Monday, April 27, 2009

Esmaspäev

Sinine, mis sinine. Plaanisin veidi oma lõngavarude täiendust ajaloo huvides jäädvustada, aga ma lihtsalt ei jaksa. Väsitav päev oli. Küll aga on ajaloo huvides oluline fikseerida asjaolu, et eile õhtul sai blogil täis 50000 külastajat. See arvestus ei käi mul küll päris algusest, end mingist keskpärasest ajahetkest siiski. Kui ma blogiaasta täitumist kunagi õigel ajal kinni ei püüa, siis saagu seegi märk maha pandud.
Püüdsin, mis ma püüdsin, seda ilusat ümmargust numbrit mina ise ei näinudki. Küll aga sai kinni püütud sellele eelnev ja järgnev arvuline külastatavuse kajastus.




Ei midagi erilist, ent ikkagi.

Sellekevadised mullatööd on ka täiega käima läinud. Nii on mul elamises aknalaud mullaste karbikeste all lookas. Ja kõikjal on ka miskit juba näha, petuuniad on koguni üsna lopsakad. Põhirõhk on lilledel: mu ammune armastus lavendel, pamparohi, kahte masti aed-raudürti, paki järgi madalakasvulised laiaõielised kellukad (punased?), astrid, keskpäevalilled. Võib-olla miskit veel, mis mulle kohe ei meenu. Eks nädalavahetusel ole näha, mida maale maha saab panna. Kuna kastikestes miskit pilti väärivat ei ole, siis riputan niisama silmarõõmuks paar pildikest lillepeenrast. Pildid pärinevad naabrimees Tiidu aparaadist. Lühidalt öeldes: tema tehtud.

Labels:

Sunday, April 26, 2009

Siidine siilike

Jällegi peab kõike ausalt ära rääkimaks alustama aegade algusest. Muhv kinkis mulle möödunud aastal sünnipäevaks värvitopsi, pintsli ja siidisalli tooriku. Mina muidugi suure õhinaga ostsin veel värve ja veel toorikuid, aga tegemiseni ei jõudnud. Aeg ja ideed kippusid puuduma. Nüüd tekkis korraga aga vajadus . Ja äratundmine, et lennukat ideed ei ole vajagi. Lõbus niigi.
Võtsin siis neljapäeva õhul ühe siidisalli toorikutest ette ja hakkasin naabrinaisele kingitust meisterdama. Lõikusin kõrsi ja möksisin värve nagu isetegijas levinud õpetus ette nägi.
Eks ta veiddi selline laialivalguv sigri-migri välja kukkus, ent ikkagi. Kingi saajal paistis heameel olevat ja see on kõikse peamine. Kink sai pakitud ka omatehtud kotti. See sai küll oluliselt suurem ja mahukam kui kingitus eeldanuks, kuulus aga samuyti minu selleaastasesse "kingipakendiks poekott" programmi. Kahjuks kogu oopust mul korraga pildile jäädvustada ei õnnestunud. Pilti tegid teised, aga seda pildimaterjali mul käepärast ei ole hetkel. Üldse ei näe ta nii kordseks lapituna pildil just parim välja, ühekordselt pole väga vigagi. Esimene kord ju. Ja eks värvi sattus ka sinna, kuhu ei plaaninud tollel sattuda lasta.
Ein Geschenk für die Nachbarin - Seidenschal, selbst bunt gefärbt.

10!

Kiire aeg ja nii jäi selle kuu kõikse tähtsam asi õigel ajal kajastamata. Meie pere väike suur mees sai 10! Ise kuulutas juba mõnda aega, et tal juubel ja puha. Raske uskuda, alles ta oli kribu mis kribu. Nüüd juba nii suur mees. Kohati täitsa suur mees, samas tegutseb tõepoolest rumalal moel, tita moodi.
Aga selline nägi meie peres välja jüripäeva hommik:


Piduseks päevaks sai planeeritud laupäev. Vanaema kinkis poisile sünnipäevapeo ja siis kodus kindlasti tordisööming. Mis parata, kui meite pere on tordiusku pere. Samas ei saa ma sinna midagi parata, aga tordi valikul ei ole ma kuigi originaalne. Pagariliisu ikka ja jälle. Hmm, kui hea. Õnneks meie peres jagub sünnipäevi. Nii on võimalik ka tordiisu kustutada siis kui too kiusama hakkab.
Ja oi kui hea on nende singistuudel! Ma polnud toda enne proovinud. Aga nüüd tahan peagi veel.
Kogu selle ilusa nädala sisse sattus aga ka paar klimpi. Esteks külmetas sünnipäevalaps end suure pidutsemise ja kevade salakavaluse tõttu ära ja köhib nüüd koledal moel. Teine asi pole ka just miskit meeldivat, aga kuna see on lahendus peavaluprobleemile, siis elame üle. Nimelt leidus põhjus ka sellele nüüdseks juba kahenädalasele peavalutamisele, millele lisandus pisihädasid veelgi. Põhjus: puukborrelioos. Pagan võtaks, ma olen oma elu jooksul üldse kahel korral vast puuki näinud. Ja need on ikka ammusemad ajad. Sel kevadel pole mul nonde satikatega veel au kohtuda olnud. Ja nüüd siis niiviisi. Aga vähemalt tean, milles asi. Seegi abiks.
Ja pildike poisslastest: üks sai sünnipäevaks uue mobiili. Vanaemalt. Pesamuna hõivas sellepeale küsimata suure venna vana telefoni, keskmik haaras omna ja nii nad siis pisema pesas seal konutasid. Naljatilgad :)

