Pusle

Minuga juhtub alati midagi. Nii ka tookord kui ma hakkasin oma keskmisele pojale (siis oli ta küll kõigest teine) “midagi” kuduma. Justnimelt midagi, sest visioon ei olnud terviklik ja läbimõeldud. Olid poes mõned meeldivad lõngad (BBB “Full” – värvid torkasid silma ja soetusid koju) ja siis oli see ruudukestega vest ühes vanas Burdas. Naabrinaine ostis kah samu lõngu meeldimise pärast. Nii me siis koos kudusime. Aga nagu (nüüdseks) paistab, on BBB lõngadel minu puhul alati veidi puudu. Nii ka seekord ja siis jäigi see pisike vestiraasuke ootama kas uut lõngalaeva või paremat ideed. Ma jõudsin vahepeal tegelikult kududa valmisolevale esitükile paariliseks kõigi kolme värviga tagatüki ja naabrinaise jäänukid ka omale nõutada. Aga see lihtsalt ei olnud SEE. Ahh, saate ju aru. Asi nagu oleks ja peaaegu nagu “päris”, aga lõplikku heakskiitu anda ei saa. Ja nii ta seisis kuni .. nüüd on juba kolmas poeg, see praegune Pesamuna asjasse sisse kasvanud. Ja kui ei oleks olnud möödunud aasta teisepoole käsitööfoorumite avastust ja neid paljusid blogisid oma imekenade asjadega, siis ei oleks sellest vast asja saanudki. Eks oma rolli mängi ka see, et poodi tuli lõnga juurde! Küll värvitooni vahega, aga selle olukorra ma lahendasin ära. Ning valmimisel oluline tegur on seegi, et hetkel on kirjatöödes nagu veidi rahulikum aeg, saab tegutseda kätetöö rindel. Mis siin titaga kahasse kodus ikka muud teha.

Aga ma rääkisin vestist. Valmis sai! No sellist puslet pole ma enne kudunud. Katsetasin siin igat lõngajuppi, et enamvähem norm jääks ja see jupitamine väga välja ei paistaks. Paistab enamvähem õnnestunud olevad. Veel on mõned sabad sees peitmata. Aga tita seljas nägi vahva välja. Erinevalt vanematest poistest lasi tema tänase pideva kaelaaugu ümbertegemise juures seda endale korduvalt selga passitada. Ma neid ruutude juurde kuuluvaid triipe kõhupeale vist täna silmama ei hakka. Enne tuleks lõng leida, mis kõigelt välja paistab. Kui üldse .. Seegi on küsimus.

Igatahes on mul heameel.

Aga tagantpoolt näeb vesti erinevate siniste toonide ühenduse lahendus välja nagu teisel pildil. Püüdsin alguses ühtejutti kududa, nii kahe tooniga paari rea kaupa vaheldumisi, aga see polnud see. Nii tundub mulle parem.

Mul ongi üks vanade asjade lõpetamise periood. Vanemale pojale kudusin nüüdseks vist 5 aastat tagasi kampsuni: Novita Bambino (valgel taustal punased-sinised triibud, idee ühest 90-ndate Novita ajakirjast, olid mingid rahvuslikud kampsid). Aga jah, vanem poiss käis sellega kaua, Keskmik seda kanda ei saanud, sest üks varrukatest "vajus ära". Just vajus nö pikemaks, valge lõng justkui hõredamaks. Muus osas ei olnud kampsunile mingeid etteheiteid. Ju siis mingi osa valgest lõngast oli ses mõttes defektne, et pikemal kasutamisel kaotas "vormi". No ikka täitsa sõelapõhi oli kohati juba ja seda ainult ühe varruka tervenisti "kulumist" ma kandmise kaela kah nagu veeretada ei oska. Nüüd leidsin läbi häda valget uuesti Liann Lõngadest. Koon siis uued varrukad, saaks asja kasutusse. Kuigi ühest tokist vist välja ei tule, hetkel minul poodi võimalust minna vist ka ei ole. Ja ei tahaks seda kauemaks enam vedelema ka jätta, sest linnakäimiste võimalusi nagunii ei paista. Olen mehe graafikust sõltuvalt vabatahtlikult-sunniviisiliselt kodus. Nii pean vist vanade varudega kombineerima, pisut punast ma juba leidsin ka. See see varude hea külg ja rõõm ongi: ikka on midagi omastkäest. Eks ta üks naljakas asi tuleb, sest päris triibuliseks ka enam tegema ei hakka, üks varrukas on ju pea et valmis (need kohe külge kootud). Jääb siis vast nii, et varruka alumine osa ja soonik tulevad teist värvi kui valgest üksi ei jagu.
Aga tulemus jääb järgnevatesse päevadesse.

No kus nüüd kukkusin lobisema ... Mis parata .. Jutulind!