt sõna sekka. Ja kindel mis kindel .. üks kord üks on KAKS ...
Igaüks sai Mõmmilt räbaldunud Karu-Aabitsaga laksu pepule. Ja siis isa ja poja duett, Georg ja ... Ma ei tea ta papa nime. Ning papa sooloesinemine. Oli ilus küll.
Aint jah, meie poisil pole veel kool, kuhu ta läheb, kindel. Nii mõnelgi on juba. Me oleme nüüd Reaalis varus ja laupäeval on Kadrioru Saksa Gümnaasiumis katsed. Näis siis ... Kooli ta ju läheb, see on fakt.

Aga jah, enne pidu ma kohe pidin Abakhanist läbi minema. Oli see nüüd kahjuks või õnneks, aga kotitäie kangastega ma sealt lahkusin. Puha puuvillased: kuhi kollast - passib püksteks mulle ja poistele, siniseid samaks tarbeks, valget ja lillelist - milleks, eks näis, ja kõikse lõpuks tükike oranži trikotaaži. Kah - eks näis milleks. Saaks nüüd kuskilt käsitööks aega kah osta. Seda võtaks kohe suurema tüki kui esmapilgul tarvis näib olevat.

Hetkel tiksuvad telekavad vist suvisema programmi poole. Mis mulle head meelt teeb on see, et jälle ilmutab end minu lemmik. Ma võin ju olla ajast ja arust maitsega, aga minu jaoks on see üks omamoodi kullatükk, see sari. Üks väheseid tõsiselt naljakaid asju.

Die Abschlußfeier im Kindergarten war schön und lustig auch. Ich bin aber ein bißchen traurig. Ein meiner Kleiner ist plötzlich groß geworden.
Man hat uns, wie es hier üblich ist, eine Mappe mit Zeichnungen gegeben, viel gesungen und getanzt. Und Mõmmi aus der geliebten Kindersendung war auch da. Den kennt ja jeder in Estland, ob groß oder klein. Ich bin ja auch mit Mõmmi-Bär und seiner "Buchstaben-Lehre" aufgewachsen.

Wenn ich schon mal in die Stadt musste, dann kaufte mir etwas Stoff zum Nähen auch. Könnte man nur die Zeit für Handarbeit auch kaufen ...

Nagu eksamipäeva hommikul .. vanasti

Ma olen närvis. Niiväga närvis. Omal ajal ei suutnud ma eksamipäevade hommikuil kah miskit teha. Siis näituseks õppida, võtta veel viimast, nüüd - teha tööd. Vaja on, reede on tähtaeg, aga .. No ei saa. Sees keerab ja mõte ei liigu. Isegi Pesamunale pudrutegemise unustasin ära. seda veel jõuab, õnneks.
Küsimus - miks? Ah noh jah, need va koolikatsete tulemused. Poisil pole häda kedagist, tema võtab neid katsetamisi kui mängu. Aga lapsevanem see vaeseke pabistab. Oh oleks vaid kodu lähedal üks normaalne kool ...

Ja täna on siis see tähtis päev - lasteaia lõpupidu. Ja saabki minu pisikesest pojakesest suur mees. Tegelikult peab ta end ise selleks juba ammu. Vähemalt aasta jagu oleme kuulanud mõtteavaldusi teemadel, et lasteaed on tittedele ja tema tahab kooli, tema on suur! Millega Keskmik muidugi päri päris ei ole, sest TEMA ju ka EI OLE titt!
Peabki hakkama end siin varsti linnapoole asutama. Ühendaks selle õhtupooliku meeldivama osa mõne muu meeldiva käiguga linnas. Noh, teate ju küll kuhu ja milleks. Kui ma just oma suures ähmis miskit veel ära ei unusta.

Im Kindergarten ist heute Abschlußfeier. Unser Ältester geht ja schon in dem Herbst zur Schule. Deswegen bin ich ja auch etwas nervös - heute müssten die Testergebnisse einer der getesteten Schulen ausgestellt werden. Ah, gäbe es nur eine normale Schule hier in der Gegend ...

Sunday, May 21, 2006

Euroviisut Helsinkisse!

Assaraks! Ja läkski nii nagu siin kohati ennustati. Ennustati ja ei usutud ennustusi.
Soome võit! Lahe!

Aga mis mulle meelehead tegi oli leedukate laulu ennustustest hoolimata kõrge koht. Eheee ..
Hakka või tantsu lööma.
Kuid lapsed magavad.

Finnland hat gewonnen! Yesss!!!!!!!!
Mir gefiel aber Litauen. Cool!

Wednesday, May 17, 2006

Haltuura, ma ütlen!

