Pitsilõngad

No on alles lõhkine küna. MS3-le on käpp antud, aga .. See lõngaprobleem on siinmail ikka ... No ei ole poes ju sobivat pitsist lõnga. Mõtlesin minagi korra selle Titan Wooli meriino peale, aga see oleks sõna otseses mõttes haapsalu sall. Millegipärast kujutan ma toda MS3-õlarätti veidi teistsugusena ette. Nagu ma aru sain, on valmis sall kootud 3,5 vardaga. See 1400 meetrit tähendaks aga, et sall tuleks oluliselt kitsam.
Siis mõtlesin selle Linate Wool Smyrna Platinum peale, aga mingi aeg talvel ma ühe punase toki ostsin ja too mulle niiväga ikkagi ei meeldi. Karedavõitu. Hellikust preili Pirtspeki asi. Harrieti Lace on jällegi valedes värvides. See õunaroheline on küll mulle väga südamelähedane, aga soovituslikud värvid olid ka ette antud - valge ja must, hall, elevandiluu ja muu taoline. Muidugi on värvivalik vaba, aga kui räti "teemast" tulenevalt nii pakutakse, siis mustrit teadmata ma järgiks veidi ka värvi.
See viimati ostetud Arwetta ektra fin Merino on nüüdseks sõelale jäänud. Aga toda on mul ainult 4 tokki, ühtekokku 840 meetrit kui kirjutet meetreid uskuda. Ent soovituslik oli ju "1200 yards of laceweight yarn". Vähevõitu. Ma harjunud varuga tegutsema.

No pole korralikku pitssallilõngade valikut. Ma tahaks kah miskit kaunist ja peenikest ja siidisegust. Ja kuna üritus sadas mulle nagu välk selgest taevast kaela, siis ei jõua enam kuskilt tellida ka ju. Tahaks juba alustada. Ma vaatan, kui jõuan teen homme veel pärlitiiru linnas. Äkki annab see ideid. Suured mehed nagunii ära maal, vaja ju Pesamuna meelt lahutada nagunii.

Habe mich auch für MS3 gemeldet. Jedoch habe noch keine Wolle für dieses Projekt gefunden. Die Auswahl in den Geschäften ist klein um nicht zu sagen es gibt gar nichts. Die weisse Arwetta ekstra fin merino habe ich hier, aber fürchte, die reicht nicht aus. Und gekauft habe ich die 4 letzten Knäuel.
Das schwerste Problem der letzten Zeit.
Mal sehen.
Muss mal wieder kurz in die Stadt. Vielleicht finde ich doch ´ne gute Idee.

Habe davon zu spät erfahren und möchte ja gleich anfangen. Sonst könnte man ja noch was interessantes an Wolle bestellen. Seidiges zum Beispiel.

Reklaami ohver

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et meil käib Eesti Ekspress. Tuli ka eile, neljapäev ju. Kui ma üldiselt suhtun reklaami suhtkoht ükskõikselt, siis sedakorda "lummas" see mindki. Või mida iganes. Oli süüdi siis Ekspressi kaane punane värv või miski muu faktor, aga .. me tegime eile juba Asko teeotsast möödas olles kannapöörde ja läksime poodi tagasi, et osta omale voodi. Abielust saab 16 aastat, kooselust sügisel 19. Aga oma abieluvoodit meil senimaani olnud ei olegi. Alguses oli üks kušett, siis minu diivan, siis madrats põrandal. Madrats põrandal oli tittetega hea asi, ei kukkunud keegi maha, ent kahjuks jäi see ka täpselt laste jooksukõrgusele. Nii oli väga tülikas seletada, et voodis ei tohi joosta. Või nemad siis alati tahtsid aru saada, et see ongi voodi. Nüüd sai sellest kinost siiber. Olgugi, et meite pesa on väike ja tänu remondisele olekule ja tühjendatud köögile on elu kui kööktoas, ikkagi kolis siia juurde ka korralik 160 cm voodi. Ei mingit hinnaalandust laiuses. Küll me ära mahume. Ometi kord on mul põhjust mõelda päevateki meisterdamisele. Põrandale, madratsile ma seda teha ei täinud. Ja lõpuks ometi on ka metallotsad. Kui ma ise ka teaks, miks neid vaja on. Eriti veel kui mõelda, et senimaani on õigeima voodimaterjalina tundunud puit.
Samas .. hea põhjus kaasale juubeliks käeraudade kinkimiseks ;) Oh jah, see see minu rikutud mõtlemine on.

