Iga asi saab kord otsa ...

Ja ongi pisipoja praktiliselt koolilaps. Eks nüüd peab emme lapse veidi nö. lahti laskma. Ikkagi "suur" poiss ju juba. Algab iseseisvumise aeg ...
(Minu digiseebi pildid ei ole just suuremad asjad, eks hiljem tulevad ka paremad pildid).
Aga pidu oli vahva. Mul tulid meelde ajad, kui ta oma lasteaiakarjääri algul koos teistega esinemast keeldus ja emmet-issit nähes sülle jooksis igal peol. Ja nüüd .. Loeb ja laulab nagu mees muiste. Kui vaid suudaks särgi pükstes hoida. Aga see on vist liiga palju nõutud.
Pidus sai ikka nii naerda, et oli kohe. Mõmmi eksamineeris kooliminejaid ja need nooremad aiakaaslased ütlesid ka pidevalt sõna sekka. Ja kindel mis kindel .. üks kord üks on KAKS ...
Igaüks sai Mõmmilt räbaldunud Karu-Aabitsaga laksu pepule. Ja siis isa ja poja duett, Georg ja ... Ma ei tea ta papa nime. Ning papa sooloesinemine. Oli ilus küll.
Aint jah, meie poisil pole veel kool, kuhu ta läheb, kindel. Nii mõnelgi on juba. Me oleme nüüd Reaalis varus ja laupäeval on Kadrioru Saksa Gümnaasiumis katsed. Näis siis ... Kooli ta ju läheb, see on fakt.

Aga jah, enne pidu ma kohe pidin Abakhanist läbi minema. Oli see nüüd kahjuks või õnneks, aga kotitäie kangastega ma sealt lahkusin. Puha puuvillased: kuhi kollast - passib püksteks mulle ja poistele, siniseid samaks tarbeks, valget ja lillelist - milleks, eks näis, ja kõikse lõpuks tükike oranži trikotaaži. Kah - eks näis milleks. Saaks nüüd kuskilt käsitööks aega kah osta. Seda võtaks kohe suurema tüki kui esmapilgul tarvis näib olevat.

Hetkel tiksuvad telekavad vist suvisema programmi poole. Mis mulle head meelt teeb on see, et jälle ilmutab end minu lemmik. Ma võin ju olla ajast ja arust maitsega, aga minu jaoks on see üks omamoodi kullatükk, see sari. Üks väheseid tõsiselt naljakaid asju.

Die Abschlußfeier im Kindergarten war schön und lustig auch. Ich bin aber ein bißchen traurig. Ein meiner Kleiner ist plötzlich groß geworden.
Man hat uns, wie es hier üblich ist, eine Mappe mit Zeichnungen gegeben, viel gesungen und getanzt. Und Mõmmi aus der geliebten Kindersendung war auch da. Den kennt ja jeder in Estland, ob groß oder klein. Ich bin ja auch mit Mõmmi-Bär und seiner "Buchstaben-Lehre" aufgewachsen.

Wenn ich schon mal in die Stadt musste, dann kaufte mir etwas Stoff zum Nähen auch. Könnte man nur die Zeit für Handarbeit auch kaufen ...