3 cm

Vahel on hea päev. Näiteks täna. Niipaljukest paberit sigines juurde. 3 cm kuhi. Hmm, peaks kord ära mõõtma, kui suur kuhil ajakirjapaberit igakuiselt koju juurde tuleb?
Igatahes vaatamist jagub. Vist ka tegemist. Igatahes on Modas sees mu ammuimetletud kirsi-sall. Selleks polekski juhendit vaja, aga vahva ikkagi.

Aga nüüd uuesti ajakirjade kalale. Seelikut on vaja. Tööinimese värk.

Enesekiit

No sai seegi minu kätte. Sirliizi abiga.
No mis ma ikka kosta oskan. Alustuseks:
1. Õiglane. Vähemalt püüan.
2. Ma olen pea alati abivalmilt hüppevalmis.
3. Otsekohene. Liiga. Vahel.
4. Tolerantne.
5. Täpne.
6. Põhimõttekindel. Aga kas see alati ongi hea?
7. Järjekindel. Mis sest et seetõttu vahel ka loll ;)
8. Ma olen lihtsalt HEA.

Ei oska mina kiidukõnet koostada. Vähemalt endale mitte.
Kes veel? Kes tunneb vajadust? Aga palun.

Märgiga

Märk rinnas. Tänks, Muhv.
KAs ma just rokin, aga ...
Ent edasi anda ... Heidi, Kati, Annu, Tumevalge ja laaneorg. Veel võiks siia lisada leili33, Eowyn jne. Aga läheb vist pikaks. Ja ega ma ei tea kah, kes juba on "märgistatud" ja kes mitte.

Eriefektidega vihm

Möödundnädalasest ööst alates, neljapäev vastu reedet, on seda va vihma ja eriefekte ikka jagunud. Too öö oli aga täitsa omaette klassist. Ma muidu ikka pelgan äikest ka, aga tol ööl lamasin lihtsalt ärkvel ja kuulasin toda tunnni või tunde kestvat mürinat peakohal ja kord tugevnevat ja siis jälle vaibuvat vihmavalingut. Hirmu ei olnud. Und ei olnud. Ja imelikul kombel ei olnud järgmisel päeval ka väsinud. Hirmu ei olnud olgugi, et tuba oli püsivalt valge nii kolmest saati kindlasti (siis ma lihtsalt ärkasin ja enam ei uinunud) ja peakohal käis pidev mürts või mürin. Kuni 5-ni olid isegi aknad lahti, seda valjem see kõik oli. Tõenäoliselt ma polekski öösel ärganud, kui aknad olnuks kinni olnud. Kui ühe tugeva valingu ajal mees nood kinni pani, läks toas ikka väga vaikseks. Võrreldes veidi varasema ajahetkega. Nii et ... hea, et lahti olid. Ma ei oleks tahtnud toda ööd maha magada.
Aga vat eilase vihma oleks küll vahele jätnud. Vähe sellest - viisime eile auto parandusse ja siis jalameestena saada kogu see vesi linnas kraesse. Ei olnud mõnus. Kui muidu ainult magu keerutas, siis eile õhtuks oli kerge külmetus ka külge hakanud. Täitsa jama värk. Ma ei oleks eile üldse linna kippunud, aga üht nõupidu ei olnud enam kuskile lükata. Aeg kipub jalaga p-sse taguma. Ja orgunnimine ei ole just minu tugevaim külg. Nii et oli vaja. Aga kui mina olin veel enam-vähem vihmasobivaid rõivais, siis lapsed on mul hullud. Eilase jahedusega käis vanema poisiga üks kauplemine, et pole ju külm ja jopet ega kampsunit selga ta ei pannudki. Tule siis õhukeses teksatagis hilpharakaga bussiga koju. Annaks jumal, et nüüd vahetult enne kooli veel tõbi ei murraks. Samas sõimes soovitati panna pisikestele kaasa juba ka kindad. Mänguväljakul olevat metallkonstruktsiooniga ronimisatraktsioonide torud väga külmad.
Ja meil on alles august! Ja mõeldes mõnele varasemale aastale pidasin plaani pidada Keskmiku ja Pesamuna sünnipäev taaskord siinsamas õues, septembri teises pooles!?! Hetkeseisuga näib see küll utoopia.

Es wurde hier plötzlich ungeheuer kalt, als ob es gar kein August wäre. Sondern Oktober.
Regen, Gewitter (in der Nacht gegen Freitag letzte Woche gewitterte es die ganze Nacht hindurch und so, das man das Gefühl hatte jemand spielt mit der Schalter - das Zimmer war stundenlang hell und es donnerte ununterbrochen, stundenlang). Gar nicht so angenehm.
Und ich habe geträumt, dass wir diesmal in der zweiten Hälfte des Septembers die Geburtstage unserer jüngeren Kinder wieder hier, draußen feiern werden. In der freien Luft. Hoffentlich wird es noch schöner und wärmer. Denn mit dem heutigen Stand .. Es ist wie Oktober.