Ich, genauer ich und mein Mann sind eben bei der Umgestaltung unserer kleinen Wohnung. Die Küche wird ja gründlich renoviert.
Ausserdem haben wir uns endlich ein normales, breites Bett gekauft. Bisher habe wir ja kein Ehebett gehabt. Nur Matraze auf dem Boden.
Das mit der Küche wird aber noch lange dauern, denn mein Mann hat es gründlich vorgenommen. Zuerst müssen alte Anstriche und wo notwendig auch Putz entfernt werden, dann sehen wir was man damit machen kann. Im Moment habe ich ja noch keine konkrete Vorstellung. Nur einige Wünsche.

Ülearu

Kohati jäävad ajakirjad hiljaks või tulevad pika telefonikammi pääle. Teadagi, Ekspressposti "naljad". Viimasel ajal on sellega asjad juba enamvähem ok, ent nüüd on aga hakanud mulle EP toodava hulgas postkasti sootumaks tobedaid asju sadama. Möödunud nädalal Kroonika. Ei telli, ei loe ning ei kavatse ka tellida või lugeda. Miks minu postkastis, ei tea. Alguses arvasin et naabrinaise oma, ent teatas temagi, et ei ole mitte. No heakene küll, juhtub.
Täna oli postkastis äkki meitemaine Cosmopolitan. Ja isegi minu aadress peale kribatud. No ei loe ja ei telli, nii purjun, et seda tellima hakata pole ma ka olnud. Mõtlesin jälle, et naabrinaise oma. Aga ei. Mina ei viitsi sedakorda enam hakata õige omaniku jälgi ka ajama, eelmine aasta proovisin ja lõpeks olin ikkagi mina loll ja paha ja krt teab mis veel.
Samas tekkis mul küsimus, et kas selle kaanehinnaga (38.90) tõepoolest seda keegi ka ostab ja loeb?
Ja miks nad mulle selle vanapaberi asemel midagi muud postkasti ei pane. Kodutohtrit, Tervis+ või dekot loeks küll. Aga kõike osta-tellida nagunii ei viitsi.

Kiiksud

Mulle on Signe "Kiiksudega" seoses visatud erinevais paigus vähemalt kolm kinnast - Maret, Sirliiz ja Krentu. Ja kui aus olla olen ma neist kiiksudest juba mõnda aega mõelnud. Ja ega pole väga välja mõelnud. Lähikondsed küll vahel vangutavad millegi pääle pead, et on mõnel alles kiiksud, ent ma ise pole nagu arugi saanud, et miski oleks "nihkes". Proovime sellegipoolest:

a) kokkamine. Köögis peavad konkreetsed käärid olema alati kindlas kohas, konkreetses sahtlis (hetkel on remondiolukorras eriolukord, ent üldiselt on ka mu meespere selle "režiimiga" harjunud; vähemalt näib nii). Minu söögitegemine päädib alati mustmiljon musta nõuga, sest igaks liigutuseks-otstarbeks tuleb võtta uus, mitte et "selles kausis saab veel toda ka teha". Inspiratsiooniks vajan pildiga retsepte. Väga loov just ei ole, ent ega ma päris 100% kõike maha ka ei viksi. Tomat peab olema lõigatud ALATI sektoriteks, mitte "hakitud" nagu juhtub. Ning see pole küll kokkamine, aga laste jääke mina ei söö. Ja õlut juuakse ikka klaasist, pudel on jooginõuna out, kuigi on juhtunud. Ja vahuveini jaoks on vaja klaasi, plasttopsist mina üldiselt sellised asju ei joo.

