Meesteosakond

Tegelikult tahaks teha ühed üdini sellised püstipidi triipus kindad, 1s + 1s kahe värviga. Vanaema kunagi tegi, tumekollase ja pruuniga. No tema kudus üldse hästi ja ühtlaselt ja ka mitme värviga olid kõik lõngad alati ühtlaselt pingutatud, mitte nagu mul, et vahel jääb mõni silm justkui "ripakile", seda suurest liigse pingutamise hirmust.
Aga need püstitriipus kindad olid meite jaoks "põssa-kindad". Olid ju triibulised nagu metssea põrssad.
Mulle kirjud kudumid omale väga meeldivad ja ma püüan neid ka jõudumööda nokkida. Kuigi selle lõnga "õige" pingutamisega läheb vahel veidi nihu. Pigem jääb veidi lõtv. Seda vist sellepärast, et kunagi koolis kindaid kududes võtsin kah kaks lõnga ja üritasin nö. maleruutu kududa. Ossa raks kui kitsukesed need kindad tulid. No kätte oli neid pea võimatu panna. Aga laps üritas kududa ilusti ja tugevasti. Nüüd siis proovin teistmoodi.

Nüüd peaks selle juurde kindad ka nokitsema. Ja kaasale ka sellise mütsi. Tema üldiselt mütsidest ei vaimustu, aga see talle meeldib. Ja seda oli lihtne kududa, ei pidand sugugi mustris näpuga järge vedama. Kuidagi väga loogiline.
Handschuhe für den Kleinsten. Da ich nichts vor hatte und die Kinder waren auch während der Strickzeit weg, dann sind die etwas zu gross. Aber macht nichts, die Kinder wachsen ja ständig. Viellleicht passen die gleich auch dem Mittleren? Muss am Abend die mal anprobieren. Gestrickt aus unterschiedlichen Wollresten. Bei den mehrfarbigen Sachen habe ich immer das Problem, dass die nicht zu "gestrafft" werden. Und dann stellt es sich später wieder mal heraus, dass die etwas zu locker gestrickt sind. In der Schule habe ich mal die Handschuhe so straff gestrickt, dass die später nicht einmal anzuziehen waren. Und man lernt ja aus eigenen Fehlern.
Und die Mütse für der älteren Sohn. Noch nicht ganz fertig, agab mir gefällts. Und dem Sohn auch. Muss noch dazu die passenden Handschuhe stricken.
Und mein Mann möchte auch so eine Mütze haben.
Labels: Mütsid ja kindad
0 Comments:
Post a Comment
<< Home