Wednesday, March 26, 2008

Ootamatu tali

Kaos. Liikluskaos. Mitte et mul midagi aastaaegade vastu oleks, aga vaevalt saabunud kevadele järgnenud uus tali pole väga meeltmööda.
Igatahes hakkasin "vastutustundetuks" lapsevanemaks ja jätsin lapse koolist koju. Ei taha teda suurele maanteele lumevaaludele turnima, aga muul viisil meie juures üle tee ei saa. Ja busside graafikud on ka sellises nihkes, et oi-oi-oi.
Mina sain kenasti tööle, õnneks. Niipaljukest oli muude hommikutega vahet, et ma pidin oma valges jopes meite pere neljarattalist liikuma lükkama, et majaesisest supist välja pääseda. Muidu .. OK.

Tegelikult mulle meeldib ka selline ilm, aga sedakorda naudiks parem lumikellukeste valget kui taevast puru. Ja selline ilm on ideaalne kui saad olla kodus, jalas soojad sokid ja kohvitass peos ning vardad käeulatuses.

So, jetzt ist es richtig Winter geworden. Es schneit, es schneit, es schneit ... Es stöbert draußen. Und im Verkehr herrscht der Chaos. Wie immer, wenn der Winter unerwartet kommt. Ich mag zwar alle Jahreszeiten, jedoch wäre der weisser Ton der Schneeglöckchen mir im Moment schon lieber als der von Schnee.
Zu Hause, in weichen warmen Socken und mit der Kaffetasse in der Hand (die Strickarbeit auch) ... so kann man das Wetter richtig genießen.

Labels: ,

Sunday, March 23, 2008

Ja nii ma koon ...

... mustrikorra üht salli, mustrikorra teist ja kaks kolmandatki. Kaksiku värk - üks asi pooleliolevate tööde nimekirjas on kurjast.
Hetkel läks uuesti liikuma ka ammu alustatud Myrtle leaf shawl Victorian Lace Today raamatust, alustatud novembris. Pool keskosast on valmis. Oi, seda on tüütu harutada, parem kohe täie tähelepanuga kududa. Samas edeneb nagu ka kaks teist varrastel olevat sallihakatist, kolmnurkeset. Eks see Merinosilk ka kannusta, tahaks juba tolle varrastele võtta. Aga veidi läheb veel aega. Myrtle leaf võiks mu oma sünnipäevaks valmis olla. Sinna on veel .. no paar kuud. Ka laisk olles kohati peaks jõudma.
Töös on veel Arwettast valge Lehed&Lilled, ajendatud E.A.Clark vihust "Knitting Lace Triangles" ja lilla Shetland Triangle fonty Kidopale´st. On see Arwetta aga pehme ja mõnus, siidine. Minu uus armastus. Peaks varusid täiendama.



Märtsikuu lillad sokid on ka valmis, ei midagi uut siin päikese all - musteer: Novita 4/99, lõng G-B. Wolle Jil. 2,5 tokki. Vardad 2,5.

Habe jetzt einige unvollendete Sachen vorgeniommen, zum Beispiel Myrtle leaf shawl aus dem Buch Victorian Lace Today. Den Schal habe ich schon im November des letzten Jahres angefangen. Hoffentlich wird´s jetzt ja schneller gehen.
Auserdem in Arbeit weisse Leaf & Flowers, inspiriert vom "Knitting Lace Triangles" Evelyn A.Clark und Shetland Triangle im Rahmen des Farbenspwktrums , (lila, flieder). Die weisse Wolle ist Arwetta ekstra fin merino von Filcolana - ist die Wolle aber weich und geschmeidig! Meine neue Liebe!
Jeden Tag versuche ich wenigstens einen Rapport stricken, bei jedem Schal.
Und Socken als Märzprojekt für Farbspektrum (lila). Aus G-B. Wolle Jil, Nadelspiel Nr. 2,5, Muster wieder aus Novita 4/99.


Labels: ,

Lumised lihavõtted

Värvilisi mune ja kaunist lumist pühadeaega!
Egas talv ju ometi taeva saa jääda! Frohe Ostern!
Der Winter ist endlich gekommen! Eigentlich der Frühling mit dem Schnee! Und habe schon gehofft ...

