Must (ilma punaseta)

Pealkiri on selline sellepärast, et ma tahtnuks esitleda koos musta ja punast pitssalli. Aga punane vajab veel veidi aega. Mu puhkuseplaanid ei läinud nii nagu tahtnuks. No mitte päris.
Aga siin ta on, kaua tehtud kaunikene. Minu Ämblikuvõrk. Alustatud on novembris 2007. a. Valmis sai siis 30.07.2008. Ma venitasin kohe ära ka, et oleks vahelduseks millegagi veidi kekutada. Et minugi näppude vahelt aegajalt pudeneb miskit. Harva küll, aga siiski.
Myrtle Leaf Shawl. Victorian lace today. See meeldis mulle raamatus väga, tahtsin ka kududa. Ainus asi, et enne kuduma hakkamist ei pööranud ma tähelepanu tõsiasjale, et sel kootakse mustrit ka tagasireal, mis tegi asja keerulisemaks. Puudu jäi tavapärasest puhkamise reast. Lisaks valisin ma musta imepeenikese lõnga, TitanWooli MerinosExtra, 100 gr = 1400 m. Vardad iseenesestmõistetavalt 2,5. Ja nii ma siis punusin nagu ämblik võrku. Oi kuidas see alguse poole vahepeal ära tüütas, aga siis sain ma mingil imelikul moel mustriga sõbraks ja salli teine pool edenes oluliselt kiiremini. Äärepits jällegi pidurdus nurkades, nood ei tundunud just eriti ilusad, aga venitamine aitas siin paljuski kaasa. Kui ma netis teiste kootud salle vaatsin, siis keegi ei olnud eksponeerinud nurki. Sealt ka see hirm, et äkki nood ongi kipakad veidi.
Harutamist tuli ka ette. Kui ikka lasid ühe silma maha, siis nende tagasireal ka pahempidi kaks kokku kohtade pärast pidin harutama silma kaupa mõned read lausa üles, et asi taas kenasti jooksma saada.

Mina olen üliväga rahul tulemusega, ilusam kui ootasin. Ja ma usun, et ma koon sama mustrit kunagi veel. Ilus on.
Modelliks on naabrinaine Katrin.
Ära märkimata ei saa jätta ka tõsiasja, et Ilukuduja kaunis sall innustas ka mind asja lõpetamisel.
Minu salli mõõdud: 47 x 165 cm, materjali kulus ca 50 grammi. Nagu ikka: MerinosExtras vihist saab kaks mitte üüratusuurt salli.

Myrtle Leaf Shawl aus dem Victorian Lace Today buch. Hat´s lange gedauert das Fertigwerden, jedoch .. mit dem Resultat bin ich äußerst zufriden. Wolle: MerinosExtras vom TitanWool, 100 Gr = 1400 Meter, Nadeln Nr. 2,5. Verbrauch insgesamt etwa 50 gramm. Masse: 47 x 165 cm.

Musterstricken auf Rückreihe war etwas anstrengend, man ist ja gewöhnt, dass die Rückreihen zur "Erholung" sind, man nicht die volle Aufmerksamkeit braucht. Vor dem Fernseher konnte ich den Schal nicht stricken, da kamen gleich die Fehler.
Zu vermerken ist, dass beim Fertigwerden spornten mich auch die schönen Schals von Ilukuduja an und die Zeit, die sie für das Stricken dieser Schönheiten gebraucht hat. So schnell tut siee das. Wunderbar!

Als Modell tritt auf Katrin, meine Nachbarin.

Aspirin

Saage tuttavaks: Aspirin. Minu möödundsuvine roosiost.
Oi kui ilus ta on! Ja milline äbarik ta veel eelmine aasta tundus.
Senimaani on minu roosid maal kõik kenaste kasvama läinud. Nii Kuninganna Elizabeth, mis sai istutatud 2006. aasta suvel, aga mis veel ei õitse. Samuti Stromboli möödunud suvest ning tema on hetkel täies õiteilus.
Sel aastal kinkisin isale sünnipäevaks juuli alguses roosi, City of Belfast. Ühekordse õiega küll, aga pidi rikkalikult õitsema. Punane. Näis siis, mis tost saab. Ta tundus mulle aiapoes nii üksik ja õnnetu, sellepärast ma ta valisin.

Meine Rosen auf dem Lande: Aspirin (weiss-rosa) und Stromboli (rot).
Anfang Juli habe ich meinem Vater zum Geburtstag "City of Belfast" geschenkt. Aber die sieht man ja rihtig erst im nächsten jahr.

Laagrist, lõppvaatus

Poiss naasis eile. Mis te arvate, mis tal seljas oli? Õigesti arvab see, kes pakub, et möödunud laupäevased riided - samad lühikesed püksid ja T-särk, mille rinnale oli nüüdseks vist talletatud nädala menüü. Nädalapäevad ühtedes hilpudes ...
Poissmeeste värk nagu papa ütleb.
Aga peaasi see, et laps ise on rahul. Ainult telefon tuleb nüüd taas töökorda seada. Suure mängimisega said nad laagris kampas tolle PUK-ideni lukku. Aga seegi pole esimene kord.

Aga nüüd maale. Kaasavõetavate asjade järgi võiks arvata, et nädalaks. Aga naaseme juba homme õhtul. Seekord tahaks sinnasõidul Jäneda Käsitöökeskusesse sisse põigata. Ja tagasitulles Vargamäele.

Ja ehk jääb suure tormamise pääle ka issi sünnipäevaks aega. Just täna. Palju õnne, Kallis!

Laagrilapsed

Käisime laupäeval laagris lapsukest vaatamas. Laager käib Haanjas, Kurgjärvel, nii et pikk sõit. Jõuad siis läbi seikluste Põhjarannikult Lõunasse kohale (seikluste seepärast, et ralli ja teatud liikluspiirangud sundisid meid viimaseid kilomeetreid läbima kotid seljas ja põngerjad käekõrval jala) ning su lapsuke vaatab sind moel, et anna kommid ja kott ning aidaa. Vat sulle siis pisikest emme pojakest. Saan aru, olles omade hulgas noorim on ju vaja igatepidi suur välja paista. Aga pisut haiget teeb ikka. Aga egas mammad peavad ka pojukestest lahti laskma. Ja teisalt on hea meel, et poiss saab omadega ise hakkama. Ka 10 päeva ilma meieta. Pisut spartalikul moel küll vaadates elamist ja hilpe, aga noh ... Poissmeeste värk ;)
Pisuke hirm oli mul selle 10 päeva suhtes seepärast ka, et juunis koolikaaslastega laagris olles helistas poiss nutt kurgus koju ja palus talle järgi minna. Üks vanem poiss noris ja kiusas. Kui me siis laagrisse last vaatama läksime, oli see igatsus juba otsas ja laps ei tahtnud meist ja kodust kuuldagi. Samas oli mu oma ema mulle eelnevalt südamele pannud, et omal ajal oli minu vennaraas ka lastelaagrist koju tahtnud, lubanud olla hiirvait ja illikuku, et vaid laagrist ära saada. Ema ei võtnud ja põeb seda senimaani. Pelgas, et ise tööl olles on laps liiga omapäi.

Meil oli plaanis poiss laagrist kaasa võtta ja veidi ümbruskonnas tiirutada, aga rallist tingitud lisandunud ajakulu ning mõne tunni pärast algama pidanud võistlused tegid plaanidesse veidi korrektiive. Nii veetsime mõned viivud oma suure poisiga, pakkisime siis tema mustad pesud ka oma kotti ja asutasime tagasiteele. Alustuseks Munamäe vaatetorni koos pisikestega. Laagrilapsed pidid sinna minema kampas järgmine päev, seega suurt poissi kaasa võtta ei üritanudki.
Ma ei mäleta täpselt, millal ma/me viimati torni ronisime, igatahes olid mul sellest turnimisest mälestused, mis kuklas kordasid, et "ära enam sinna roni". Ronisin ikka. Seekord ei tundunudki see trepp nii ebameeldiv kui toona (see toona oli ikka nii 10 aastat või enamgi tagasi). Aga vaadet nautida ei saanudki eriti. Kogu päeva väldanud päikesepaistest ei olnud meie tornis olles haisugi ning lisaks oli seal üks grupp rahvast, ning enese liigutamiseks ja igasse ilmakaarde vahtimiseks puudus igasugune võimalus. Seekord siis sedamoodi. Pisematele aga paistis meeldivat. Nemad ootasid Munamäele minekust kuuldes kogu aeg mingit munadest mäge. No tee sa siis selgeks, et mäkke jõudsime tasahilju ning mägi ei tähenda äkki teele ette ilmuvat suurt "kuhja" miskit. Ei mune ega mulda.

Wir machten am Wochenende einen Kurztrip nach Südestland, nach Haanja. Dort befindet sich Sommercamp für Kinder. Martin Erik ist ja im Moment da mit seiner Trainingruppe. Haben ihn für eine Weile besucht. Die Gegend ist wunderschön. Und Suur Munamägi der höchste Gipfel im Baltikum.

Soojad sokikuud

Oh jah. Minust sai nädala eest puhkaja ja siin ma nüüd siis olen - ohin kut peale vihaseimat tööpäeva. Paraku ei ole elu kesk remonti just eriti lõõgastav puhkus. Eriti kui see remont oma venimisega juba marru hakkab ajama. Aga kestab see juba pealtpoolt aastat. Ühel ja teisel põhjusel. Nüüd hakkab tekkima lootus, et saab valmis ka kunagi, aga ma igaks petteks veel ei hõiska.
Samas on puhkus hea asi. Teed, mis tahad. Kui vaid teaks, mida tahta. Mõtlesin ette suured kudumise plaanid valmis ja siin ma nüüd siis olen. Vaid kahe lõpetatud sokipaari manu. Juuni ja juuli, vastavalt kollased ja sinised. Ikka ja jälle Värvispekter, Novita 4/99, vardad nr. 2,5 ja lõngaks on G-B Wolle Jil. Ainult selle vahega, et sinine on vanadest varudest, isegi sedamoodi, et oli kunagi poisi kamps, aga sai taas lõngaks. Nüüd siis osaliselt sokkideks.
Sokkidega pean ma nüüd usinam olema. Jagasin omaenda sünnipäeval koduse sokikoti sisu laiali, peab uued tegema, et teinekord jälle küladele midagi jagada oleks. Või teeks seks tarbeks seekord hoopis kindaid?

Kudumise osas on edasiliikumist niipalju, et punasel haapsalu sallil on enam kui kolmandik keskosast olemas. Myrtle leaf on äärepitsil 1 nurk olemas. Sinisel Henley Perfected´il on esitükk lõpusirgel, tagatükk ammu valmis. Alustatud on uus pitskolmnurk - Heartland Lace Shawl, sellest peenvillasest valgest, millest sai tehtud ka haapsalu sall. nood on aktiivelt hetkel töös olevad asjad. Üks poiste vest liigub ka oma rada, aga see pole vist veel kuskil möllimistki leidnud. No kui veel liigub, siis täpsemalt. Väga palju ei olegi.
Küll aga tegin veidi revisjoni ja saatsin osa asju täiega uuskasutuskeskusesse - lõnga ja vardaid. No mida ma siin ikka noid hoian, kui ei kasuta. Tegelikult oleks vaja rietes, just laste omades, ka revisjon läbi viia, aga hetkel on eluolu veidi tolmune ning ei saa siin noid häeste lapata, et mis võiks kottu ää rännata. Eks näis. Puhkust on veel.
Ja loodetavasti ka mõni selline päev nagu tänane - päev otsa Veimevakas kududa ja lobada. No tegelt miskine lõunast kella 6-ni. Mees lubas tolmu seest linna kuduma. Mõnus oli.

Aga lähimad plaanid on ka juba tehtud. Homme maale, polegi sel aastal sinna veel jõudnud. Papal on sedakorda ka sünnipäev, 65. Otsin taas ühe roosi meie poolt. City of Belfast. Nii on kenake. Ega ma tast rohkemat teagi. Eks näis kuis käitub ja maal peenras elama hakkab. See on minu neljas roos sinnamaile.
Lisaks on järgmine nädal plaanis perega Rootsi minna. Reisibürooga, sest meite pere neljarattaline sõber ei ole just piiritaguseks sõiduks kõlbulik. Pipimaale ja Kolmardeni. Poisid ootavad ja ma ise ka. Kolmapäeva õhtul läheb siis laevasõiduks. Meil on peale möödundaastast Bullerby laste etendust kodus Lindgren hästi populaarseks tegelaseks muutunud. Loodan, et lastele meeldib. Ma ei tea tost paigast ju suurt miskit. teiste muljed, mida kuulnud ja lugenud olen, on olnud positiivsed.
Habe Urlaub, jedoch habe fast nichts getan. Wir renovieren ja zu Hause die Küche, immernoch, und so hat ma ja kaum Möglichkeit für etwas Vernünftiges (lese: Stricken). Zu viel Staub hat man auch. Jedoch die Socken für Farbenpektrum sind fertig, sogar die für Juni und die für Juli. Entsprechend - gelb und blau. Wie immer: Novita 4/99, Nadelspiel 2,5, Wolle - G-B Jil. Auuserdem arbeite ich immer wieder an dem roten Spitzenschal - etwa ein Drittel ist fertig. Fortschritte machen auch Henley Perfected, Heartland Lace Shawl, Myrtle Leaf shawl, aber langsam. Und nächste Woche ist für Kinder gedacht - eine kurze Reise nach Schweden, Vimmerby und Kolmarden. Bin auch selbst gespannt.