Kui laip on laip

No nii, teist töönädalat alustan ma siis haiguslehega, tegelt küll veedan tolle haiguslehel. Mis parata kui igipõline tõbi otsustas nädalavahetusel painavaks muutuda. Eile õhtuks tekkis küll juba tunne, et saime enesetunde enamvähem jonsku ja hommikul polnud ka häda kedagist, vaid veidi õõnes tunne. Aga veidi peale tööarvuti käima lükkamist ründas taas valuhoog ja magu kiskus krampi ning mina ei näinud mõistlikumat lahendust kui kähku perearstile. Varemalt on sedalaadi lood ka kiirabiga päädinud. Ent kuna täna on vastuvõtu päev, siis ei tahaks sellist komejanti kah korraldada juba hommiku alguseks. Asendamatuid inimesi ju nagunii ei ole. Ja kuigi mul on piinlik, et ma juba nii oma tööinimese ajaloo uues alguses kolleegidele lisatööd tekitan, ei usu ma et surm tööpostil (või siis kiirabi kokkukukkuvat ametnikku turgutamas) oleks palju parem lahendus.

Õõnes on olla. Ei ole üldse mõnus tõbi ses mõttes, et peesitan muretult kodus. Ebamugav on olla ja süda on pidevalt paha. (Ei, rase ei ole. Ausalt.) Aga vast arstirohud avitavad. Reedel uuesti arstile.

Millal ma viimati tõsiselt haige olin? Ei mäletagi.

Krank zu Hause. Gar nicht lustig. Und dass schon nach der ersten Arbeitswoche. Einerseits ist es peinlich vor den Kollegen, den die müssen ja jetzt auch meine Arbeit erledigen. Bis Freitag. Andererseits .. Ich bin auch keine Heldin ...

Taas testitud

You Are 79% Creative

You are beyond creative. You are a true artist - even if it's not in the conventional sense of the word. You love creating for its own sake, and you find yourself quite inspired at times.

How Creative Are You?

Nojah. Ma ise nii palju ei pakuks.

Värvipakk 2

Niih, minu pakk on pea et koos. Mul jooksis juhe selle koostamisega nii kokku, sest ma inimese suurt soovi kahjuks täita ei suuda. Aga jääb üle loota, et ka minu poolt pakutu meeldib. Igatahes, kannata veel veidi, kallis Sõber! Su pakk läheb peagi teele!
Valisin ühe värvi põhivärviks ja lisan teist pakutut pisut aktsendiks juurde. Näis siis, milline tulemus ja emotsioon sellele olema saab.
Huvitav on see, et värv/värvid meeldivad mulle endale ka, aga ... mul on ikkagi raske leida õigeid asju. Kui muidu näed neid kõikjal, siis nüüd tundub, et seda värvi asju ilmas justkui ei olegi.
Veel on õnneks veidi aega.

Unser Farbenaustausch2 nähert sich wieder dem Ende. Mein Paket ist fast fertig. Hoffentlich gehts schon in der nächsten Woche zur Post.

Nukumängud

Kui sul on kodus pesatäis poisse, siis nukumängud igapäevaellu just ei kuulu. Küll aga võib vahel omaks lõbuks lasteaiast nukku laenata ja tollele siis miskit teha. Nii ka seekord.
Keskmiku velvetpükstest oli jäänud veel tükke järele. Kõigi nende defektide vahelt sain nuku jaoks püksid ja ka vesti välja lõigatud. Kombineerisin siis nood detailid trikotaažitükikestega ning tulemus sai selline, pildil. Lõiked on ajakirjast Suuri Käsityölehti 4/2007. Põrgukiz meisterdas ka suvel neidsamu asju.
Ainumas asi, mis mind veidi segas/segab (see pole ju ei esimene ega ka viimane kord) selle töö juures, on pehme kehaga nukk. Minu nukud olid ja on kõik teistmoodi. Aga pehme kehaga nukule on jälle lihtsam riideid selga vedada, too paindub paremini. Ja teiseks on see lasteaia nukk veidi teist formaati ka, nii et kõiki lõikeid tuleb veidi muuta. Samas mulle meeldib nikerdada nukuriietele kõiksugu taskuid ja panna ööse-nööre ja stopperi-vidinaid. Teevad asjad rõõmsamaks.

T-särgi riidetükk oli ka veidi napp, seepärast sai särk allaserva "sooniku". Nüüd peaks komplekti lisaks veel ka seeliku meisterdama, siis oleks veidi vaheldust. Ja nukubeebile pole küll kuskile kirjutatud, et ta poiss-beei oleks. Nii et kõik on vist lubatud?!?
Komplekti lisasin veel oma esimesele poisile enne sündi ostetud sokid, aga temale need jalga ei läinudki. Pole neid keegi minu poistest kanda saanud, sest nii väikseid titasid, kellele nood mahtunuks pole meie peres olnud. Ma pole samas raatsinud noid ära ka visata, lähevad nüüd siis nukuriietena kirja. Leidsin veidi ka muid titeriideid, mida meie lapsed kanda ei saanud, kuna need riided neile ei selga ei läinud. Sellele nukule on nood aga parajad. justkui valatud.
Loodetavasti lastele, st. tüdrukutele lasteaias meeldib see, mis ma kokku "keetsin". Ja ideid on mul veel. Lapitekk ja voodipesu nukule, talveks kamps, karupüksid ja mütsid-sallid. (Sorri, et riided pildil kortsus on. Sikutasin need korraks nuku seljast ära. Aga seljas on hilpudel omadus kortsuda).
Puppenkleider für Kindergarten. Hoffentlich gefallen die auch den Kindern. Ich habe ja zu Hause nur Jungs, so hat man nicht viel Möglichkeiten für Puppenspiele (obwohl fast alle meine Puppen noch "am Leben sind", d.h. erhalten.
Idee aus Suuri Käsityolehti (finnisch) 4/2007. Socken habe ich mal für meinen ältesten Sohn gekauft, vor seiner Geburt. Die waren ihm aber gleich zu klein. Wie auch den beiden jüngeren. Der Puppe passen die aber perfekt.