b) Majapidamine. Mind segab, eriti viimasel ajal, kui keegi kukub minu majapidamises nõusid pesema. Varemalt olen seda isegi tolereerinud, aga nüüd ... Harjakarvad lähevad punaseks. Pesud tuleb riputada nöörile sedapidi, et see üle nööri asetatud serv ei oleks aknast nähtav, st. riputades selg akna poole. Kaasa teeb alati teisipidi. No ei meeldi mulle.

c) Muud kiiksud. Kohvi juua meeldib mulle teatud kodustest kruusidest, ühed peenikese sangaga läbipaistvad sinised kruusid (ise küll ostsin, ei tea miks küll) mulle absoluutselt ei meeldi.
Ajalehte tahan esimesena lugeda. Oma ajakirju ka. Teatud raamatuid ka, enne ei anna teistele kui ise pole lugenud, ka kui kohe lugeda ei kavatse. Ei talu kui keegi loeb midagi üle minu õla või seisab selja taga ja kiikab mis teen.
Voodipesu tuleb kasutada komplektis, mitte et suvalised padjapüürid ja teine tekikott. Samuti ei meeldi mulle "segada" ka laste pidžaamasid, et ühe komplekti püksid ja teise särk. Kui vahetus, siis täismäng.
Aga minu kõikse tüütum kiiks, see segab mindki - ma ei suuda midagi ära visata. Mingi aeg peab ka ära visatavat kindlasti "vahelaos" (loe: keldris) ladustama.

Veidi aja eest olid siin ka meite naabrid. Siis viis naabrinaine, kes ka loeb netis blogisid, jutu minu kiiksudele osta mõnd raamatut mitu, üks tööks, üks iluks ja nagu nad naersid, et üks eksemplar on kindlasti ka pangas hoiul. No nii hull see asi ikka ei ole. Kuigi on küll raamatuid, millest ma tahaks nii töist eksemplari kui ka üht alalhoidmiseks. Lastega juhtub ju ikka midagi, ole nii valvas kui tahad. (Kuigi see siinne kodune arutelu sai alguse hoopis kahest ühesugusest EPL raamatust laual, millest üks on hoopis tuttavale tolle palvel ostetud).

Niih, kindlasti on midagi veel ütlemata, aga noh, kõik ei koida ühes hetkes.
Ja kellele kinnast visata? Hetkel jään ses osas võlgu. Kui just soovijaid ei leidu?

Miks on sünnipäevad head?

Väike sünnipäevamöödaniku meenutus. See on see, mis teeb sünnipäevad mõnusa seltskonna kõrval nii vahvaks.
Mu raamaturiiul sai täiendust. Naabrinaine juba küsis, et millal me välja kolime, raamatute survel.
Aga pole hullu, häid lambaid mahub palju ühte lauta. Nii ka häid raamatuid neile seltsiks.

Aga egas ma siis kõikvõimalikke saadud ressursse saanud nii ühekülgselt ka realiseerida. Ikka lõngapoest läbi. Ja nii tekkiski uus hunnik, mis kaasat kurjustama ajab. Aga noh, isegi ideid on. Ainult aega napib. Nii et Aega võtab, aga asja saab. Ma loodan.

Habe die Geschenkkarten und Gelder, die ich geschenkt bekommen habe, realisiert. Wie immer - Wolle und Bücher. Zwei grosse Lieben. Habe auch Ideen für Wolle, nur es mangelt an Zeit. Wie immer.

MS3

Ega jah, kulunud jutt - nagu mul veel vähe tegemist oleks. Aga liitusin minagi siin mõned päevad tagasi Muhvi õhutusel sallikudumise üritusega. Lõnga veel ei ole, pärleid ka mitte (kui ma noid üldse asjasse kaasan). Nagu Muhv mainis, reedeti hakkab tiksuma õlasalli mustrit. Ja mina muudkui koon ja koon. Ja ehk saan ühel päeval valmis kah.

No on ju projekt mulle. Sall ja kudumine. Pits pealekauba. Salapära kah pealekauba.