Aga õnneks pole tõesti palju vaja: see vana telefoni saanu (Pesamuna) oli lihtsalt nuppe klõpsides vaat et kõikse õnnelikum.
Õnneks meil telefon siiski peamine mänguasi ei ole.

Unser Sohn, der älteste, hatte Geburtstag. 10 Jahre alt! Ahh, wie schnell die Zeit vergeht ...

Labels:

Monday, April 20, 2009

Kindakirjad

Midagi pole öelda, aprillikuine lumi hoiab ikka ja veel käpikute lainel. Ja seda enam, et täna leidsin postkastist kindakirjadega postkaardid. Omamoodi nostalgiahõngulised.
Kolades netis jõudsin kirjastuse Saara leheküljele. Ja seal leidsin sellise asja nagu märtsikuu trükise: Kirjad kodust, mis kujutab endast Järva kindakirjadega kaardikomplekti. Imevahva. Nõukaajal anti ju välja seda, teist ja kolmandat sorti kaardikomplekte, sellest ka see nostalgia. Järvamaa on veidi kodune kant ka, tänu juurtele ja kahjuks nüüdseks juba lahkunud vanaemale. Aga maakodu on alles ja side olemas. Ja seda enam rõõmustas mind Peetri kindakiri kaardipakis. Täna saavad vardad jälle tööd. Vanaemale oleks mu hobi igatahes väga meeldinud. Eks ta nägi minu kudumisi ka, aga nii hull ma siis veel ei olnud kui tema suri. Ja kudumine on nagu haigus, mis aastatega süveneb. Ravi ju puudub. Aga kaardikomplekt koosneb 9 kaardist, igal üks kindakiri. Kirjastus oli nii lahke, et pani minu küsimise peale mulle kaardid koos arvega posti (kaardid 45 krooni + postikulu). Ja nii ma siin nüüd siis mõnulen nondega.

Reedel tuli ka üks mõnda aega oodatud raamatupakk. Üht saabunud raamatutest on vist kõik peale minu juba käes hoidnud (Knitting beyond the edge Nicky Epstein), aga teist polnud ma ise veel nuusutanud. Küll näinud raverlys selle baasil tehtud kauneid asju. Raamat on Poems of color, Wendy Keele.

Tänapäeval tuleb kõik koju kätte. Huvitav, kas Verenat ka saksa keeles siiamaile tellida saaks? Mulle see inglismanni keelne ei meeldi. Kas on asi keeles, aga saksa keelne läheb mulle paremini peale.

Habe ein paar Tage hintereinander Post bekommen. Einmal aus amazon 2 Bücher: Nicky Epstein´s Knitting beyond the edge und Wendy Keele´s Poems of color. Beide standen schon lange auf meiner Wunschliste. Und dann fand ich auf dem Homepage des Verlags Saara(estnisch) Postkarten mit Mustern für Handschuhe (Muster stammen aus Mittel-Estland, Landkreis Järva). In Landkreis Järva befindet sich auch unser Landhaus, früher wohnte dort meine Großmutter, dort habe ich alle Sommer meiner Kindheit verbracht. Nun fange ich gleich auch mit Handschuhen von Peetri an. Fäustline in April? Warum nicht, es hat ja am Samstag wieder geschneit.

Heutzutage ist ja alles so leicht gemacht: man kann fast alles von Zuhause an bestellen-abonnieren. Interessant, wäre es möglich auch Verena zu abonnieren, die deutschprachige Zeitschrift? Komischerweise gefällt die englische Version mir nicht. Ist die Sommer-Nummer schon im Handel?

Labels: , ,

Sunday, April 19, 2009

Giljotiini!

Üheksa päeva peavalu. Vahelduva eduga. Homme saab 10 täis.
Hakka või uskuma, et ainumas ravum on giljotiin. Aga seda apteek ei paku.
Oleks siis kevadki! Läksime maale, lumi tuli maha! Õnneks kadus sama kähku. Aga egas ilm ei hellitanud küll. Prrr!
Suur poiss saab kohe 10. Ja tema esimest sünnipäeva pidasime 9 aasta eest õues! Aastad on erinevad. Väga erinevad. Siis silkas aastane lapsuke õhukese kampsuniga ümber maja ringi. Nüüd topi lapsukesi riidesse kuis jaksad. Pane triikraud ka tasku, et tuul teisi lendu ei viiks.
Oh jah.