Mis tehtud, mis teoksil

Kogu aeg on tuli takus. Aga tulemused on kasinad. Mis seal´s ikka, eks õigustame end veidi.

Nagu juba öeldud, oli laupäeval perepäev (või suveopäev nagu kaasa firma seda ise nimetas) loomaaias. Kõik oli kena ja kõigele oli mõeldud ja kõik kinni makstud, aga ilmataadile nad kas ei maksnud või siis maksid vähe. Igatahes olid mu poisid esimese 5 minutiga märjad kui kaltsud. Ka kõigi väravas antud vihmakeepide kiuste. Batuudile oli ju vaja täises pikkuses peale viskuda ja kuna just vahetult enne seda oli sadanud, siis oli alustuseks batuut koos basseiniga. Aga katsu sa ujuda riietes nii, et riided märjaks ei saa. Mul olid autos küll vahetusriided olemas, aga trussikuid-sokke ja jalanõusid ma mitut komplekti varunud ei olnud. Sedakorda läks hästi, mõnel mehel on õnneks vaid talutav nohu. Kahjuks segas vihm veidi loomade vaatamist, aga noh .. Lastel oli batuudilgi rõõmu laialt. Süüa sai kõvasti ja lapsi valvama suurt ei pidanudki. Ja eeskava oli ka OK. Ja viktoriiniküsimused tegid piisavalt nalja, just loomaaeda mööda vastuste otsimine loomaaiateemaliste küsimuste kohta ja firma enda kohta käivates küsimustes pisuke "sõbrakäsi". Tegelikult kasutasime me loomi puudutavates küsimustes ka varianti "helista sõbrale", aga noh .. alati ei aidanud seegi. Naabrinaine itsitas mu telefoni-küsimiste pääle ikka omajagu. Aga jäi vastuse võlgu. Lõbus oli. Ainus mis tordiusku inimesele meelehärmi tegi, oli tallanahkne tort. Aga elasime tollegi üle. Ja esinejad polnud ka just päris minu maitse, aga vahel suudan ma vabas õhus ka kõigesööja olla, nii et ikkagi oli sellega ka kõik OK. Eriti kui seltskond on OK.
Aga ühe sokisääre sain loomaaias valmis ka. Varrasteta oleks ma sealt hulka varem jalga lasta tahtnud. Eriti niiskes olekus.

Tänasest olen aga tööinimene. Veider tööpäev oli. Harjumatu. Aga pole ka ime. Igatahes hommikune närv sai mööda ja homme on juba parem tunne minna. Kuigi tänane päev algas just mitte kõige paremini. Nimelt teadsin, et mul on hommikul hambaarsti aeg. Aga .. ma ajasin ajad segi. Arvasin, et vaja minna poole üheksaks, aga tuli välja et aeg oli kaheksaks. Nojah, vedas ka, sest hambaarst võttis mu ikka ette, sest minu järgi tulema pidanud patsient ei ilmunud. Vedas. Siis tuli kohe järgi nõupidamine. Siis veidi kohapealset korraldamist hästi abivalmis kolleegi käe all (no on ikka vahvaid inimesi ilmas, kahju et ta peagi meilt ära läheb). Ja pealelõunase aja vaatasin kaustade-teemadega tõtt. Homme läheb siis juba tõsisemalt lahti. Ja järgmine nädal on juba meeskonnakoolitus looduskaunis kohas. Ägedalt algab see tööelu.
Samas ütles üks kolleeg, et valisin hea aja uues ametis alustamiseks - teisipäeva. Ei olevat hea teha sellist uut algust esmaspäeval. Mine sa tea. Ma pole neid asju varemalt sedapidi mõelnud. Meie peres oli tänane seda tähelepanuväärsem päev, et ka kaasa vahetas töökohta, küll üksnes töö asukoha mõttes. Ja meite suur poiss oli esimest korda ilma kasvatava käeta kodus. Üksi. Oi kui kaua ta seda mangunud on, et tema tahab üksi kodus olla. Ja täna siis oli, aga ... iga natukese aja tagant oli telefonis teemaks, et "oi kui igav on". Lapsed!?!

Kindlasti hakkab aga alguses aega kätetööks nappima. Ma püüan alustuseks pooleliolevate töödega hakkama saada (lõpetada) ja siis vaatame edasi. Ent seda pooleliolevat on omajagu: naabrinaise roosa sall, minu roheline leherätt, kreemikasvalge suve(!)pluus, lasteaianukule riided, heidest kott, MS3 sall jne. Kindlasti leiaks veel miskit, aga ma parem ei otsi. Teeb äkki meele kurvaks või miskit muud. Aga kõige tegemiseloleva kiuste ei saanud ma teisiti kui pidin omale tellima ühe vihu juurde. Selle. Kui ma peaks koostama Leili33 poolt üles pandud ühe teise inimese unistuste kampside lingi eeskujul oma unistuste pildiseeriat, siis ajaks see mind ennast ka vist hulluks. Ilusaid ideid on kuhjunud, vist liigagi palju. Ohkama võtab. Oh jah ...