Habe mich auch gemeldet - MS3. Bin schon gespannt, obwohl ich noch keine Wolle habe und auch keine Perlen.
Als ob ich noch zu wenig zu tun hätte.

Lapsed on lahedad

Poisid tegid. Emmele - pannilabida ja kahvli. Huvitav, kas see on vihje või? Ikkagi köögiremont käimas?

Et asjad ei ununeks ...

... siis paar pisikest ülestähendust möödunud nädalatest.

Nagu öeldud käisime perega Muumimaal. Mingit pikka ja põhjalikku reisikirjeldust siit ei tule, paar rida vast. Ma pole just eriline sõnasepp, eriti reisikirjelduste vallas.

Meite pere polnud siiamaani oma jalga lahe põhjakaldale saanud. Ju vist need 5 viimast eestlast, kes Soomemaale rändasid. Nii oligi minu jaoks suurim elamus see kõikjal laiutav graniit. Äge. Ja see tee Helsingist Naantalisse. Nii mõnus ja sujuv teekond. Nii teeolude kui ka liiklusviisakuse seisukohast. Siinsest tõmblemisest on ausalt kopp ees. Ja pealegi meeldib mulle bussiga sõita. Et mis selles nii mõnusat on? Ei teagi, lihtsalt meeldib. Kuigi ma sedakorda sokki kududa ei saanudki. Võtsin küll vardad kaasa, aga bussis istus pesamuna mul süles ja tema tegemine oli tähtsam. Selle Muumimaa reisi tõrvatilk oli vanem poiss, kes alates Tallinnast, õieti küll juba kodunt peale, kiunus kui igav ja nõme kõik on.
Muumimaa ise ... Vahva küll, aga minu vanemale poisile oli see juba titekas. Tema nautis teise päeva käiku Väski saarele. Tegelt meeldis mulle too paik ka omale enam, kuigi mina roninud-turninud ega jooksnud ringi. Väiksematele meeldis küll. Nii siin kui seal. Vikse pilte mul aga kahjuks ei ole. No ei ole mina oma digiseebiga sõber ja nii ei ole ei reis just väga hästi jäädvustatud. Ent mis siis ikka, kõiki mälestusi ei saa nagunii pildile püüda.

Mulle endale meeldis selle reisihakatise juures enim see, et me rändasime kõik koos. Vanadel headel aegadel, kui mina kaarutasin Saksamaad mööda teenistuslikult ja kaasa oli kodus, siis oli alati hing haige, sest ma ei saanud oma rõõmu ja vaimustust jagada. Teate ju küll ....

... Nii raske üksi kõike ilu kanda,
kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda.
M. Under "Sirelite aegu"

Ja siis meeldis mulle Naantali. Nii vahva linnake. Ja seegi, kuidas Pesamuna oma "minu kallist Muumit" kantseldas ja kaasa vedas. Too tegelane ei olnud värvi poolest reisi lõpuks küll enam Muumina identifitseeritav ning omandas, paistab et jäädava, hallika jume. Aga Poiss keeldus toda käes panemast, emme kotti andmast. Imelikuks teeb asja see, et mul ei ole üldiselt väga pehmete vidinate lembesed poisslapsed. Mis pesamunasse puutub, siis tema ei tahtnud tagasisõidul miskit kojuminekust kuulda. Muudkui korrutas, et "lähme Muumimaale" ja "lähme Muumimaale tagasi". Aga Muumimammale kalli ei tahtnud jälle keegi neist teha. Saa neist siis aru.

Über die Reise nach Moominwelt.
Mir hats gut gefallen den Kleinen, dem ältesten Sohn hat die Abenteuerinsel Väski mehr gefallen.
Was mich begeistert hat, war Granit. So viel und überall. Mächtig.