Monday, March 17, 2008

Nähtused ja tehtused

Talvel ei tahagi teha muud
kui oodata kevadet.
Kui ahjus karjuvad põlevad puud
ja vähe jäävaba vett...

Ta pole enam kaugel. Kevade.

Aga ...
Kojusõit. Loed värskelt ostetud raamatut. Selles on laulutekstid. Ja siis teatab Uuno, raadiojaam mis meie massinas enamasti ei mängi, et nüüd tuleb ansambli X uus laul. Ja sinu raamat on üllatavalt just sellelt kohalt avatud.

Dagö. Uus plaat on tulekul aprilli alguses. Kontert ka 15. aprillil Tallinnas.
Ja raamat on Lauri Saatpalu "Nähtused ja tehtused".
Imeline.


Labels:

Rahvamatk

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et mina ja kaart, st. linnaplaan ei kuulu kokku. Ikka juhtub ühtkomateist ja jänesehaake tuleb sisse.

Laupäevane ühepäevane Helsingi-reis läks sellele vaatamata korda. Vaatamata sellele, et mul on sellest kand ja varvas matkamisest senimaani jalad haigetand. No ütleme nii, et haigetand on väike naiselik liialdus, pigem nagu annavad tunda.

Ma pole üle lahe just kuigi sageli käinud, see oli sisuliselt teine kord. Ma jätan hetkel arvestamata nood kaks korda, mis me koos ühe kadunud kolleegiga saime 90-ndate algusepoole lähetuse Saksamaale ning kuna riigiametnikele otsiti kõikse odavam lendamise variant ning tollal oli vaja veel ka Soome viisat, et kolama minna ja seda rõemu meile osaks ei saanud, siis istusime kahel korral ca 9 tundi Vantaa lennujaamas ja vahtisime tõusvaid ja langevaid õhusõidukeid. Olid ajad.

Aga seekord võtsime sihi, pakkisime SeaLife-sihiga poisid kokku ning sõitsime. Kuigi sellest lõngakuhilast, mis ma koju kaasa lohistasin, võiks teha muid järeldusi, oli meie põhieesmärk siiski kalade maailm koolivaheaja alguseks. Poistele meeldis, mis on peamine. Nüüd on meil kodus hulgaliselt pisikesi, teravate servadega haisid, plastmassist, mis küll ei hammusta, aga torgivad, sest nad armastavad „viibida“ just käigukohtades. Ning meie kodused kolm „(mängu)loomapidajat“ ei valva mitte kogu aeg oma „lemmikute“ järgi. Nuhtlus. Aga kihvt on vaadata kuidas nad kampas nonde eriliste liigitunnusteta plastmassloomade liike kuju ja värvi järgi kindlaks teha üritavad.

Ma ise suurt akvaariume ei fänna. Aga nood seal meremaailmas olid päris lahedad. Olgugi, et teadjamad tembeldavad selle Helsingi meremaailma suhtkoht tagasihoidlikuks. Vähemalt hea ja käepärane koht käia. Ühed kollased lapikud kalad olid nii nunnud. Ja merihobukesed ning kõiksugu muud veidrad elukad. Lisaks siia ka nood „ujuvad šampinjonid“ – meduusid. Ma polnud noid nii ligi näinudki. Ja raide söötmine. Me sattusime just õigel ajal kohale ja suurem poiss sattus ninaga just õiges kohas vastu akvaariumi klaasi, et seda näha. Pisemad tormasid niisama ühe värvilise kala juurest teise juurde ja vahtisid ammulisui haisid peakohal. Ja ühe akvaariumipõhjas vedelenud kirjalise hai (oli üks selline täpiline ja tumedam) ristisid Laiskvorstiks. Vedeles teine lihtsalt, ei viitsinud end liigutada kah.

Muus osas mahtusid päeva veel ka Menita lõngapood, millest meie päev Helsingis algas (kui ma poleks esimest käiku sinna teinud, siis poleks me sinna jõudnudki, nii et vedas), ja hiljem akadeemiline raamatupood. Kiire käik Stockmanni kuulus ka asja juurde, aga poodlemine ei olnud üldse päevakorras.

