Hõissa, meil on vastlad!

No kas saab enam kenamat lund olla! Selline kohevkaunis vaib on maas, et lust vaadata. Sai siin plaanitud, et läheks lapsega kelkama õue, aga Pesamuna otsustas peale hommikuputru hoopis taas tuttu minna. No eks me siis kelguta hiljem.
Seniks saab emme kuklitaigna hakkama panna ja hernesupiga tegeleda.

Eile sai vanemale poisile seletatud, et vastapäeval vaadatakse liu pikuse järgi, et kes saab pikema lina. Poiss ei saanud asja ivast üldse aru. Kukkus käte ja jalgadega, sõnadega takkapihta vastu sõdima, et "tema ei taha mingit pikka lina". Las Renet saab lina, Renet (naabripoiss) sõidab kaugemale kui tema. Tema kelk olevat kiirem. Teinekord ajab nii keerulist juttu suust välja ja siis muutub taas nii lapsikuks ja seletab segast, et naera end ribadeks. Ahh, ikkagi laps alles. Egas 6 aastat selline paras iga, kus mõistmised hakkavad tulema, aga või siis kõik kohe ja korraga kohale jõuab. Kuid küsi vaid maailma riike, linnu ja rahvaarve, siis on nagu teadmiste kuuliprits. Tema meil ju jutukaid ei loe, kuigi neist on seinad ja kapid lookas. Temal on oma tarkuseraamat .. see raamatuklubist tellitud Maailma teatmeatlas.

Oh jah ...
Ootame siis õhtu ära, siis saab kelkama.