Jaaniöö kohustused

Alustaks siis peale pisikest pausi ühest teisest otsast. Jaanilauba nõudis Keskmik, et tema tahab, kui ta on nii kaua üleval olnud kui tahab, minna magama oma uue pidžaamaga, mille jaoks me nädal tagasi koos riiet ostmas käisime. Kinnisidee oli, et pidžaama peab saama sinine. Saigi. Ainult nagu minule kombeks - varrukad ja püksisääred veidi pikad. Ahh, poiss kasvab ka kut mastimänd. Möödunud talveda viskas pea 10 sentimeetrit pikkust.
Riie on vahva ja kuna mul jäi päris kenasid tükikesi üle ja seda on ka heleda taustaga saadaval, siis mõtlesingi, et ostaks juurde ja teeks pisile veel ühe pidžaama - kahevärvilise siis.

Aga mis magamaminekusse puutub, siis laps kes oli veendunud, et tema on hästi kaua üleval, hakkas juba enne kümmet tuttu tahtma. No ei uskunud ta emme juttu, et kui päeval ei puhka, siis kaua üleval olla ei jaksa. Juhtub.

Neues Pyjama für Markkus, schnell genäht, noch vor dem Johannisfeuer. Nur die Ärmel und die Hose ist ein bißchen zu lang. Aber macht nichts, der Bursche wächst ja schnell.
Da es den Stoff auch in heller Fassung gibt und etwas vom Blauen übrig geblieben ist, bekommt vielleicht auch der Kleine noch ein Pyjama.

Naasmine

Juhuuu! Tagasi! Nii maalt kui Muumimaalt ja ka netita olemise maalt.
Peale kiireid rände keeldus minu arvuti minuga koostööd tegemast, st. pangetas täiega. Esmaspäevast tänaseni oli ta targa inimese käes, kes talle eluvaimu sisse puhus. No veidi häda juhtus kah, selle aasta töö on kõik lännu kõige kaduva teed. Aga pole hullu! Taastame mis saame. Ja saab, paljugi. Nii et .. tööle, tööle kurekesed! Aga vat pildid jäid alles ja mu raamatupidamine kah. Pole halba ilma heata.
Aga enne tuleb Jaan ja siis vaatame edasi.

Bin wieder zurück. Wir waren die letzten Woche kurz auf dem Lande in Järvamaa, dann haben wir mit Kindern Naantali und Muminwelt besucht in Finnland und .. Als wir zurückkamen war mein PC plötzlich kaputt. Dank den klugen und netten Leuten habe ich den jetzt wieder und die Verluste beschränken sich nur auf diesjährige Arbeiten, aber fast alles kann man wiederherstellen. Die Familienbilder und meine Buchführung sind in Ordnung. zum Glück.

Võlg

Ikka seesama punane haapsalu sall.
Ca 120 cm pikk ja 48 cm lai. Titan Wool Merinos Extra. 50 g. Värv on võrratu punane, põhimuster on ka häeste ilus. Ainus mis mulle ei meeldi, on äärepits. Nurgad on ümmargused ja nupud äbarikud. Aga mul on veel võimalik kääre kasutada. Ka kui kaasa ei luba. Ja kõik kohalkäinud sõbrad-tuttavad salli ühtsel üminal ilusaks tunnistasid.

Wieder haapsaluer Schal, rot. Ca. 120 cm lang, 48 cm breit. Titan Wool Merinos Extra. 50 Gr. Grundmuster gefällt mir sehr. Farbe auch. Nur die Randspitze ich misslungen. Mal sehen, vielleicht werde ich doch die Randspitze erneut stricken. Obwohl meine Freundinnen die auch so wunderschön fanden.

Soovide aeg

Ilusate sünnipäevasoovide eest suurimad tänud. Häid soove on hetkel väga vaja. Vahel lihtsalt juhtub mõni tõrvatilk kogu meepotti rikkuma. Nii ka sedakorda sünnipäävaaega. Aga elame edasi. Ja noh, eks äike löö ka õhu puhtamaks. Ning inimesed on nagu nad on, igaüks isemoodi. ainult et igat sasipundart tuleb seepärast ka isemoodi harutada.