Bin ja seit dem heutigen Tag wieder im Ministerium tätig, desto weniger bleibt jetzt Zeit für das Handarbeiten. Wenigstens am Anfang. Ich versuche ja auch als Einzelunternehmerin tätig zu sein und ein paar zusätzliche Kronen zu verdienen.
Der erste Arbeitstag ging aber als ob ich gar nicht weg gewesen wäre. Ja, die Arbeit hat sich inhaltlich geändert, die Aufgaben. Aber es hat in unserem Referat auch bekannte Gesichter gegeben, da fühlt man sich schon etwas besser. Morgen geht´s dann wieder los.

Tööle!?!

Oh jah, enam kui 5 kodust aastat saab läbi. Näis mis edasi saama hakkab. Üks väike vangerdus on silmapiiril, aga sellest on vara veel rääkida.

Nach 5 Jahren zu Hause wieder zur Arbeit. Mal sehen ....

Pulmaaastapäev ja suve suur sündmus

Täna on siis pulmaaastapäev. See teine tähtpäev. 16 aastat tagasi oli laulatus ja pidu. Täna linnas aga unustasime kaasaga mõlemad tähtpäeva ära, poistega oli sebimist. Nood oskavad vahel olla tõelised metsalised. Ja nii ta nüüd poodi millegi hea järgi läks. Huvitav, mis see olema saab?

Seoses tänase päeva käikudega tuli aga taas meelde see, kuidas mina omaenda pruudikimbu pääle pahane olin. Aasta oli ju 1991. Olid tutvused, oli ma miskit võtta. Ja paljud asjad käisid läbi tutvuste. Aga mitte lillepood. Eelnevalt sai tellitud pruudikimp roosidest ja minu lemmikutest inkaliiliatest. Tuleb siis kaasa juuksurisse Vene tn otsa , käis lillepoes Müürivahe tänavas kimbu järgi, ja ma sõna otseses mõttes trampisin jalgu ja tegin kurja häält. Sest kimp oli liblikõielistest (lillherned, mida ma tol ajal kohe üldse mitte ei sallinud) ja nelkidest (mida ma senimaani ei salli). Mina teatasin suure suuga, et tollega mina kirikusse ei lähe. Ema naeris omasoodu, et küll sa lähed. Paneb sulle mees pajuvitsa phku, läheks ka sellega. Ikkagi kalli kingitus. Loomulikult läksin. Ja kimp säilis jube hästi, kuigi oli raske ja võttis laulatuse ajal käe värisema.
Oh jah, olid ajad ...
Ja et mu teinepool niikaua Fuuriaga minus ja tujude seltsis vastu on pidanud. Au ja kiitus ning müts maha.

Ja homme on Suur Suvepäev loomaaias, nagu mina seda üritust kutsun. Mehe firma teeb töötajatele seal nö perepäeva. Keskpäevast kuni poole ööni. Huvitav, kas lapsed mul selle tralli ikka vastu peavad või kustub mõni neist ära? Ma tahaks firma filmiõhtut ikka näha, mehe kolleegide poolt tehtud klipp ette antud teemal on nii vahva. Tõeline hea tuju pärl.
Aga seda kõike näeme homme.

16 Hochzeitstag. Heute wieder.
Und morgen in den Zoo, für den ganzen Tag. Die Firma meines Mannes veranstaltet dort einen Familientag - mit Attraktsionen und Musik, Filmabend (die kurzen Klips haben die Mitarbeiter selbst gemacht), Verpflegung und ... Hoffentlich wird´s ein schöner Tag.

Ratatouille

Käisime täna seda vaatamas. Ma pole kuigi sage kinokülastaja ja vähe vahin filme, aga too .... Oi kuidas see mulle meeldis. Ei olnud ainult üks kihutav tants ja tagaajamine, vaid vahva lugu ja minu kõrvadele meeldiv muusika, imearmas rotipoiss ja ... Oh jah, ma pole ammu nii vaimustunud olnud.
Igatahes ...Tänapäeval on kombeks, et mingil ajahetkel ilmuvad multikategelased mänguasjariiuleile. Üks on kindel: kui nii, siis tolle Remy-poisi pean mina saama. Ta on nii nunnu. Ja soundtracki tahan ma ka.

Haben heute mit Kindern uns "Ratatouille" angeschaut. Ich bin begeistert, der Film hat mir so sehr gefallen. Habe lange nicht mehr etwas so lustiges, herzliches und interessantes gesehen.
Jetzt möchte ich noch den Soundtrack.

Pähemäärijad ja Co

See raamatute telefonipakkumine hakkab mulle teist raksu ajudele.
Nädala alguses helistas keegi TEA kirjastusest. Pakuti raamatut "Laste ja noorte entsüklopeedia", seda uut kolmes köites + CD ja DVD. Ütlesin, et mul juba tellitud, otsekorraldusega. Ja mõtlesin, et küsin ka kuidas ja kunas ma esimesele köitele järgi minna võin. Praeguseks on ju alles esimene makse kontolt maha läinud. Tädi üritas mulle selgeks teha, et ega ma enne neid raamatuid ei saagi kui kõik maksed on tasutud. Seega siis alles järgmise aasta augustis, kui see CD+DVD ka ilmunud on. See vastus mind ei rahuldanud ja kui ma olin pettunud tädi omapoolsest ostust ilma jätnud, helistasin TEA kirjastusse. Sealne tädi oli selle jutu pääle kohe väga üllatunud, et ei olevat nii. Ma võivat hoopis paari päeva pärast (st. täna) raamatule järele minna. Käisingi. Ja sain. Ei mingit aastat ootamist. Vähemalt mitte esimese köite järgi.
Aru ma ei taipa, mis toimub. Üks ei tea mis teine teeb. Ja nimepoolest sama ettevõte müütab sama asja. Tüütu.

