Kevadised "kutsud"

Ja lumi sulabki ... Kolasin täna veidi lastega õues. Kole kähku tulime tuppa tagasi. Ega seal praegu suurt teha olegi. Maja takka on sulanud välja koerte talvised jäänukid, Pesamuna komistas ühe hunniku otsa nii, et peaaegu ninapidi sisse. Oi kuidas ma vahel koeraomanikke vihkan. Aga noh, egas mõistus ole oma teha. Äkki läheb õnneks ja astuvad ise kord mõne suurema kuhja sisse ... Kuigi ka siis pole kindel, et nad asja ivast aru saavad.
Ahh, mis ma tühja ikka omi närvirakke siin vihastamaks raiskan.
Miks me nii kähku tuppa naasime? Ilm on täitsa mõnus, suisa soe ma ütleks. Aga jah, ega seal muud peale jooksmise lastel hetkel teha ole. Meie liivakast ka alles täitsa lumes, samas kelgumäel enam piisavalt lund ei jagu. Pealegi haigutab mäe all veelomp. Nii joostes aga, Keskmik ees ja MG järel, kukkus pisem nii õnnetult, et moka peal pärlendasid verepärlid ning nina jooksis sorinal verd. Keela või ära keela, või nad siis sind kuulavad. Igatahes läks nutune tibu nüüd tuttu. Ja töine mamma üritab ka ühtteist asjalikku teha.
Tahaks lõpetada ühed sokid ära ja poisi kampsi, palmikuga. Ent tegelikult peaks hoopis tööd tegema. Jälle on ees üks kuhi tradosega tõlgitavaid materjale. Ehitusmaterjalid. Kui see nii jätkub, siis varsti lausa ehitaja valmis. Nagu ma juba varemgi öelnud olen, kui tahad üht teha, siis hiilib ka teine töö ligi. Nii seisabki mu õmblemine möödunud pühapäevast, kollase kampsuni varrukad ka, sokipaar ka veel poolik. hea vähemalt seegi, et ma rahatööks nimelt seda, mida hing ihkab teha saan. Muidu oleks vast kordi raskem.

Niih, nüüd tass kohvi ning tuulutet ajudega ja lahti kirjutatud sõrmedega tööle! Huvitav, kes enne õhtut koristab. Kaasa kutsus külalised, aga magavate lastega nagu tolmutama ei hakka ...

Ich war heute morgen wieder einmal draussen unterwegs. Mit den Kindern. Der Schnee ist fast weg! Aber es wird noch eine Weile dauern, bis die Kinder wieder richtig spielen können. Denn Sandkasten ist noch völlig im Schnee, rodeln kann man aber nicht mehr. Und wie in jedem Jahr .. überall liegen Fäkalien der Hunde! Die Tierlieber werde ich nie verstehen. Man müsste doch eigene Umgebung sauber halten können. Oder endet jemandes Welt wirklich hinter der Wohnungstür?
Doch wir konnte nicht lange draussen bleiben, obwohl das Wetter schön ist. Zwar keine Sonne, doch ziemlich warm und angenehm. Aber ... aber Mattias Gunnar (unser Kleinstes) fiel so unglücklich, dass die Nase zu bluten begann. Und jetzt macht er ein Schläfchen. MArkkus schlief auch vor dem Video ein ... So kann ich ein bisschen arbeiten. Obwohl die die Socken und das Pullover vom Bild beenden möchte, muss ich mich zuerst an die Schreibarbeit machen, wieder eine Übersetzungsarbeit fürs Wochenende. Man muss ja auch geld für Wollekäufe verdienen. Mit Trados ist das Übersetzen auch leichter als sonst, bei technischen Texten ist das ein wunderbares Hilfsmittel.