Saturday, November 25, 2006

Jalad rakkus

Just nii eile läkski. Hommikust saati kappasin mööda linna. Pealegi, ma pole harjunud nii vara tõusma ka. St. kell 6. Aga ise ma leppisin selle töise käigu seekord hommikuseks ajaks kokku. Nii et .. Nüüdseks on kõik üleelatu eilane hala. Aga jooksmiseks tegi päeva see, et hommikul tööasjad, siis tunnike aega parajaks kahves, siis turult läbi (no jäi teele ette) lapsele kooli järgi, lapsega koju, veidi mahti jalgu puhata, siis poisile piduriided selga ja uuesti linna. Koolivenna sünnipäevale. Sealt siis pisikestele poistele aeda järgi ja siis pidime minema Sikupilli Prismasse ja seal issiga kokku saama. Nali naljaks, aga .. ma istusin poistega vajaliku trammi asemel sootuks valele trammile ning sõitsin hoopis Kadriorgu. No tegijal pidavat juhtuma. Issi kolistas siis Sikupillist Kadriorgu ja lõpeks jõudsime koos ka toidupoodi. Kui poekäik sai tehtud ja vanem poiss sealtkandist sünnipäävalt ää korjatud, siis oli küll laibastunud tunne. Aga ma mitte ei viitsi igat peatusevahet linnas ühistranspordiga läbida ja nii koguneb neid kapatud kilomeetreid ikka omajagu. No kui juba kord linnapäev on. Nii et ... oma viga.
Kõigi käikude vahele jäi ka lõngapoode, aga ma lahkusin kõikjalt ostuta. Seda, mida ma otsisin, ei olnud ja lõngu .. No paljugi, mis meeldib. Hetkel nagu miski hädavajalik ja möödapääsmatu ei tundunud. Seda enam, et Susa lõngapoe ja Harrieti saadetised on nüüd viimse tokini kohal ka. Ja mul nendeks mõned mõtted täitsa olemas. Kui nüüüd mahti kududa saaks.

SKS liigub. Nüüd julgeks juba öelda, et 60% on olemas. Ega see ülejäänud ka suurt aega võta. Kui oleks see natukegi. Aga nagu öeldud, ma korraldasin omale tööd. Veidraks tegi asja see, et ma olin ära unustanud, et mul kuskil CVKeskuses veel CV ripub. Ja selle CV peale ei olekski keegi mind tabanud, kui ma ei oleks seal juhuse tõttu nüüdseks vana telefoninumbrit õige vastu vahetanud. Aga noh, vahetamisele järgnes kohene tööpakkumine ja eks ma tee proovi. Kõik sõltub nüüd aga teise poole koostöövalmidusest. Pea ees vette ma enam ei hüppa. Päästerõngast nagunii keegi ei anna.

Ah jaa, sõbrannadele Swallowtail sallid said valmis. Üks tahab pingutamist veidi. Karbid sain ka poest, ainult siidpaberit oli üksnes tumedat. Igatahes, asi liigub.

Swallowtail Shawls für meine beiden besten Freundinnen sind endlich fertig. Kartons habe ich auch bekommen und Seidenpapier. So sind auch die beiden Geburtstagsgeschenke fast fertig. Man muss nur den letzten Schliff geben.
SKS (warmes Geschenk für den geheimen Freund) macht auch Fortschritte. Man kann sagen, dass 60% davon ist fertig. Es ist ja schon soweit, denn die Weihnachten nähern sich . Zu schnell.

Labels:

0 Comments:

Post a Comment

<< Home