Mina olin omale teinud pisikese plaani just lõngade ja raamatute osas, aga kahjuks enam kui eespool mainitu päeva ei mahtunud. Lastega liigeldes ei pruugi ajakavad pidada ning lisaks liiklesime suure osa jala, mis ka võttis aega. Seada tuli end ju kõikse pisema (kõigest 3!) järgi. Samas oli ta väga tubli. Suurema osa tatsas omil jalul, ainult teel sadamasse hakkas sülle tahtma, mis oli peale seda matka ka mõistetav. See kondamine, jalutamine ei olnudki niivõrd väsitav, küll aga kurnas see, et aegajalt sadas lörtsi.

Lõngapoodide osas olid kõigele lisaks ka poisid väga sõjakalt meelestatud. Nonde arvates on meil kodus juba kõik maailma lõngad olemas ja igasugune lõngateema muudab Meeskonna üsna häälekaks. Aga sellegipoolest sain ma selle, mida tahtsin. Tahtsin Grignasco Merinosilk´i. Ostsin kahte värvi – hästi-hästi tumesinist ja punast, mehe valikul värvid. Kripeldama jäi veel hele hõbehall ja üks hästi kahvatu roheline. Mis siis veel kotti rändas? Grignasco Bambi, helesinine (extrafine merino 50 g 225 m) . Käe all hästi meeldiv lõng.
Kare küll, aga minule meeldis Lett Lopi – poisile vestiks ostsin kolme värvi.

Siis veel pirkkalankaa, sinine. Hästi mõnus ja vahva värvivalik. Peab veel mõnd tooni vahelduseks koju tarima. Wetterhoffi Sivilla – vill ja siid. Prooviks 50 g viht.

Ja rohkem ei ostnudki, kuigi oleks tahtnud. Aga ma lähen sinna veel. Kaasa mul üldiselt lõngapoode just ei armasta, aga temagi ütles käigult, et väga meeldiv teenindus oli. Nii et põhjust on tagasi minna. Nüüd aga oleks vaja aeg leida diivaninurgas nokitsemiseks

Tagasi tulime õhtul Galaxyga. Mu väsinud lapsukesed mängisid seal põrandal meremaailmast ostetud kilpkonnade ja haidega. Ja pikutasid. Nagu kodus. Pika päev rahulik lõpetus.

Igatahes tahan ma peagi veel nii rändama minna. Aga lõngapoode väisates jätan lapsed parem koju.

Wir machten mit der Familie am Samstag einen Kurztrip nach Helsinki - ein paar Stunden und man ist ja rüber. Und am Abend wieder zurück. Unser Hauptziel war SeaLife in Helsinki. Den Kindern hats gut gefallen. Besonders die Haifische und Rochen.

Dabei habe ich auch mich selbst nicht vergessen und wir haben Menita Wollgeschäft besucht. HAbe mir Merinosilk von Grignasco (rot und dunkelblau), Bambi von Grignasco, Lett Lopi fürs Kinderweste, Wetterhoff´s Sivilla (Seide und Wolle) und finnische Wolle gekauft. Aber jetzt, nach dem Besuch des Geschäfts habe ich ja viel mehr Wünsche fürs nächste Mal. Und einige Wollgeschäfte stehn fürs nächste Mal auf dem Plan, dann ohne Kindern. Die sind ja von Mutters Wollsucht gar nicht begeistert.

Labels: , ,

Wednesday, March 12, 2008

Närvis

Inimesed võivad ikka väga veidrate asjade peale närvi minna. Me võtsime lihtsalt ette, et käime ühel laupäeval perega Helsingis. Sellel laupäeval. Lihtsalt niisama. Ja nüüd ajab see mind närvi. Päris viimaseks üle lahe käinud eestlaseks ma enam ei kvalifitseeru. Muumimaa-reis viis sealtki korra läbi ja nood ammused tunnid Vantaa lennuväljal lähevad vast kah arvesse. Nüüd aga omal käel kolama. Lastega. Ma suudan endki ää eksitada, ammuks siis oma Meeskonda. Kohe kangastub Berliin, kus ma nüüdseks lahkunud sõbrannaga meid ikka üsna rappa ka kaardiga viia oskasin. Aasta siis oli 1994.