Ostsin ...

Kaasa kukkus siin selja takka üks päev ironiseerima. "Ostsin näpitsad. Panen pildi netti üles". "Ostsin koti segu. Teen segukotist pildi ja panen netti üles. Ostsin kellu. Netti üles. Viskasin kaks kellutäit segu seina. Pildid üles. Lonks õlut. Pilt üles" ...

Ma ei teagi täpselt, mille pääle ta nüüd nii ülesse end kruvis, aga jah .. Mina ostsin eile raamatu. Aga pilti ei pane. Sest raamat on siin juba üleval. Aga lõngadest pilti ei pane. Ideest samuti mitte. Hetkel on see veel siinseile (kodustele) saladus. Märksõna: jõulud.

Ega see igikestev remont võib sedavõrd meeli "erutada" vist küll.

Ein neues Buch, habe mir gestern gekauft. Hat einfach gefallen. Schöne Ideen ja.

Abieluaastapäev

16 aastat. Abielu registreerimisest. Laulatuse aastapäev on veel ees. Ülehomme. Ja too on mälestusväärsem päev ja meite endi jaoks SEE ÕIGE päev. Ent siiski ... Kooki ja kohvi sõime-jõime omadega õues tänagi. Ja nii vahva oli mõnede toona tähtsate tegelastega kõike meenutada. Pisikesest lilleneiust on sirgunud pedagoog, kes võtab 1 septembril juntsud ja hakkab neid harima.
Nysa -bussist on rohelised mälupildid. jne

Heute vor 16 Jahren haben wir im Standesamt geheiratet. Damals reichte nur die kirchliche Trauung nicht aus und so haben wir 2 Hochzeitsjahrestage - standesamtliche und kirchliche Trauung, die fanden ja an unterschiedlichen Tagen statt.
Am Freitag können wir nochmals feiern. Der Tag der kirchlichen Trauung halten wir ja unter uns für den richtigen Jahrestag, obwohl nach all den Urkunden gilt als Tag der Eheschließung der 15. August.

Loomulikult pitsiline

Ülestähenduse mõttes üks ilus asi. Siingi.

Vermerkt - eine schöne Sache. Hier auch.

Sajab!

Milline rõõm, kui hommikul ärgates on taevas pilves. Ja kui siis kukub kallama korraga nagu oavarrest! Mis sest, et ma panin esimeste piiskade langedes just pesu õue. Missest, et mul jäid osad pesud lausa panemata, sest ma jooksin vvihma eest tuppa. Ikkagi on mõnus.
Rõõm vihmasest päevast.
Kuigi see rõõm ei paista just kuigi pikaks kujunevat, aga ikkagi.

Lisatud: Pähh, nii üürike mu rõõm siis oligi. Võiks ju nüüd vahelduseks pisut vett alla kallata.

Es regnet nach dieser Hitze (ungefähr 2 Wochen oder auch länger etwa 30 Grad)! Es regnet endlich! Ist dass aber eine Freude!

Später: die Freude war kurz, es scheint wieder die Sonne.

Dagö

Ei üle ega ümber - Dagö.
Käisime meiegi. Lastega sedakorda. Lahe oli. Väga lahe. Mina olen Dagö austaja juba ammusest ajast. Nii et eelarvamusi ei olnud. Oli ainult hea ootus. Ja pettuda ei tulnud kohe kuskilt otsast. Hea asi tuntud headuses. Võib-olla veidi parem ja laagerdunumgi. Pole ju ammu Dagö kontserdil käinud. Ja nüüd ootame edasi. DVD-d ja kunagi ehk taas ka plaati.
Küll aga oli kontserdile kutsutud ka naaber-inimesi, kel olid eelrvamused. Suured. Paistab, et päris pettuma ei pidanud keegi. Küll aga oli kuulda, et live on asi tõega hea, ent plaadil pidavat jama olema. Maitse asi. Kellele Dagö, kellele tilu-lilu ja kes raiub midagi sootumaks rasket. Nagu öeldud, inimesed on erinevad.
Peamine: mulle meeldis/-b. Minu teiselepoolele meeldib. Ja poisid paistsid ka enamvähem rahul olevat. Vanem poiss kustus mingi aeg ära, tema jäi kõige sandimasse seisu kah. Pisike, kõike ei näinud. Samas piisavalt suur, et süles teda ei hoia kogu aeg. Ja väsinud oli ta ka. Kontserdile läksime ju otse sünnipäevalt, Aegviidust Kivisaare ratsatalust. (Teel sõitsime mööda ka kohast, kus veidi avrem oli leidnud aset kaks inimelu nõudnud liiklusõnnetus, teel Tapalt Loobu. Kole pilt oli. See, mis teedel toimub, pidevad laibaloendused hirmutavad mind.)
Aga kontserdist ja päevast veel. Kui pisikesed poisid vahepeal ka tukastasid (kes peopaigas võrkkiiges, kes hiljem autos), siis tema, meite suur vend, läbis korduvalt Tarzani rada ja hüppas batuudil, rahmeldas niisama ringi (hobuse selga siiski ronida ei julgenud, eks see jää ajaks, mil omal soov tekib, egas sundida ka ei saa). Selle kuumaga on see piisavalt väsitav. Pealegi, Pesamuna istutas end kontserdil emme sülle ja naeris ja plaksutas kaasa. Keskmik kaifis issi kukil - tema on kõikse Dagö-lembesem. Mingil ajahetkel oli "Joonistatud mees" tema lemmiklaul lausa. Polnudki neid "Sülisid" kuhu ronida. Tagantpoolt näinuks ta veidi paremini ja nad korra läksid sinna issiga ka, aga seal ta jälle ka kaua olla ei tahtnud. Üksi ammugi mitte. Laste kiituseks pean ütlema seda, et kuigi ma ei saanud ise hüpelda-karata-ja-päris-täiel-rinnal end välja elada lapsega süles, siis käitusid põnnid ikkagi väga viksilt. Ei vingunud, ei mangunud, ei virisenud. Eriti arvestades hilist aega ja väsitavat päeva. Nendega võib teinekordki kuhugi minna.