Aga nüüd on vaja välja mõelda, mida kingitustega teha. Tänu headele inimestele on mul nüüd juures hulk raamatud: Tikkimispisted, Koekirjad (suhtkoht mõttetu raamat kui Koekirjade varamu ja Kudumise entsüklopeedia on olemas, ma enamaga ei võrrelnud), Teppimispistete piibel, Marie Under "Lauluga ristitud". Oi kuidas mulle Under meeldib. Ju toomehelbed jätnud jumalaga ... Aga noh, nüüd on ka sirelite aeg juba möödanik. selleks aastaks.
Ja kõigele lisaks veel 500 krooni eest Apollo kinkekaarte. Peaks homme raamatuid valima minema. Aga mida sealt võtta?
Lisaks raamatutele sain veel ka ümbrikke ja Piletilevi kinkepileti, mis ma kahasse juba piletiteks realiseerisin, ikka kogu perega sinna. Tegelikult oleks pidanud varem nende piletitega tegelema, aga seep see on kui mõttest tegudeni kulub liialt aega. Enam polnud päevi ja kohti väga valida. Ja mais oleks saanud piletid ka tuntavalt odavamalt kätte. Ent peaasi on nüüdseks see, et need on olemas.

Homme siis linna ja muude tähtsate käikude vahel ka kingivara realiseerima. Millal siis veel? Seda enam, et peagi on perega Muumimaa reis ees. Ja vanema poisi lastelaager ja ... Kõik üritused on nii üksteise otsas, et võhmale võtab. Puhkus küll, aga puhkamiseks seda küll hetkel nimetada ei saa.

Habe einige neue Bücher zum Geburtstag bekommen, Stricken und Sticken, ausserdem auch eine Gedichtsammlung von Marie Under. Ach, wie ich ihre Gedichte liebe ...
Ausserdem noch Geschenkkarten einer Buchhandlung. Muss mal morgen nachgucken, wass man da noch Neues hat oder zu kaufen gibt. Wünsche gibt es ja immer mehr als Ressourcen.

Taas tordipääv!

Olgugi, et torti sõime juba reedel ja siis sai ka külalisi kostitatud, on täna see õige pääv ja taas tordipäev. Nii et ...

Palju õnne!
iseendale kah kõigi muude ja paremate soovide seas.

Aga nagu öeldud, on tänagi tordipäev. Ma olen tordiusku inimene. Olgu mis on, aga sünnipäeva juurde kuulub tort. Reedesele Pagariliisu "Amsterdamile" järgneb täna mu üks lemmikuid, trühvlitort. Kaasa tõi hommikul kohviga koos voodiservale. Vahva! Tal oli küll kena plaan meid kambaga auto pääle pakkida ja Jägalasse torti sööma viia (ilma plaani ette teadustamata), aga lapsed põõnasid kui põrsakesed põhus ja ta ei raatsinud neid üles ajada. Ja siis läks koduseks torditamiseks hoopis.

Vahva ikkagist!

Geburtstag! Juhuuuu!

Pisut puusse

Punane naapsalu sall venib hetkel. Aga .. Ma pole jälle rahul.
Äärepits ikkagi pole päris see. Mustris olid eelviimasel real nupud, no ei tulnud välja nii nagu oleks soovinud. Pits on jällegi kohati liiga kõvasti lõpetatud, kuigi ma ekstra püüdsin peale passida, et jääks suht-koht lõtv see lõpp. Ja pitsi nurgad mulle ka väga ei passi, kuidagi liiga ümarad. AGa noh, ma korra harutasin üht äärepitsi enam kui 800 silmusega rida. Enam ei tee. Seega jääb selline nagu jääb.
Põhiosa muster see-eest on kompu. Ja seekord läks õnneks ka pisut pisem sall teha, küll mitte laiuselt. Nii et proportsioonid on vist ikkagi veidi paigast ära. Aga rahulolematuses peitub jõud. See sunnib tegema peagi uut algust. Harjutamine tegevat ju meistriks.
See punane sall ei saanudki üdini õnnestuda, sest punane värv hakkas mulle siin üks hetk närvidele käima. Ja kui mulle kuivanud tulemus ei meeldi, on veel võimalus see äärepits lihtsalt ää kaksata kääridega küljest ja uus teha. Näis siis.