Mida teha ja kust leida lõngapoodi? (Selle viimase mõtte pääle tõusevad mul poisid tagajalgadele. Nad juba ähvardasid, et sinna mine üksi). Eks peab pisut eeltööd tegema.

Für einen Tag nach Helsinki - unser Plan fürs Wochenende. Mit Kindern. Bin schon gespannt.

Labels:

Sunday, March 09, 2008

Naistepäev

Eile ju oli. Minu teinepool tegi mulle esimese üllatuse juba reedel. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Pigem sellest, et meite korteriühistu esimees tuli ka naistepäeval lilledega. Mul oli vist ikka väga rumal nägu peas. Tükil ajal ei saanud sõna suust.
On naabrimehi :D
Laupäeval pistsin nina ka Veimevakka. Isekeskis hea võimalus mõlapidamatuse väljaelamiseks. Lõngad on boonuseks. Seekord lahkusin ostuta, aga mõned mõtted on. See-eest sain aga rahakoti vahele ühe kaardikese juurde - Veimevaka kliendikaardi. Numbriga 0001. Lahe.
Ja kudunud ei ole midagi muud uut kui lillad sokid varrastele loonud. Märtsi värvispektri karva. Peale pooltteist kodust nädalat on õhtuti selline väsimus peal, et ega unepesale suurt vastu seista ei jaksa. Ka mitte nädalavahetusel. Seega ootame paremaid aegu.

Aga mõned uued raamatud tellisin küll. Amazonist nood kaks: Starmore & Starmore. Ahvatlesin kaasat omale mõnd meeldivat plaati tellima, aga lõpptulemus on see, et pakk saab sialdama mulle enam. Ja siis Krisost veel von Janet Szabo, Aran Sweater Design. Ja nüüd ma ootan ...

Habe mir einige neue Bücher bestellt: Starmore & Starmore. Und eins von Janet Szabo, Aran Sweater Design.
Sonst nichts neues. Viel Arbeit und wenig Zeit. Besonders wegen der anderthalb Wochen, die ich mit kranken Kindern zu Hause verbrachte. So habe ich das Wochenende einfach verschlafen.

Labels: ,

Tuesday, March 04, 2008

Ärakasutatud haigemaja

Ega see siinne haigemaja päris kasutu ka olnud ei ole. Näputööks on ka aega jagunud, kuigi võrreldes kodus oldud ajaga väga vähe.
Juba enne haigetamisi sain valmis Asti pitsrätiku. Ilus tuli, aga nagu Muhvgi, kes tegi toda Novita Floricast (mina Raasiku villasest), tahaks teha ka selle peenema pitsivariandi ehk siis peenemast lõngast. Mina tegin selle teravatipuliste nurkadega variandi. Meeldib enam.
Nagu juba öeldud: Raasiku vikerkaarevärviline. Mõõdud: 95 x 190 cm. Lõnga kulus 205 g. Kootud 3,5 ringvardal. Muster ajakirjast Käsitöö, kevad 2008. Muster on veidi ühetooniline, aga värvide vaheldumine muudab kudumise ikkagi huvitavaks. Ning vähemalt ühe tahaks veel teha. Aga mine sa mind tea. kirisid on ajapikku ikka üsna mitu varrastelt tulnud. Ja poisi sõimerühma lõpetuseks tahaks kasvatajatele teha ka pisikesed kingitused, seega vajadust on veelgi. Veebruarikuu sokid - punased. Nood värvispektri omad. Novita Wool, vardad 2,5. Muster: Novita 4/1999. Selle mustriga tuleb nüüd iga kuu isevärvi paar sokke, värvid vahelduvad vastavalt värvispektri kuu värvile. Siis saan vähemalt 1 asjagi kuuga kirja.
See punane Novita Wooli toon meeldib mulle väga. peaks vist ostma mõned tokid kapipõhja varuks, mine sa mind tea. Ei tea ju ette, mis isu mind peagi pureb.