Ilmast

Mitte et mul suve vastu midagi oleks, aga liiga palav on.
Huvitav, kas täna saab olema palavam kui homme? Tahaks linna korra, vaja oleks, aga ma ei prae end linnakividel kuigi meelsasti.
Iga kraad allapoole oleks teretulnud.

Ich habe nichts gegen den Sommer, aber .. Es ist zu heiß. fast 30 Grad ist für mich zu viel. Ich möchte mal schnell in die Stadt, ob heute oder morgen. Nur bei der Hitze fühl ich mich da nicht so sehr wohl.

Testitud värvid

Your Inner Color is Blue

Your Personality: Your natural warmth and intuition nurtures those around you. You are accepting and always follow your heart. You in Love: Relationships are your top priority, and this includes love. You are most happy when you are serious with someone. Your Career: You need to help others in your job to feel satistifed. You would be a great nurse, psychologist, or counselor.

What's Your Inner Color?

Jälle on keegi tark ja teab kes/mis ma olen.

Käidud vol. 2

Jälle võib hõisata. Käidud! Raasikul loomulikult.
Tegelikult peaks selleks, et kõik ausalt ära rääkida, alustama sellest kuidas eile oli ilus õhtu. Ja kuidas ma nädalavahetusel hakkasin ka tegema sedasama lehemustrilist rätikut, mida Muhvgi siin mõne aja eest esitles (21. juuli 2007). Selle haapsalu salli kursusel jagatud mustri järgi. Samalaadsest rohelisest, Raasiku rohelisest. Ja kuna lõng mulle meeldib, siis tahtnuks toda veel. Ja kuna võib olla ma olen varsti tööinimene, siis tekkis mõte kasutada veidi hetkel puhkavat naabrimiist ja omaenda vabadust tulla-minna ja käia üks trett Raasikul ära. Ja olgugi, et ma terve eile õhtu naabrimeest Raasiku teemadel õlle kõrvale moosisin, ei julenud ma ometi loota, et see käik saabki teoks. Kui ma talle esimest korda mainisin, et käiks õige Raasikul, ei ühendanud ta üldse ära, milleks sinna. Jutt villavabrikust talle aga ahvatlev ei tundunud. Ent nagu näha tuleb rauda taguda kuni too kuum on. Ja nii võib saada asja kah. Siis kostab ühel hetkel koputus uksele ja päikesepõlenud heatahtlik naaber küsib, et "noh, lõngamoor. Kas tahad siis Raasikule või ei." Sellist asja ometi kaks korda küsida ei lasta.
No õlled olen ma nüüd sees, aga see on väike asi. Just selle kõrval, et minusugune hull mõtles siin juba läbi võimalusi sinna rongiga või jala minna, et küll tagasi ikka kuidagist saab.

Lõnga sain kah. Nagu öeldud: roheline oli siht. Kahjuks ei olnud aga mu lemmikrohelise toonidega heiet. Aga oli veel rohelist sisaldavaid värvivalikuid. Ja nende manu ka heiet. Kahest võimalikust valisin selle, kus on ja pruunikat lisaks. Kollasem variant on ka imeilus, aga jäi sedakorda järgmist käiku ootama.

Siis oli mul veel isu paksema valge järele, aga tolle asemel rändas kotti veidi peenem. Mõtlesin, et prooviks veidi lappe kududa, äkki saaks mingi tekilaadse asja kokku munsterdada. See plaan on alles noor ja nii ma alles uurin elu ja ilma, et millest ja kuidas siis ikkagi. Esialgne plaan oli valge ja hall kokku panna või siis üleni valge tekk. Aga nagu öeldud, mõtleminegi on alles algusjärgus. Punase lõnga lasin tädil omale pähe määrida. Tegelikult vaatasin ma punast niisama ka, aga tollel on pisuke defekt man ja sellevõrra odavam - lõng valmis peale sinist ja nii on lõngas kohati pisikesi siniseid kiude. Mind nood ei sega ja nii ta loosi läkski.

