Mis tehtud, mis teoksil

Kogu aeg on tuli takus. Aga tulemused on kasinad. Mis seal´s ikka, eks õigustame end veidi.

Nagu juba öeldud, oli laupäeval perepäev (või suveopäev nagu kaasa firma seda ise nimetas) loomaaias. Kõik oli kena ja kõigele oli mõeldud ja kõik kinni makstud, aga ilmataadile nad kas ei maksnud või siis maksid vähe. Igatahes olid mu poisid esimese 5 minutiga märjad kui kaltsud. Ka kõigi väravas antud vihmakeepide kiuste. Batuudile oli ju vaja täises pikkuses peale viskuda ja kuna just vahetult enne seda oli sadanud, siis oli alustuseks batuut koos basseiniga. Aga katsu sa ujuda riietes nii, et riided märjaks ei saa. Mul olid autos küll vahetusriided olemas, aga trussikuid-sokke ja jalanõusid ma mitut komplekti varunud ei olnud. Sedakorda läks hästi, mõnel mehel on õnneks vaid talutav nohu. Kahjuks segas vihm veidi loomade vaatamist, aga noh .. Lastel oli batuudilgi rõõmu laialt. Süüa sai kõvasti ja lapsi valvama suurt ei pidanudki. Ja eeskava oli ka OK. Ja viktoriiniküsimused tegid piisavalt nalja, just loomaaeda mööda vastuste otsimine loomaaiateemaliste küsimuste kohta ja firma enda kohta käivates küsimustes pisuke "sõbrakäsi". Tegelikult kasutasime me loomi puudutavates küsimustes ka varianti "helista sõbrale", aga noh .. alati ei aidanud seegi. Naabrinaine itsitas mu telefoni-küsimiste pääle ikka omajagu. Aga jäi vastuse võlgu. Lõbus oli. Ainus mis tordiusku inimesele meelehärmi tegi, oli tallanahkne tort. Aga elasime tollegi üle. Ja esinejad polnud ka just päris minu maitse, aga vahel suudan ma vabas õhus ka kõigesööja olla, nii et ikkagi oli sellega ka kõik OK. Eriti kui seltskond on OK.
Aga ühe sokisääre sain loomaaias valmis ka. Varrasteta oleks ma sealt hulka varem jalga lasta tahtnud. Eriti niiskes olekus.

Tänasest olen aga tööinimene. Veider tööpäev oli. Harjumatu. Aga pole ka ime. Igatahes hommikune närv sai mööda ja homme on juba parem tunne minna. Kuigi tänane päev algas just mitte kõige paremini. Nimelt teadsin, et mul on hommikul hambaarsti aeg. Aga .. ma ajasin ajad segi. Arvasin, et vaja minna poole üheksaks, aga tuli välja et aeg oli kaheksaks. Nojah, vedas ka, sest hambaarst võttis mu ikka ette, sest minu järgi tulema pidanud patsient ei ilmunud. Vedas. Siis tuli kohe järgi nõupidamine. Siis veidi kohapealset korraldamist hästi abivalmis kolleegi käe all (no on ikka vahvaid inimesi ilmas, kahju et ta peagi meilt ära läheb). Ja pealelõunase aja vaatasin kaustade-teemadega tõtt. Homme läheb siis juba tõsisemalt lahti. Ja järgmine nädal on juba meeskonnakoolitus looduskaunis kohas. Ägedalt algab see tööelu.
Samas ütles üks kolleeg, et valisin hea aja uues ametis alustamiseks - teisipäeva. Ei olevat hea teha sellist uut algust esmaspäeval. Mine sa tea. Ma pole neid asju varemalt sedapidi mõelnud. Meie peres oli tänane seda tähelepanuväärsem päev, et ka kaasa vahetas töökohta, küll üksnes töö asukoha mõttes. Ja meite suur poiss oli esimest korda ilma kasvatava käeta kodus. Üksi. Oi kui kaua ta seda mangunud on, et tema tahab üksi kodus olla. Ja täna siis oli, aga ... iga natukese aja tagant oli telefonis teemaks, et "oi kui igav on". Lapsed!?!

Kindlasti hakkab aga alguses aega kätetööks nappima. Ma püüan alustuseks pooleliolevate töödega hakkama saada (lõpetada) ja siis vaatame edasi. Ent seda pooleliolevat on omajagu: naabrinaise roosa sall, minu roheline leherätt, kreemikasvalge suve(!)pluus, lasteaianukule riided, heidest kott, MS3 sall jne. Kindlasti leiaks veel miskit, aga ma parem ei otsi. Teeb äkki meele kurvaks või miskit muud. Aga kõige tegemiseloleva kiuste ei saanud ma teisiti kui pidin omale tellima ühe vihu juurde. Selle. Kui ma peaks koostama Leili33 poolt üles pandud ühe teise inimese unistuste kampside lingi eeskujul oma unistuste pildiseeriat, siis ajaks see mind ennast ka vist hulluks. Ilusaid ideid on kuhjunud, vist liigagi palju. Ohkama võtab. Oh jah ...

Bin ja seit dem heutigen Tag wieder im Ministerium tätig, desto weniger bleibt jetzt Zeit für das Handarbeiten. Wenigstens am Anfang. Ich versuche ja auch als Einzelunternehmerin tätig zu sein und ein paar zusätzliche Kronen zu verdienen.
Der erste Arbeitstag ging aber als ob ich gar nicht weg gewesen wäre. Ja, die Arbeit hat sich inhaltlich geändert, die Aufgaben. Aber es hat in unserem Referat auch bekannte Gesichter gegeben, da fühlt man sich schon etwas besser. Morgen geht´s dann wieder los.