Kaks pisiasja on veel käsil: uus Shetland Triangle peenikesest mohäärist ja Henley Perfected talvisest IK numbrist. Teisel juhul tunnen ma, et lõng (BBB Jeremy) pole päris õige, aga ma leidsin tolle oma veebruarikuise lõngainventuuri käigus ja mõtlesin proovida, et kuidas siis ikkagi on omale ka miskit teha. Pole ju ammu teinud, ikka pisiasju või teistele. Nö katsetus hetkel siis. Lõnga juures häirib mind ka tolle koostis. Miskine "dralon". Selline kerge kriuks käib alatasa varraste vahel. Mida edasi, seda enam hakkan harjuma, aga .. Preili Pirtspekk olen vist ikkagi. Naturaalsema kraamiga ää hellitatud. Selle uue Shetlandi lõng on ka vanadest varudest. Ma olen selle millalgi sinise pähe ostnud, aga hetkel kvalifitseerub see küll täiega märstikuu lillaks. Kust ma selle sinise küll võtsin? Või mis kirevase valgus see küll oli, et lõng sinakas näis?



Koduse lõngainventuuri käigus tegin enda jaoks avastuse, et polegi seda lõnga nii palju. Kokku lugesin veidi üle 40 kilo, seda sordi ja toki/vihi/kera kaupa excelisse loendades, too siis arvutas minu eest, ise poleks ma nii tubli olla viitsinud. Sinna kuhja ei mahu aga osades kastides peituvad paellõngad ja mõned hetkel kadunukesed varud, ent noid ei saa olla üle 10 kilo. Ühtekokku siis nii ca 50 kg. Pole hullu. Seda enam, et ma juba korjasin mõned tegemaks ka välja ning ideid tormleb peas palju ning rohkem. Homme muidugi jälle poodi .. lõnga järele.



Ah jaa, IK kevadnumber tuli minugi koju kohale. Ning ühes sellega raamat pitsilistest kolmnurkadest. See. Peaks katsetama.

Habe ein neues Spitzentuch beendet. Muster aus der estnischer Handarbeitszeitschrift Käsitöö (Handarbeit), Frühjahr 2008. Wiedermal aus Regenbogenwolle (Aade Lõng, Raasiku). Rundstricknadel 3,5; Materialverbrauch etwa 205 Gr. Maße: 95 x 190 cm.
Ein wenig langweilig zu stricken, jedoch das Ergebnis finde ich Super. Autor des Tuchs Aet hat auch eins auch aus Laceweight-Wolle gestrickt. Schön, nicht wahr? Und hier der Schal von Muhv.

Februar-Socken (rot) sind auch fertig). Gestrickt im Rahmen des Farbspektrum-Projekts. Zopf-Muster aus Novita 4/1999. Wolle: Novita Wool, 100% Wolle (50 Gr = 135 m) , Nadelspiel 2,5. Verbrauch: 2 50 Gr Knäuel. Der Farbton gefällt mir sehr, obwohl der auf den Bildern nicht so ganz richtig ist. Fürs farbspektrumprojekt werde ich jeden Monat ein Paar Socken mit demselben Zopfmuster nur in entsprechenden Farbe des Monats stricken. Mal sehen was daraus kommt. Da ich zu Hause keine lila-/violetfarbene Wolle habe, muss ich zu erst auf die Suche.

Ein Märzprojekt wird auch der angefangene Shetland Triangle in fonty Kidopale (lila) sein. Der ist ganz konkret als Geschenk geplant. Eine meine Freundin ist ein richtige Lila-Fan. Für sie.

Labels: , ,

Haigemaja

Möödunud nädal algas haiglaselt. Pisipojal kõht lahti, siis järgnes oksendamine ning seejärel mõned päevad laibastunud last - 39-ne palavik ei esinda just elurõõmu. Ja nii olengi kodus vindunud vahelduva eduga nüüdseks juba poolteist nädalat. Homme tahaks hoolduslehega ikka ühele poole saada. Pesamuna on juba terve lapsuke.
Aga ... Nali naljaks, ent vanem poiss palavikutas pühapäeval ning täna Keskmik. Mis toimub?
Sellega seoses olen saanud korraliku kordusõppuse laste lemmikfilmide osas. Söögi alla ja söögi peale. Kui üldse keegi sööb.

Bin schon anderthalb Wochen mit den kranken Kindern zu Hause.
Oeh. Das ist richtig ermüdend.
Hoffendlich kann ich am Donnerstag wieder zur Arbeit.
Aber morgen zum Arzt.

Labels: ,