Kiiksud

Mulle on Signe "Kiiksudega" seoses visatud erinevais paigus vähemalt kolm kinnast - Maret, Sirliiz ja Krentu. Ja kui aus olla olen ma neist kiiksudest juba mõnda aega mõelnud. Ja ega pole väga välja mõelnud. Lähikondsed küll vahel vangutavad millegi pääle pead, et on mõnel alles kiiksud, ent ma ise pole nagu arugi saanud, et miski oleks "nihkes". Proovime sellegipoolest:

a) kokkamine. Köögis peavad konkreetsed käärid olema alati kindlas kohas, konkreetses sahtlis (hetkel on remondiolukorras eriolukord, ent üldiselt on ka mu meespere selle "režiimiga" harjunud; vähemalt näib nii). Minu söögitegemine päädib alati mustmiljon musta nõuga, sest igaks liigutuseks-otstarbeks tuleb võtta uus, mitte et "selles kausis saab veel toda ka teha". Inspiratsiooniks vajan pildiga retsepte. Väga loov just ei ole, ent ega ma päris 100% kõike maha ka ei viksi. Tomat peab olema lõigatud ALATI sektoriteks, mitte "hakitud" nagu juhtub. Ning see pole küll kokkamine, aga laste jääke mina ei söö. Ja õlut juuakse ikka klaasist, pudel on jooginõuna out, kuigi on juhtunud. Ja vahuveini jaoks on vaja klaasi, plasttopsist mina üldiselt sellised asju ei joo.

b) Majapidamine. Mind segab, eriti viimasel ajal, kui keegi kukub minu majapidamises nõusid pesema. Varemalt olen seda isegi tolereerinud, aga nüüd ... Harjakarvad lähevad punaseks. Pesud tuleb riputada nöörile sedapidi, et see üle nööri asetatud serv ei oleks aknast nähtav, st. riputades selg akna poole. Kaasa teeb alati teisipidi. No ei meeldi mulle.

c) Muud kiiksud. Kohvi juua meeldib mulle teatud kodustest kruusidest, ühed peenikese sangaga läbipaistvad sinised kruusid (ise küll ostsin, ei tea miks küll) mulle absoluutselt ei meeldi.
Ajalehte tahan esimesena lugeda. Oma ajakirju ka. Teatud raamatuid ka, enne ei anna teistele kui ise pole lugenud, ka kui kohe lugeda ei kavatse. Ei talu kui keegi loeb midagi üle minu õla või seisab selja taga ja kiikab mis teen.
Voodipesu tuleb kasutada komplektis, mitte et suvalised padjapüürid ja teine tekikott. Samuti ei meeldi mulle "segada" ka laste pidžaamasid, et ühe komplekti püksid ja teise särk. Kui vahetus, siis täismäng.
Aga minu kõikse tüütum kiiks, see segab mindki - ma ei suuda midagi ära visata. Mingi aeg peab ka ära visatavat kindlasti "vahelaos" (loe: keldris) ladustama.

Veidi aja eest olid siin ka meite naabrid. Siis viis naabrinaine, kes ka loeb netis blogisid, jutu minu kiiksudele osta mõnd raamatut mitu, üks tööks, üks iluks ja nagu nad naersid, et üks eksemplar on kindlasti ka pangas hoiul. No nii hull see asi ikka ei ole. Kuigi on küll raamatuid, millest ma tahaks nii töist eksemplari kui ka üht alalhoidmiseks. Lastega juhtub ju ikka midagi, ole nii valvas kui tahad. (Kuigi see siinne kodune arutelu sai alguse hoopis kahest ühesugusest EPL raamatust laual, millest üks on hoopis tuttavale tolle palvel ostetud).

Niih, kindlasti on midagi veel ütlemata, aga noh, kõik ei koida ühes hetkes.
Ja kellele kinnast visata? Hetkel jään ses osas võlgu. Kui just soovijaid ei leidu?