Leia pildilt erinevus! Nojah, mõned pildid kaanel isegi on erinevad, aga ... sisu on üksühele. Ainult, ainult .. üks ajakiri kannab nime Diana ja teine Lea, soki erivihud mõlemad. Ning erinevus seegi, et Lea tuli mulle just-just postkasti, ent Diana on ostetud aastaid tagasi. Urrr ...
Sisu on üdini identne.

No milleks selline jant! Aru mai saa!
Oleks ostnud, siis oleks ju poes tulnd tuttav ette. Aga tellituna näed ju alles siis, kui postis on ja makstud. Ja milleks üldse selline tsirkus?

Wo besteht der Unterschied? Inhalt - gleich, nur einige Deckelfotos und Bezeichnungen der Zeitschriften unterscheiden sich voneinander. Und die Tatsache, dass ich Diana schon vor Jahren gekauft habe, aber Lea erst gestern per Post hier ankam, bestellt. Wozu dieses Namentheater? Sind die Ideen alle?

Sunday, May 14, 2006

Emadepäev!


Ja mu Meeskond ongi täies koosseisus kodus! Kui armas! Ja veel armsamad on need ülased, mis nad maalt metsast emmele tõid! Et koogid jäid kodust eemaloleku tõttu küpsetamata, siis tõid Maalt-naasjad emmele kihilise küpsiseid ja Toffifeed tee-äärde jäänud poest. Nii et ... iga kurbus saab kord otsa. Kui vaid see pea nii ei valutaks ja seda juba pea hommikust saati.

Emadepäev seekord sedamoodi. Oma emale helistasin hommikul. No mis parata kui temalgi päevas tuhat tähtsat tegemist. Aga küll me näeme! Las igas päevas olla ka killuke emadepäeva! Ega mulle on see päev senimaani pisaratepäev. Ei saa mina ühtki emalaulu ilma silmaveeta kuulatud. Kui ma mõtlen ajale enne lapsi, siis ... Vahel käib peast läbi mõte, et võib-olla oleks võinud see perekondlik seltsielu veidi varem alata. Aga noh, loodusel on omad tahtmised. Ja vahel käivad need risti meite omadele vastu. Nüüd aga .. Peaasi, et nad on olemas! Ja kodus!

Blumen zum Muttertag! Die Kinder haben die mir vom Lande gebracht, selbst gepflückt.

Saturday, May 13, 2006

Kui kurb on olla ..

You Are Sunrise

You enjoy living a slow, fulfilling life. You enjoy living every moment, no matter how ordinary.
You are a person of reflection and meditation. You start and end every day by looking inward.
Caring and giving, you enjoy making people happy. You're often cooking for friends or buying them gifts.
All in all, you know how to love life for what it is - not for how it should be.

Kui muidu on ajaga sotid nagu nad on ja kirjutamaks isegi ei jagu, siis kurb olles nagunii eriti asised asjad edeneda ei taha. Niisiis ...
Kurb jah. Meespool on suuremate poistega ära ja mina Pesamunaga kottu. Kuidagi liiga rahulik on see eluke siin. Tööd on palju teha küll, ent see peab ootama MG uneaega. Ta ei lase mul seljaga tema poole kaua omaette olla. Õige kah. Oled emme või ei ole!
Tegelikult ei taha kohe miski edeneda. Kinda, peaaegu et valmis, harutasin just üles. Liiga lai sai. Võtan samaks mustriks ja samadele lõngadele peenemad vardad. Ostsin prooviks seda Balti-jaama-lõngapoe meriinovillast. Kindaisu on kallal. Sellega on nagu selle ree rautamisegagi. Ikka suvel ... Mees tõi need kindakirjade raamatud ka ja ühed valge-punased kindad said kinnisideeks. Tegelikult peaks õmblema. Ma olen nüüd kokku kolmel korral Abakhanist kotiga lahkunud. No ei saand niisama ää tulla. Esteks sai emale ühtkomateist ostetud. Ja siis otsisin ma oma poiste jaoks miskit. Ja omale ühe siniselillelise .. minu roheliselembuse kõrval teine lemmikkombinatsioon: türkiissinine ja oranž. Aga mis ma ikka unistan, mu eelmise suve kangakuhi realiseerimata. Aga ma lihtsalt ei saa meeldivat poodi jätta. Krt teab millas vaja läheb! ja see üks dekoratiiv oli nii lahedalt loomaline ...