Der rote Haapsaluer Schal "spannt sich" jetzt. Mit dem Ergebnis bin ich nicht ganz zufrieden. Der grundmuster ist sehr schön. Nur die Randspitze. Wieder etwas ungleichmäßig abgestrickt. Mein Fehler, obwohl ich wirklich aufgepasst habe. Und die Ecken sind irgendwie "rund". Und die Noppen der vorletzten Reihe sind nicht sehr gut gelungen.
Aber wie man sagt - das Üben macht den Meister. Das nächste Mal wieder besser. Aus den Fehlern lernt man ja.

Sun Ray Shawl

Saigi valmis. Sun Ray Shawl. Nagu öeldud, pisut igav tegemine. Pikim külg ca 1,98 m, kõrgus 1 m. Raasiku villane ning kui köögikaal ei valeta, siis on kulu 212 g. Ringvardad nr. 4,5.
Aga pilti tehes võib värviga küll jubedalt petta saada. Siinkohal võiks küll öelda, et paganama päike.
Nüüd on siis uus juba varrastel (sinine Luna Moth Shawl) lõpetamata punasele haapsalu sallile seltsiks. Peaks vahelduseks mõne rohkem seljariidema asja tegema hoopis. Kui vaid teaks täpselt, mida ...

Sun Ray Shawl fertig. Höhe 1 m, die längste Seite fast 2 m. Materialverbrauch 212 Gr, wenn die Küchenwaage nicht täuscht. Rundstricknadel Nr. 4,5. Schafswolle aus Raasiku. Dieselbe rote Wolle.
Am Tage, in der Sonne gemachten Bilder täuschen aber so sehr ...

Ein neuer Schal ist schon auf den Nadeln. Diesmal blau und Luna Moth Shawl.

Vaip

Sain isetegija käsitööoksjonilt omale vaiba. Sinine, tõesti häeste ilus. Oi mulle meeldib. Ja toodi täna veel koju kätte ka. Paari viimase päeva meelehärmile järgneb kord ka päike. Aga eks see nii olegi, et iga pilv saab kord ära puhutud ja taas paistab päike.

Mu elamine on küll roheline ja oranž, aga see ei loe. Nagunii oli varemalt sinine. Ja kes ütleb, et varsti jälle taas sinine ei ole. Vana arm ei roosteta ... Peaasi, et vaip meeldib. Ja nii see on.

Habe auf der Versteigerung in Isetegija Handarbeitsforum einen Teppich ersteigert. Schön, nicht war. Und der wurde mir auch nach Hause gebracht.
Ach, ich bin froh!

Viimane koolipäev

Seegi päev on oluline, see selle aasta viimane koolipäev (jube tuuline ainult). Ikkagi esimene klass läbitud nii lapsel kui meil issiga. Vahva. Loodame, et tuleb mõnus suvi ja sügisel algav kooliaasta tuleb samasugune. Edukas.
Meil jäävad väiksemad poisid ka suveks lasteaiast koju, ei mingit laste vedamist. Eks augusti alguses vaata. Sel aastal peavad nad lasteaeda naasma aga varem kui tavaliselt (tavaliselt siis augusti viimastel päevadel), sest ma kavatsen tööle minna. Näis siis. Seniks on SUVI.

Heute haben die Kinder ja ihre Zeugnisse erhalten, ME auch. Die Schule ist im Moment jetzt alle, bis zum 1. September.
Sommerferien!
Unsere kleineren bleiben auch zu Hause, erst Anfang August wieder ins Kindergarten.

Ta tuli!

