Sirelite aegu

Sireliteni on veel aega, aga kevadine roheline erutab meeli ka lumevalgel taustal.
Ja nii ta saigi. Lilac Leaf Shawl.
Seekord ei kestnudki see valmimine kuid.
Lõng on ostetud kunagi Harrietist, aga päritolult on see analoogne handpaintedyarn.com pakutavale. Hästi mõnus ja pehme. Mustris oli minu jaoks uudne kahe servast algava pitsiriba valmistamine ja külge saamine. Üks tuli loogiliselt, kududes. Teine vajas nõela appi. See teise pitsisaba otsa ajamine ainult sellele pehmele lõngale häeste ei meeldinud. St. nõela takka edasi takka sõelumine, eriti kui sinna lisada harutamine. Sedagi tuli ette. Esmapilgul tundus see teise pitsi otsa ajamine üle mõistuse ülesandena. Tegelikult ei olnudki nii keeruline, aga pusimist nõudis. Ega ma kõikide töövõtete puhul kõikse ökonoomsem vast ka ei ole, sellest ka see aja ja närvikulu. Aga tulemus on oluline ja see on täitsa olemas. Mina hetkel pilku peale visates kohe küll aru ei saa, kumb on kootud ja kumb otsa nökerdatud otsapits. Vardad nr. 3,5. Pikkus 166 cm, laius 45 cm. Kaal 85 g.
Nagu öeldud - raamat on igati aus. Ja mul on uus pitssall varrastel. Aga selle ämblikuvõrgu materjaliga pean ma olema tähelepanelik - et ma nuppude kõik keerud ikka läbi kooks. Korra juba harutasin hea mitu rida. Nimelt sel põhjusel - nupust oli üks lõngakeerd kuidagi ripakile jäänud. Seega: usalda, aga kontrolli.
Ega jäägi muud üle kui pitssalle kududa. Epu manu oli nii ilusaid siniseid pitsilõngu. Võrratud värvid.

Lilac Leaf Shawl aus dem Buch "Knitted Lace of Estonia" von Nancy Buch. Wolle handpaintedyarn.com, apfelgrün. Sehr weich und angenehm. Länge 166 cm, Breite 45 cm. Insgesamt 85 Gram. Nadeln: 3,5. Sehnsucht nach dem Frühling.
Ich mag die Muster in diesem Buch sehr. So habe ich ja schon den nächsten Schal auf den Nadeln. Habe in einem kleinen Geschäft in Tallinn schöne Spitzenwolle gefunden. Sehr dünn und in schönen blauen Tönen. Träume ja schon lange von einem Maiglöckenschal in blau.

Hai-ge-ma-ja

Korteriuksele võiks riputada sildi "haigla" ja mehele peaks põetamise eest palka maksma hakkama.
Jaanuari lõpus olin Pesamunaga nädala haiguslehel. Sain vaevu tööle tagasi, 4 päeva tööl käia ja siis tuli nädalavahetus ja jälle tõbised lapsukesed. Nukuteatrist tulles oksendas üks ja teine tõstis temperatuuri samal õhtul pea 40-ni. Noh, lehte ei võtnud, saime setitada asjad vabade päevade ja kodutööga ära ja jõudsin juba rõõmustada, et nädal otsas ja põngerjad paranevad, kui .. Eilsest on Suur poiss palavikulaps. Ma sellest parem ei räägigi, et mul endal on ka kohati "sent-surmale-võlgu" tunne. No kaua võib! Ja see hüüatus on täitsa omal kohal, kuna nüüd on Pisipojal ka uuesti palavik, pisike küll, aga siiski. Papast on see seni mööda läinud, õnneks.
Ja kui katkuv köha ja valusaks nuusatud ninaalune välja arvata, siis olen mina ka juba täitsa inimese moodi.

Krt võtaks, ma ütlen.
Pärnu-sõit jääb igatahes ära. Kah-ju.
Kogu selle õnnetu olemise taustal on ka mõned rõõmsad killud. Muhv tõi mullegi täna "Elumõnu" raamatu. On ikka kaunis kirjatükk küll. Kui nüüd lisada sinnajuurde veel Pärnu maanteelt koju taritud lõngakott, mis täiendab senised varusid väga edukalt, kuhjuv kirjatöö, mille üle võib praegusel keerulisel ajahetkel vaid rõõmu tunda, ja reede õhtu, siis võib isegi rahul olla.
Hea ju seegi, et veel ei ole miskit kärbitud ega ka koondatud. Ja veel parem on see, et järgmine neljapäev on Säsi! See on maiuspala, mida oodata. Ainult et tervemaks peab saama, siis on rõõm ka suurem. Okastraadiga kurgus (kurk valus) oli teatris kolmapäeval veidi ebamugav. Õnneks aitasid imemistabletid ja Mynton hädast välja. Aga mõnus meelelahutus (Minu oivaline lahutus) oli seda pisukest vastupidamist väärt.

Wir sind krank, nur meinen Mann haben die Viren noch nicht erwischt.
Ich bin müde. Wenig Zeit und Lust zum Stricken.
Jedoch gab es heute auch einen erfreulicheren Moment - ich habe ein Buch über Handarbeit in Kihnu bekommen, Ärma Roosi´s Elumõnu. Ein wunderschönes Buch, wenn man sich für´s Thema und Gegend interessiert.