Aga mees on mul poistega maal. Vaat kui kuskil on Maapealset Paradiisi, siis on see just seal Järvamaa metsade veerel. Oi kui mõnus on seal olla. Vanaema maja. Vanaema ennast küll enam ei ole, aga isa hoiab seda jõudumööda korras ja meie käime ka oma kaalikakasvatust arendamas. Üks paik siin maamuna peal, kus ajal ei ole tähendust. Ta muutub kõrvaltegelaseks. Ja kus on vaikus! Muidugi juhul kui seda rannatuule, öiste mandoliinide ja krt teab veel millega ää ei reostata. Aga mõnus ikkagi. Ükskord peaks tegema tõsisema inventuuri, sest teadupärast on vanaemast järel veel kangasteljed, mõned detailid peaks puudu olema, aga enne ennatlikke järeldusi peaks ikkagi asja uurima veidi. Ja vokke peaks seal ka olema. Kui ma vaid oskaks sellega midagi teha. Kahju et ma vanaemalt omal ajal õpetust ei võtnud. See tagantjärele tarkus ei ole ikka miskine õige tarkus.

Bin heute etwas traurig. Mein Mann ist mit den Kindern unterwegs, auf dem Lande in unserem Sommerhäuschen. Eigentlich das Haus von meiner Großmutter. Da verwaltet im Moment mein Vater, jedoch versuchen wir jeden Sommer auch ein Paar Wochen und Wochenenden dort zu verbringen. Da herrsch ja die Ruhe und (Uhr-)Zeit ist unwichtig. Ein Paradis in dieser Welt!
Ich müsste eigentlich arbeiten. Da ich aber mit unserem Kleinsten zuzweit bin, kann ich das nicht. Er lässt das einfach nicht zu. Ist ja richtig - bist du Muti oder nicht!
Wenn er mal schlafen geht, vielleicht dann.

Tuesday, May 09, 2006

Sokid nr. 17

Valmis. Aga ei midagi enamat kui järjekordne sokipaar. Ma ei ole, laisk. Ausõna. Küll aga on muud tööd piisavalt palju.
Oranž on ka mu üks lemmikvärve antud hetkes. nendes sokkides on koos BBB New Master ja miskine Lana Grossa karvane.
Pontšo tükid võtavad ka järjepanu kuju. No vast sünnipäevaks saab juba midagi valmimaks ka kui ma nüüd just üht motiiviringi lisaks heegeldama ei pea.

Ma käisin nädalavahetusel ka seal Balti jaama juures poekeses. Hmm, piltidelt jäi poest sootumaks avaram mulje. Aga põle häda kedagist .. ega ma sinna laiutama läind. Mõne nutsaku lõnga tõin ka. Mõtlesin et katsetan veidi. Alustuseks kindaid-sokke (nojah, hulluke kukub villaga jantima kui suur soe väljas!). Siis juba poisile, suurimale. Tema on kogu oma suurest kamspivalikust KORRAGA välja kasvanud! Abbige! tahaks karjuda. Sest tõesti ... kõigest ja korraga. Aga kuniks emmel on käed, pole hullu. Seda enam, et uues Modas hakkas mulle üks palmikutega poistekas meeldima. Ja mul on vist isegi lõng kohe käepärast. Mulle hakkas sealt üldse palju asju meeldima. Kust ma kõigeks aga aja võtan. Seda enam, et ma andsin emale sõrme ja lubasin talle paar pluusikut-särgikut õmmelda ja seeliku lühemaks-parajamaks teha. Nii emadepäeva kingiks. Ja siis on kohe-kohe ka vanemal poisil lasteaia lõpupidu. MIna kohe mitte ei tea, kuidas sellele üritusele läheneda. Viikareid ma osta ei tahaks. Ma ei taha neid talle üldse jalga ajada, sest ma tean kuidas need välja näevad peagi. Juba enne kui pidu alata jõuab. Ma pean asja veel veidi seedima ja poisiga ka rääkima.
Kuna sügisel on meil peres koolilaps, siis on meil teemaks ka koolikatsed. Kahtedel on käidud, ühed katsed veel ees. Tulemusi veel ei tea. Ühes kohas on veel teine voor ka kui edasi saab. Ei, last ma dresseerind neiks ei ole. Niipalju kui lasteaed ja eelkool õpetasid. Ja mis naljakas .. ta käib neid katseid mõnuga. Kohe ootab. Ei mingit närveldamist ega verest välja löömist. Mina olen rohkem närvis kui tema kunagi olnud ongi. Oh jah .. eks näis mis saab. Ega siin kohapeal pole see koolielu just kõikse parem. Bussisõit jääb igal juhul, nii et pole vahet. Oleks vaid kool nii paarikümne minuti jalutuskäigu kaugusel nagu minul kunagi. Aga näe, ei ole.

