Pulmaaastapäev ja suve suur sündmus

Täna on siis pulmaaastapäev. See teine tähtpäev. 16 aastat tagasi oli laulatus ja pidu. Täna linnas aga unustasime kaasaga mõlemad tähtpäeva ära, poistega oli sebimist. Nood oskavad vahel olla tõelised metsalised. Ja nii ta nüüd poodi millegi hea järgi läks. Huvitav, mis see olema saab?

Seoses tänase päeva käikudega tuli aga taas meelde see, kuidas mina omaenda pruudikimbu pääle pahane olin. Aasta oli ju 1991. Olid tutvused, oli ma miskit võtta. Ja paljud asjad käisid läbi tutvuste. Aga mitte lillepood. Eelnevalt sai tellitud pruudikimp roosidest ja minu lemmikutest inkaliiliatest. Tuleb siis kaasa juuksurisse Vene tn otsa , käis lillepoes Müürivahe tänavas kimbu järgi, ja ma sõna otseses mõttes trampisin jalgu ja tegin kurja häält. Sest kimp oli liblikõielistest (lillherned, mida ma tol ajal kohe üldse mitte ei sallinud) ja nelkidest (mida ma senimaani ei salli). Mina teatasin suure suuga, et tollega mina kirikusse ei lähe. Ema naeris omasoodu, et küll sa lähed. Paneb sulle mees pajuvitsa phku, läheks ka sellega. Ikkagi kalli kingitus. Loomulikult läksin. Ja kimp säilis jube hästi, kuigi oli raske ja võttis laulatuse ajal käe värisema.
Oh jah, olid ajad ...
Ja et mu teinepool niikaua Fuuriaga minus ja tujude seltsis vastu on pidanud. Au ja kiitus ning müts maha.

Ja homme on Suur Suvepäev loomaaias, nagu mina seda üritust kutsun. Mehe firma teeb töötajatele seal nö perepäeva. Keskpäevast kuni poole ööni. Huvitav, kas lapsed mul selle tralli ikka vastu peavad või kustub mõni neist ära? Ma tahaks firma filmiõhtut ikka näha, mehe kolleegide poolt tehtud klipp ette antud teemal on nii vahva. Tõeline hea tuju pärl.
Aga seda kõike näeme homme.

16 Hochzeitstag. Heute wieder.
Und morgen in den Zoo, für den ganzen Tag. Die Firma meines Mannes veranstaltet dort einen Familientag - mit Attraktsionen und Musik, Filmabend (die kurzen Klips haben die Mitarbeiter selbst gemacht), Verpflegung und ... Hoffentlich wird´s ein schöner Tag.