Seda kahvatut beeži-roosa-valge kirjut esitleti mulle näidise kujul juba kevadel. Nüüd ta siis oli suuremalt ka pakkumises. Eks näis kuidas ta salli või rätina käitub. Nii näib kenake. Aga too sinine. Vat see on point, kus ma veidi kahetsen, et ma rohkem ei ostnud. See on peenvillane, ühekordne. Ja seda oli seal veel helesinist, hele- ja tumerohelist, kollast, punast, valget. Võib-olla oli miskit veel, aga kõik ei jäänud silma. Mina mõtlesin kudumise peale, aga tolle peene villasega peaks ju tikkida ka saama? Mul olid kaalukausil punane ja sinine, aga tahtnuks veel ka teisi toone tegelikult. See ca 80 grammine tuts maksis miskine 17 krooni. Normaalne. Nii et kui keegi sinnakanti lõngaostusooviga satub, siis mõelgem ka ahne näljase peale.

Ja lõpetuseks vana tuttav vikerkaarevärviline. Too on üks tänuväärne rõõmsate rätikute materjal. Nüüd pani Heidi veel Clapotise idee ka pähe tiksuma. Just seoses selle lõngaga.

Raasikul-käigu lõpetuseks peab vist ütlema, et jah, häbi on, aga ei tunne. Oma kuhjade pärast.

Et ma mitte niisama ei istu, sellest annab tunnistust vast ka leheräti algus. Mulle kohe meeldivad rohelised lehemustrid. Ja MS3 on ka edenemas, kolmas vihje on töös. Ja naabrinaise sall on töös ja ... No mõned asjad on veel. Lisakks pisiasjad. Aga sellest kõigest juba järjekorras kui aeg sealmaal.

Habe wieder Wollfabrik in Raasiku besucht. Wollte eigentlich grüne Wolle und auch Vorwolle (grün). Die grüne Wolle habe ich bekommen, nur die Vorwolle gab es in den Tönen nicht. Habe dann die Wolle und Vorwolle mit Grün-Gelb-Braun gewählt. Auch schön. Dann noch einfädige blaue Wolle. Die dünne Wolle habe ich da nicht früher gesehen, aber heute hat es unterschiedliche Farben gegeben.
Für die regenbogenfarbige Wolle habe ich schon auch eine Idee. Eigentlich stammt die Idee von Heidi - Clapotis.

Die grüne Wolle wollte ich aber für das Tuch mit Blattmuster. Wie bei Muhv. (Bilder: 1 und 2). Ahh, wie das Muster mir gefällt. Und Blätter müssen ja doch grün sein ...

Haapsalu

Vahva laupäev oli. Piiskopilinnus, Iloni Imedemaa, Tšaikovski pink, mida me tüki aega taga otsisime (no ei mäletanud enam, kus ..), raudteejaam, jne.
Tundub et mitte ainult meil ei olnud vahva laupäev. Just blogisid lugedes..
Krentu nukku piilusin silmanurgast minagi, aga olgugi et tahtnuks omalegi (just - endale! nii naljakas kui see ka ei tundu), siis manguma sedakorda ei hakanud. Selle lapipalli juures aga murdsin pead, kuidas too küll kokku pandud on. Lapitööde näitusele meie ei jõudnud. Kui aus olla, siis ma ei teadnudki, et selline asi seal ka kuskil on. No olgu, sedakorda imetlen ja näitan oma teisele poolele pilte Krentu blogist ja loodan, et tuleb veel võimalusi. Meie üks põhieesmärke oli Haapsalus pisike Iloni raamatuillustratsioonide valik, galerii. Ma tahtsin lisaks saata sealt ka eritempliga kaarte. Mulle omale meeldib saada paberposti ja mulle meeldib ka saata. Nii panime posti kaardi naabritele, vanema poisi parimale sõbrale, vanaemale - lapsed ise kribasid ka. Ma tahtnuks Šveitsi kirjasõbrale ka saata, aga ma olin aadressi koju unustanud. Nii saimegi saata vaid peasolevail aadressidel kaarte. Kõige tipuks tahan ma nüüd veel ka üht lasteraamatut, Minu vanaema maja. Mina jõudsin selle Müüriääres läbi lugeda, aga lastele ette jäi lugemata.
Vardamoori mainitud Müüriääre kohvikus me lõpeks keha kinnitasimegi. Olgugi, et koogid jäid proovimata, oli koht häeste mõnus. Latte ka.
Ühtekokku sai laadalt kaasa ostetud üks kadakane pannilabidas, suitsukala, peotäis postkaarte ja ... Mulgi kinnaste vihk jäi ostmata, kuna kaasa oli peenema rahaga juba auto manu jalga lasknud. Nüüd kripeldab küll, aga mis seal enam.
Ja selgeks sai üks - poisid pelgavad kõrgust veitsa. Piiskopilinnuses turnimine andis ses osas tunnistust. Veider on see, et siin, kodus ei sega küll miski ronimast. Seekord lehvitas meile tornist issi.
Ja tõsiasi seegi, et poisid on poisid. Mis lipid-lapid ja lõngad. Anna aga vanu vedureid.

Tagasitee Haapsalust oli alguses plaanitud otse Tallinna peale. Aga teel tegime haagi ja põikasime sisse Lohusallu.
Meil saab kohe-kohe 16 aastat abiellumisest ja pulmapidu toimus nimelt Lohusalus, toonases Kirovi kalurikolhoosi lastelaagri kompleksis. Toda me üles ei leidnudki. Iga teejupi otsas on ju nüüd silt "Eramaa" ja telliskivi-märk, ei hakanud me kõiki neid teejuppe läbi kammima, sest ega enam täpselt ei mäleta ka, kus see õige ots oli. Keila-Joale põikasime kah, seal sai ju neiupõlvenimi kõige kaduva teed saadetud omal ajal.
Ja siis koju.
Säravalt selge ja sinine päev oli. Nagu veepeegel.

Ein schöner Sonnabend in Haapsalu. Alte Bischofsburg, Kaffee Müüriääre (mit einer wunderbaren Atmosphäre und gutem Kaffee und Kuchen-Brötchen), das Bahnhofgebäude (Eisenbahnmuseum) und alte Lokomotive, Ilons Wunderland - eine kleine Galerie-Ausstellung der Buchillustrationen.
Wir haben nicht besucht, aber es gab in Haapsalu auch eine Patchwork-Ausstellung. Bilder in Krentu´s Blog.

Päeva plaan

Papal tuli mõte istutada Pesakond autosse ja kuhugi sõita. Vardamoor pani mamma pähe mõtte Haapsalust. See mõte istub mul seal juba mõnda aega, ainult käivitit oli vaja. Haapsalu on mul peas vasardanud juba mitut puhku, just Iloni Imedemaa kontekstis. Lindgreni raamatud on hetkel kodus aktuaalseks teemaks tõusnud. Ja nii me siis vist lähemegi.
Lastele meeldiks küll vast mamma-papa esmane marsruut enam, aga ehk jõuab sinnagi.
Oh, ma pole nii ammu Haapsalus käinud. Lapsepõlves, siis jah. Tädi elas sealkandis ja kooliekskursioone tehti ja ... Poisid pole aga käinud ja Papa viimane Haapsalus-käik langeb ka iidsetesse aegadesse.
Ja ilm paistab ka sõbralik olevat. Nii et .. Läheb lahti!

Haben hier Pläne gemacht mit dem Mann, dass wir heute mit den Kindern irgendwo hin fahren. Im Vardamoor ´s Blog bin ich auf Haapsalu gekommen. Eine schöne kleine Stadt im Westen Estlands. Da gibt´s auch Ilons Wunderland, des Illustrators der Lindgren-Bücher. Ausserdem scheint dort an dem Wochenende auch ein Handarbeitsmarkt zu geben. Mal sehen.
Los gehts!
Desto lieber, dass heute wieder das Wetter schön zu sein scheint.

Luna Moth Shawl

Kaua tehtud kaunikene. Tegelikult oli see sall/rätt juba ammu valmis, ainult venitamata. Ja tegelikult oli ta viimase nädala kapinurgas ka venitatult, aga ... Ma pidasin paremaks ta täna uuesti viimistleda. Venitades. See kuklakoht oli muidu kuidagi "kummis".
Muster: Luna Moth Shawl
Lõng: Raasiku villane. Materjalikulu: ca 185 grammi. Vardad olid vist 4,5, aga ega ma hetkel täpselt ei mäleta ka. Igatahes on pikim külg 184 cm ja kõrgus 103 cm. See on selline veidi väljavenitatud kolmnurk. Võib-olla oleks pidanud pidama kinni mustris ette nähtud mustrikordade arvust ja tegema pisema. Võib-olla seepärast ta selliseks "tipuliseks" venibki. Aga noh, seegi on tagantjärele (oletatav) tarkus.
Muster on küll loogiline, aga mina ei saand seda kuidagi käppa. Ikka pidi muster paberina ees olema, sest muidu kippus segi minema. Teist sellist kududa küll ei viitsiks. Samas näiteks Kirit ja Swallowtail Shawli võiks kududa iga kell. Eks see üks minu kiiks ole.
Pildistamises ei ole ma ka kuigi kõva käpp. Ja minu fotokarp minuga koostööd teha ei taha. Täna tegi ta värvide mänge. Küll mitte täiskuukumas nagu kunagi üks laulusalm lausus, vaid päikesepaistes. Õrritav roosa. Luna Moth Shawl. Wolle aus Raasiku, Rundstricknadel 4,5 (wenn ich mich nicht irre), Verbrauch: insgesamt ca 185 Gr. Maße: die längste Seite 184 cm, Höhe 103 cm.

Kattevärv

Vaja oli kiiresti miskit uut nägu varjamaks vana ja kulunut, katkist. Abhakan hea abiline .. Seal lausa hüppas silme vahele see kastanitega kangas. Meeldis mulle ja meeldis kaasalegi. tema muidu ikka üritab
ostmise "teisele korrale" lükata, sedakorda aga läks kaubaks kohe.
Kaks patja lisaks ning veidi varem
Veimevakast leitud teokarbinööbid abiks ning ...

Pisut värskem nägu. Tülikas selline kate ju on, sest lapsed sõidavad tolle lösutades diivanilt maha, aga eks ma siis kohenda.
Nööbid olid mõeldud küll muuks, aga ... Nad sobisid sinna kaasa arust paremini kui ühed teised minu pakutud. Sai siis sedamoodi.
Tulemus:

Ega jah, ma käisin siin vahepeal ülepäeva turul ja siis enne loomulikult ka Tartu mnt. Abhakanist läbi. Iga päev maandusin hiljem koju miskise 4-5 meetrise dekoratiivkanga tükiga. Miskine uus tõbi vist? Aga ma ei saa meeldivat asja poodi jätta ideed ootama, sest võib ju olla, et idee saabudes ei ole enam meeldivat asja. Oleks ainult kodu kummist ...

Die Schönheitskur für das alte Sofa. Ein Stück schönen Stoff, ein paar Kissen und Knöpfe.