Socken Nr. 17. BBB New Master orange und Lana Grossa Pop Print. Orange ist eine meiner Lieblingsfarben im Moment. Neben Grün.
Habe nicht allzuviel Zeit für Handarbeit gehabt während der letzten Zeit. Einerseitz ist das Wetter schön geworden und wir sind meist doch draussen. Andererseits habe ich auch etwas "Papierarbeit". Auch ein Murphy´s Gesetz: Wenn´s draussen schön und warm wird, dann muss man unbedingt arbeiten! Wenn man nicht eben mit den Kindern unterwegs ist. Und wenn man mit Kids unterwegs ist, dann kann man eben nicht stricken ...

Labels:

Thursday, May 04, 2006

Aeg maha!

Kuigi ma olen seda meelt, et aeg on ikka ja alati oma võtta, on mul hetkel sutsu liiga palju asju ees. Ehitusmaterjalid ja reisipaketid on kaks nii erinevat teemat, et neid vaheldumisi käsitleda on ses mõttes keeruline, et mõte ei jõua alati nii kähku kui vaja teemale järele. Ja see, et kõik on korraga käsil, see on ikka see vana ja juba kulunud tõde: kus on, sinna tuleb juurde. Tööd sedakorda. Nagu ikka: kaks nädalat vahid lage ja siis kaks kihutad kui hobene hipodroomil.
Otsesõnu ei jää miski meeldiv ka kõrvalt tegemata, ainult blogi ja netisuhtlused kannatavad. Aga sest pole vast lugu. Kiire! on nagunii standard-vabandus. Ehk saadakse aru.

Mina kaklen siin hetkel oma pontšoga. Mitte et ma seda selga ihkaks, aga valmis tahaks küll saada. No selgapanekuga on see jama, et formaadid ei klapi hästi, st. minu ja pontšo oma. Naljakas on asja juures seegi, et mul samad lõngad ainult teist värvi kui naabrinaisel, sama heegelnõel ja sama pilt ees (idee pärit ühest minu ajakirjast, no meeldis tallegi), aga tulemused on nagu öö ja päev. Samad motiivid on temal hulka suuremad kui minul, ometi on sama arv sambaid, samakordseid jne. Ka kokkuheegeldamise lõng sama, ainult värvivahe. Ja minul on motiive ka minu formaadist tulenevalt rohkem. Ning ikkagi on minu töötükk justkui tillem. Ju ma vist tunduvalt tugevamalt siis heegeldan. Koon ka tegelikult. Kuigi senini arvasin, et pigem lõdvalt kui kõvasti. No näis mis valmis asjast saab. Pole ma ju miskine eriline heegeldaja. seda võib nimetada mu suurimaks heegelduseks üldse.

Kogu selle kevade juures on aga kurb see, et lillepeenrast on nii mõnigi ilus asi külmanahka läinud. Näiteks hüatsindid. Roosid. Hetkel ei leia ma veel mõnd pisipuhmast, aga kuna ma täpselt ei mäleta ka, et mis kuhu sai-jäi, siis loodan veel veidi. Naljakas seegi, et krookusi ei ole ka ning nartsisse. Aga eks ostab uusi sügisel. Midagi ikka ju elus on, vähemalt kullekupud, karpaati kellukad ja kiviktaimla mättad. Enne tõsisemat kraapimist ma ootan veel veidi. Äkki ilmub miskit veel välja. Kuigi jah, tänane ilus ilm lausa kutsub näppe mulda. Saaks maale ... Järvamaale ...

Monday, May 01, 2006

Sokid nr. 16



Jah, sokid said valmis. Novita Wool, muster on sest viimasest Sabrina sokiajakirjast. Roheline .. mu hetke lemmik. Kuigi see Wooli toon on veidi plass.
Volbriöö. Oli. Ja oli ka tuli. Kuigi selle ootamiseks tuli kaua väljas passida. Ikka ooodati kedagi. Mõttetu.

Siis käis tubane pidu edasi. No väljas mina kaua olla ei suutnud. Jube külm oli! Ma sain just omale villase!! mütsi valmis. Mõtlesin küll, et polegi vaja enne sügist, aga võta näpust. Oligi.
Ja eilase päeva põdesime. Õieti ... kes mida. Mina veidi vähese unega ööd. Meite lapsed ju kaua magada ei oska. Ja kes põdes pohmakat. Juhtub.

Socken Nr. 16 sind fertig. Novita Wool, Muster vom letzten Sabrina Sockenheft (wenn ich mich jetzt nicht irre). Grün ist zwar zu blass, aber jedoch meine Lieblingsfarbe im Moment.
Und jetzt wieder eifrig an die Arbeit.

Labels: