Ei noh, minuga juhtub alati midagi

Ma lähen spetsiaalselt poodi, et osta tokk musta 7 venda. Ja mis te arvate, kas ostsin? Ei. Sest muuhulgas palus naabrinaine vaadata ka Foxit, valget ja temale ma tolle võtsin, aga omad soovid unustasin ää. Vahtisin küll lõngaleti vahel kaua, miski nagu pressis peas, et "pidid ju midagi ostma", aga ... No täna kaasa toob.
Oh seda heledat peakest küll ...

Eile käisime läbi juhuse Kaubamajas ostuööl. Sa taevane vägi! Kus oli rahvast! Kas tõesti pole midagi mõistlikkumat teha kui poole öö aegu poodlema minna? Minu kavadesse sattus too poodlemise värk tänu juhusele. Harva kui me kaasaga korraks väljas käime, sest kolme last keegi eriti rõõmuga just hoidma ei kipu. Ja ega ma väga paku ka, sest ma tean, et ega neid julgeid palju olegi. Vastutulekuid ei tohi ää lörstida ja kuritarvitada.
Aga see mass seal. Vaevalt lõi kell 9 kui igas kassas oli 20 inimeseline saba. Stockmann tundus selle kõrval kui paradiisisaar. Inimtühi. Pealegi, olen ma jõuluusku mis ma olen, aga Stock sai eile plusspunkti, kuna seal puudus jõulunänn. Vastupidiselt Kaubamajale.

Viimaste päevade külmad ilmad on ka järve jää alla pannud. Siin ees üks lahtine loik on ja see mustendab lindudest. Vaevalt et see jäätumine nüüd nii lõplik on, aga siiski. Varavõitu nagu. Või ma lihtsalt ei mäleta?

Aga minu eile kirutud postivedu tegi mulle täna kena üllatuse. Eile käisin ka Stockis ajakirjanduse letis ja katsusin kõik oma tellitud-oodatud ajakirjad läbi. Ja pidasin plaani, et täna helistan. Ent .. kõik neli olid hommikul postkastis: Eesti Naine, Kodukiri, Pere ja Kodu ning ka Käsitöö. Lahe ju.
Eile ostsin ise veel novembri Anna, Sabrina ja Verena. Viimasest on küll kahju, et meil ainult see vene keelne paberitükk ilmub, mil pole ei tegu ega nägu, aga parem ikka kui ei midagi.
Seda, mis mulle Käsitöös meeldib, on palju. Kas ma ise just kõike tegema kukun, see on iseasi. Aga see lapikudumine, laste mütsid (no nii neiulikke asju pole mul kellelegi teha), see "majaline" kardin, palmikuinf ja sallid ja pilutatud kudumid ... Täitsa mulle.
Seda Coatsi palmikulist lastekamspi olen ma juba teinud, eks see ole kuskil mujal või välismaises allikas juba figureerinud. Tegelikult on see ju puhas reklaam. Sulaselge.
Igatahes mulle meeldib. Ja need vilditud vidinad on kah kenad, aga kuna ma ei kujuta ette et ma miskit sellist teha oskaks ja suudaks, siis ma parem ei hakka materjali narrima ning imetlen vesiselsui eemalt.

Ja eile tellisin veel ühe ihaldatud möödundkevadise ajakirja, IK Spring 2006. No mees üritas küll mõista anda, et kas kõik ikka on vajalik. Aga ma ei saanud teisiti. Seal on ju nii imelised asjad sees. Ma tutvustusest vaatasin. No ütle nüid ahnepäitsust kollektsionääri. Paras raamatukogu
siin nii varsti.

Heute sind endlich meine langersehnte Zeitschriftne angekommen. Und darunter auch Käsitöö (Handarbeit)! Da gibts alles: von Nähen bis Tischdekorationen, Filzen und Stricksachen für Kinder. Im nchsten Jahr gibt es die schon 4 Nummer im jahr, bisher ja nur 2! Hurraaa!!!