Rahvamatk

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et mina ja kaart, st. linnaplaan ei kuulu kokku. Ikka juhtub ühtkomateist ja jänesehaake tuleb sisse.

Laupäevane ühepäevane Helsingi-reis läks sellele vaatamata korda. Vaatamata sellele, et mul on sellest kand ja varvas matkamisest senimaani jalad haigetand. No ütleme nii, et haigetand on väike naiselik liialdus, pigem nagu annavad tunda.

Ma pole üle lahe just kuigi sageli käinud, see oli sisuliselt teine kord. Ma jätan hetkel arvestamata nood kaks korda, mis me koos ühe kadunud kolleegiga saime 90-ndate algusepoole lähetuse Saksamaale ning kuna riigiametnikele otsiti kõikse odavam lendamise variant ning tollal oli vaja veel ka Soome viisat, et kolama minna ja seda rõemu meile osaks ei saanud, siis istusime kahel korral ca 9 tundi Vantaa lennujaamas ja vahtisime tõusvaid ja langevaid õhusõidukeid. Olid ajad.

Aga seekord võtsime sihi, pakkisime SeaLife-sihiga poisid kokku ning sõitsime. Kuigi sellest lõngakuhilast, mis ma koju kaasa lohistasin, võiks teha muid järeldusi, oli meie põhieesmärk siiski kalade maailm koolivaheaja alguseks. Poistele meeldis, mis on peamine. Nüüd on meil kodus hulgaliselt pisikesi, teravate servadega haisid, plastmassist, mis küll ei hammusta, aga torgivad, sest nad armastavad „viibida“ just käigukohtades. Ning meie kodused kolm „(mängu)loomapidajat“ ei valva mitte kogu aeg oma „lemmikute“ järgi. Nuhtlus. Aga kihvt on vaadata kuidas nad kampas nonde eriliste liigitunnusteta plastmassloomade liike kuju ja värvi järgi kindlaks teha üritavad.

Ma ise suurt akvaariume ei fänna. Aga nood seal meremaailmas olid päris lahedad. Olgugi, et teadjamad tembeldavad selle Helsingi meremaailma suhtkoht tagasihoidlikuks. Vähemalt hea ja käepärane koht käia. Ühed kollased lapikud kalad olid nii nunnud. Ja merihobukesed ning kõiksugu muud veidrad elukad. Lisaks siia ka nood „ujuvad šampinjonid“ – meduusid. Ma polnud noid nii ligi näinudki. Ja raide söötmine. Me sattusime just õigel ajal kohale ja suurem poiss sattus ninaga just õiges kohas vastu akvaariumi klaasi, et seda näha. Pisemad tormasid niisama ühe värvilise kala juurest teise juurde ja vahtisid ammulisui haisid peakohal. Ja ühe akvaariumipõhjas vedelenud kirjalise hai (oli üks selline täpiline ja tumedam) ristisid Laiskvorstiks. Vedeles teine lihtsalt, ei viitsinud end liigutada kah.

Muus osas mahtusid päeva veel ka Menita lõngapood, millest meie päev Helsingis algas (kui ma poleks esimest käiku sinna teinud, siis poleks me sinna jõudnudki, nii et vedas), ja hiljem akadeemiline raamatupood. Kiire käik Stockmanni kuulus ka asja juurde, aga poodlemine ei olnud üldse päevakorras.

Mina olin omale teinud pisikese plaani just lõngade ja raamatute osas, aga kahjuks enam kui eespool mainitu päeva ei mahtunud. Lastega liigeldes ei pruugi ajakavad pidada ning lisaks liiklesime suure osa jala, mis ka võttis aega. Seada tuli end ju kõikse pisema (kõigest 3!) järgi. Samas oli ta väga tubli. Suurema osa tatsas omil jalul, ainult teel sadamasse hakkas sülle tahtma, mis oli peale seda matka ka mõistetav. See kondamine, jalutamine ei olnudki niivõrd väsitav, küll aga kurnas see, et aegajalt sadas lörtsi.

Lõngapoodide osas olid kõigele lisaks ka poisid väga sõjakalt meelestatud. Nonde arvates on meil kodus juba kõik maailma lõngad olemas ja igasugune lõngateema muudab Meeskonna üsna häälekaks. Aga sellegipoolest sain ma selle, mida tahtsin. Tahtsin Grignasco Merinosilk´i. Ostsin kahte värvi – hästi-hästi tumesinist ja punast, mehe valikul värvid. Kripeldama jäi veel hele hõbehall ja üks hästi kahvatu roheline. Mis siis veel kotti rändas? Grignasco Bambi, helesinine (extrafine merino 50 g 225 m) . Käe all hästi meeldiv lõng.
Kare küll, aga minule meeldis Lett Lopi – poisile vestiks ostsin kolme värvi.

Siis veel pirkkalankaa, sinine. Hästi mõnus ja vahva värvivalik. Peab veel mõnd tooni vahelduseks koju tarima. Wetterhoffi Sivilla – vill ja siid. Prooviks 50 g viht.

Ja rohkem ei ostnudki, kuigi oleks tahtnud. Aga ma lähen sinna veel. Kaasa mul üldiselt lõngapoode just ei armasta, aga temagi ütles käigult, et väga meeldiv teenindus oli. Nii et põhjust on tagasi minna. Nüüd aga oleks vaja aeg leida diivaninurgas nokitsemiseks

Tagasi tulime õhtul Galaxyga. Mu väsinud lapsukesed mängisid seal põrandal meremaailmast ostetud kilpkonnade ja haidega. Ja pikutasid. Nagu kodus. Pika päev rahulik lõpetus.

Igatahes tahan ma peagi veel nii rändama minna. Aga lõngapoode väisates jätan lapsed parem koju.

Wir machten mit der Familie am Samstag einen Kurztrip nach Helsinki - ein paar Stunden und man ist ja rüber. Und am Abend wieder zurück. Unser Hauptziel war SeaLife in Helsinki. Den Kindern hats gut gefallen. Besonders die Haifische und Rochen.

Dabei habe ich auch mich selbst nicht vergessen und wir haben Menita Wollgeschäft besucht. HAbe mir Merinosilk von Grignasco (rot und dunkelblau), Bambi von Grignasco, Lett Lopi fürs Kinderweste, Wetterhoff´s Sivilla (Seide und Wolle) und finnische Wolle gekauft. Aber jetzt, nach dem Besuch des Geschäfts habe ich ja viel mehr Wünsche fürs nächste Mal. Und einige Wollgeschäfte stehn fürs nächste Mal auf dem Plan, dann ohne Kindern. Die sind ja von Mutters Wollsucht gar nicht begeistert.