Mitte April und es ist draussen ungeheuer kalt. Laut Wettervorghersage sollte es jetzt endlich etwas wärmer werden. Abwarten.

Labels:

Saturday, April 11, 2009

Tali ja taevas

Seekordne tali hakkab tasahilju uksi selja takka kinni panema (no kõigi lilleõite kiuste on meil veel ka lumeriismeid õuel), aga minu tegemistest võiks arvata, et suurim külm on veel tulemas. Järjekordsed käpikud said pöidlad külge. Millal ma noid alustasin, kes seda mäletab. Selle aastanumbri sees küll. Ja valmis said Suurel Reedel. Kasutatud on Epu poekesest pärit shetlandi villaseid lõngu ning killuke Raasiku punast. Vardad nr. 2. Muster pärineb Kihnu Roosi kindakirjade raamatust, lk. 43. Muster oli nö armastus esimesest silmapilgust. Randmeosa ei läinud loomulikust intelligentsist ja valutult. Siinkohal võtsin appi Nancy Bushi raamatu Folk Knitting in Estonia. Ma polnud enne vitsa ka kudunud ju. Igatahes sellised nad said. piltidel ei ole kindad pressitud ega muud moodi viimistletud, seepärast ei näe võib-olla kõikse kaunimad välja. Aga mõnusad ja mulle meeldivad ning ootavad järgmist lund. Eksole, rege rauta suvel ja käpikud koo ka kevadel-suvel valmis.

Ega järgmised käpikuideed kaua varrastel vabadust nautida ei lase. Olgu siis kevad või suvi käes.

Nochmals Handschuhe. Begonnen vor Monaten, fertig erst gestern. Muster aus dem Buch Kihnu Roosi kindakirjad, S. 43. Beim Bündchen habe ich auch das Buch von Nancy Bush Folk Knitting in Estonia als Ideenquelle benutzt. Gestrickt aus Shetlandwolle. Nadelspiel Nr. 2,0.

Labels:

Sunday, April 05, 2009

Kust saaks läbipaistvaid kummikuid?

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et mõni aeg tagasi paelus mu pilku Noro kevadehõnguline lõng Epu poekeses. Minu lõngahimu juures see poodi loomulikult jääda ei saanud. Plaan oli, et sellest peavad saama sokid. Idee oli hea, aga teostusega jäin alguses jänni. Proovisin lihtsalt sokki, ei meeldinud. Proovisin mustreid, ei meeldinud. Ja siis jagas Krentu, hea inimene, ilusat ja lustlikku ideed - Noro triipu! Lihtsuses peitub võlu! Nojah, endal seisis kaks tokki kodous ja sellepeale nagu ei tulnudki. Talveunine vist.
Siis kui idee oli olemas, ma vabandan selle ahvimise pärast, hakkas sukakudumise kadalipp. No ei saanud seda parajaks alguses, kord olid sääred laiad, kord kitsad. Kui aga õige mõõt leitud, läks töö kui lepase reega. Ja nii nad valmis said. Kummid üles kanalisse ja ... voilà!
Oi kuidas ma tahaks nendega ilmarahva sekka patseerima minna, aga kahjuks seab õige jalavarju puudumine teatud piirid. Siinseid mudaolusid arvestades oleks parim valik muidugi läbipaistvad kummikud. Aga ma olen neid kohanud vaid piltidel, mitte poes. Naabrimehed-naised leidsid muidugist, et nood põlvikud on nagu naljahilp rohkem. Aga seda enam need mulle meeldivad.

See oli mu esimene kudumine palavalt armastatud Norost. Ma ei saa öelda, et ma lõngast sillas oleks, aga ega ta ebameeldiv ka ei ole. Kindlasti teen veel miskit ja tahaks proovida mõningaid teisigi Noro lõngu. Ja sokke tahaks veel teha. Veidi pelgan neid lõnga õhemaid kohti, aga eks aeg näita kuis nood vastu peavad. Mõned värvid ja kombinatsioonid, mis kudumisel tekivad, mulle küll ei meeldi, aga põnevad on noodki. Ja ega suurt ei häiri.
Ühtekokku kulus lõnga 112 grammi, nii on veel veidi vähem kui toki jagu alles. Kootud on varrastega 2,5.


Habe mit aus Noro Kureyon Sock Kniestrümpfe für den Frühjahr gestrickt. Finde die schön und lustig. Als Vorbild dienten die Socken von Krentu. Wollte Socken aus der Wolle schon vor einiger Zeit stricken, nur fand keine richtige Idee. Die Streifen passen zu der Wolle aber ausgezeichnet, besonders wegen des Farbwechsels. Materialverbrauch etwa 112 Gramm, Nadelspiel 2,5.

Labels: ,