Kolm korda võite arvata, mis tuli. Värvipakk muidugi! Just siis kui ma pidin juba jälle hakkama kirjutama teemasse Kullaketrajates, et "postkast ikka tühi". Kui poiss selle paki mulle kastist tõi, siis ma ei saand kohe arugi, mis nodi ta mulle siia nüüd tassib. Aga siis polnud enam kahtlustki. Nii hästi lõhnavad ainult meeldivad ja üllatuspakid. Seega, kallis salapärane Saatja, suur tänu. Ma kahjuks ei oska mitte arvata ka, kes see saatja olla võiks. Sest ümbrikul ei ole peale markide, postitemplite, templi "maksikiri" ja minu aadressi mingitki konksu, millest kinni hakata. Peale "Tartu". Näpujäljed mind ka ei aitaks, sest pole andmebaasi, millega võrrelda. Ja nii ma loodangi kallite kaaskodanike või siis Saatja enda tuvastamisabile. Aga tänusõnad siiski.
Aga pakist. Ma olen senimaani kindlameelselt end pärlitest eemale hoidnud. Jah, kaugelt vaadanud, aga ei enamat. Tundub, et ahvatlused hiilivad ise ligi. Ja lõng. Passib nagu rusikas silmaauku. Äkki isegi sama sordi salatirohelisele seltsiks?
Ja see šokolaad. After Eight on üks mu vaieldamatuid lemmikuid. Ning pakis olnud karp on ju täpselt samasse väravasse! Ma pean selle vist Meeskonna eest ää peitma. Nood on ju nagu hagijad.
Hmm, kahjuks ei saa ma ka parima tahtmise juures siia seda toas heljuvat lõhna lisada. Ja see on nii mõnussss ..
Oh jah, nii vahva!

Habe auch mein Farbenaustauschpaket erhalten! Ahh, wie schön! Und wie gut die Seife duftet!
Diese grüne Farbe ist ganz nach meinem Geschmack. Vielen Dank dem Autor.
Nur ich weiss immernoch nicht, wer das Paket gemacht/geschickt hat? Der Umschlan enthält auch keinen Hinweis darauf.

Mittemaganud

Ei, ma pole kõik see aeg, mis on olnud suhteliselt kätetöövaene, vaid maganud. Punane haapsalu sall edeneb vaikselt.
Sun Ray Shawl rätik sai valmis, aga ootab sabade peitmist ja venitamist. Tahaks mõlemad punased, nii salli kui rätiku tegelt 8-ks valmis saada. Siis saaks millegagi eputada piduliste ees. Aga noh, eks näis.
Mis seda SRS rätikut puudutab, siis nagu mustri manu olevad pildidki ilmutavad, oleks too ühevärvilisest kollasest sootumaks kobedam, aga noh .. seekord sedamoodi. Lõpliku hinnangu saab anda nagunii alles peale viimistlemist. Küll aga on too muster minu jaoks igav ja kuigi lihtne, ei kippunud pähe jääma. Tegelikult jäi pähe küll, aga ühtpidi on seal kahandused väikse nihkega alati ja seal tuli ette vigu ja harutamist. Ning seda kootud pikoo-serva pole ma ka varem teinud. Eks näis kuis välja kukub. Aga sellest hiljem.
Siis tegin veel Pesamunale "pitasaama". Oli üks veeuputuseaegne kangas kapis ja vajadus ka. Ja nii kulus kahel õhtul mõni tunnike. Kuna MG aga pükse proovida ei tahtnud, siis said veidi pikad.
Selline ta siis sai. Loodan, et äkki saab lapsukese enda seljas ka pilti teha. Üleeile oli ta küll nõus korra proovima, eile valmis peast aga keeldus selga panemast. Näis siis. Tegelikult vajaks kõik kolm veel mõnd pidžaamat. Keskmik vast kõikse vähem, ent teised küll. Eks peab tegema.

Ich habe während der letzten Wochen gar nich geschlafen, obwohl ich ziemlich "still" gewesen bin. Der rote Haapsaluer Schal wird langsam länger, nur etwa 7 Höhenrapporte sind noch geblieben. Sun Ray Schal ist zwar fertig, jedoch noch nicht gespannt. Und unser Sohn Mattias Gunnar (der jüngste) hat ein neues Pyjama bekommen.
Die beiden Schals, Haapsaluer und Sun Ray möchte ich bis zum 8. Juni vollenden. Dann habe ich den Gästen auch was neues zu zeigen. Dann wird´s ja wieder gefeiert ...