Pildita

Jama värk, kui ajad omast meelest täiuslikkust taga igas pisiasjas. Nii võiks poisi kampsun juba tõega nö "väljas" olla, aga ikka veel ei ole. Katsetan siin kaelusega, et kuidas ilusam jääb. Ja enne "vormimist" tõmbasin ka ühe pisivea pärast osa esitükist üles. Vaevalt et keegi kõrvaline seda üldse märganud oleks. Aga ma lihstalt ei saanud teisiti. No igatahes homme peaks asi punkti saama. Varrukad ka tahenevad vast homseks ära. Siis vaatame, kas kaelus vajab uut lahendust (silmde arvu osas). Kui ei, siis varrukad külge ja ongi ... FERTIG! Na endlich ... ohkab siis kudijas.
Sedakorda töödel selline järjekord, täna ei oleks varrukad veel otsapanekuvalmis, niisked. Aga ma niisama kah istuda ei tahtnud. Ja Pesamuna vest mind ka hetkel niipalju ei paelunud, ei pakkunud rahuldavat lahendust. Seljatüki koon uuesti, nüüdseks juba vist 4-ndat korda. Aga küll tast lõpeks ka asja saab. Nädalavahetus peaks andma selgitust.
Selle nädala valmistööde hulka võib lugeda ühed rohelised sokid. Pilt on, aga veel mitte arvutis. Öeldakse küll, et tänasida toimetusi ära viska homse varna, aga kahjuks nad sinna jäävad. Magada tahaks. Eile öösi hoidis mu meeskond siin mind päris kurnaval viisil ärkvel. Poisse tabas miskine veider kõhulahtisus ja nii siis sai magamaminekujärgselt ja öösi nendega kempsu joostud, pestud ja kasitud ja pükse otsitud ... No lastel ikka juhtub, et alati ei jõua õigeks ajaks õigesse kohta. Tänaseks õhtuks paistis asi normaliseerunud olevat, keegi ei paistnud enam silma sooviga vetsu elama kolida. Ahh, siin juba pikemat aega kõik soiuvad miskisest kõhuviirusest. Ju see miskit sellelaadset oligi.

Ilm on külm edasi. Ja tore on. Ümberringi puha kõik soiuvad, et külm ja külm. No ja siis, talv on ju! Kuidas see Postimehe juhtkiri siin ükspäev laususki .. "see, et me astusime EL-i ei tähenda veel, et Euroopa talv oleks siiagi tulnud" (tsitaat ei ole täpne, aga ma ei leia ka lehte paugupealt üles). Kui normaalselt riidesse panna, siis ei olegi väljas viibimine vast nii hull mõte. Itaalia saabaste, puusapükste, vaevu nabani ulatuva jope ning kulunud jutuga, et "mulle ükski müts ja kindad ei sobi" pole ka ime kui külm hakkab.
Ma ise ei oska hetkel külma kiruda ka küttearve tähenduses. See selgub järgmine kuu. Aga ma ei tähelda küll, et me kütaks oluliselt enam. Aga .. elame ja näeme.
Minu mõtte lõngapoodi minna lõikas see külm aga küll läbi. Isegi läheks linna (vajadust otsesõnu ei ole), aga kuna külm mõjutab kohati teisepoole tööpäeva, teatud tõrgetega seda pikemaks venitades, siis ... No lihtsalt ei jõua enam kõikjale sinna kuhu tahaks. Ja mis siis sinna enam üldse minna. Järgmine nädal on nagunii vaja minna, ühendame siis meeldiva kasulikuga. Meil on poistel lasteaias loeng laste jonnist, sellega toimetulekust ja sellest-teisest-kolmandast veel. Tahaks minna kuulama minagi. Kas ka saab, pole veel kindel. Jällegi .. kaasa tööpäev ... . Aga ootan sellegi päeva ära ja kurdan siis oma mittesaamist või rõõmsutan saamise üle.

Aga nüüd küll magama. Homme, st. täna on ka päev.