Kiirabihaigla

See sari meeldib mulle väga. Ainult et ... samapalju kui meeldib, tekitab ängi. Ma ei suuda vaadata selliseid liigagi tõetruid olukordi filmides, kus vanemad kaotavad lapse või lapsed kaotavad vanemad. Neid mõlemaid situatsioone tuleb aga kiirabihaigla oludes ikka ja jälle ette. Ja ei saa neist mööda muud arstiseriaalidki. Mul tekib selline veider hirm, nutt nöörib kõri ja tahaks omi tibusid iga hinna eest kaitsta. Kanaema. Aga mis parata. Kallilt saadud Kallishinged. Tänagi hoidsin oma Pesamuna sooja uinuvat keha süles ja valasin pisaraid filmivanematega koos. Kurb ...

Kurvaks tegi mind ka uudis Edgar Valteri surmast. Ta on läbi oma raamatute Omaks saanud. Ja enam teda ei olegi ...
Laste raamatud.

Rõõmsam noot on see, et ma saan kohe-kohe magama. Üks telefonikõne. Ja uni võibki tulla. Kui ma end muidugi jälle teleka ette ei unusta. Aga hetkel paistab kül asjalugu sedaviisi olema, et järgmise nädalaga saab meite pere motoks No more lonely nights! Saavad kaasa öövahetused otsa. Oi kus mulle ei meeldi üksi kodus olla. No lapsed on ka, aga ikkagi. See on kestnud 9 aastat ja ma ei suutnud ära harjuda!

Die in den Filmen sterbende Kinder oder wenn die Eltern verunglücken ... es fällt mir schwer das anzusehen. Wie auch heute. Es lief auf etv (estnisches Fernsehen) ER , ein Junge war tödlich verunglückt. So was kommt im Leben vor, Alltag der Notaufnahme. Jedoch mit dem schlafenden Kind in den Armen ... Bin einfach zu schwachnervig. Aber die Serie ist ja gut.

Traurig machte mich heute auch die Nachricht, dass ein der berühmtesten und besten (meiner Meinung nach) Kinderschriftsteller und Illustrator Edgar Valter gestorben ist. Ich bin ja mit seinen Büchern aufgewachen.

Was aber Freude macht ist das, dass sehr bald gibt es "No more lonely nights!" keine Schichtarbeit mehr! Das heisst, mein Mann wird nicht mehr nachts weg sein. 9 Jahre hat es gedauert und ich hab mich nicht daran gewöhnt allein nachts zu Hause zu sein. Die Kinder sind auch, aber trotzdem. Nur 1 Nacht ist geblieben!