Telefoniterror
Mul on kohati tunne, et ma oln sattunud erinevate eesti kirjastuste turmtule alla. Iga natukese aja tagant heliseb telefon ja keegi pakub jälle oma üllitisi. Ja pealetungivalt. Üks ärritavamaid kõnesid tuli möödunud nädalal kell kolmveerand üheksa hommikul! Tõepoolest, vaevalt tõusnud (juhtus erandlikult veidi pikem hommikuuni olema) ja juba nad alustavad. Teine äärmus on need õhtused kõned, 9 ja 10 vahel. Ja siis nõutakse veel pealetükkivalt, et "kas teil lapsi on", "kui vanad lapsed on" jne. Tänase päeva pärl on Elmatari kirjastus oma naistele mõeldud eneseabiraamatuga. Tore neh kui keegi hommikul kell 10 kukub sind nõudlikul toonil pommitama küsimustega, kas oled abielus ja kas juba pikemat aega ja kas te nägelete mehega ja nii edasi. Kui ma lahvatasin, et abielustaaži on kohe-kohe 16 ja kooselu 19 aastat, siis teatas näitsik või kes iganes ta oli, et tema vanemad elavad ka juba 20 aastat koos, aga ikka tuleb ette tülisid. No tulgu siis. Eks tule ka meil, aga ma võin kätt südamele pannes öelda, et viimast suuremat tüli ma isegi ei mäleta. Ju siis polnud ikka asi (loe: tüli) ega kedagist. Või oleme meie rahumeelsed inimesed. Tegelt jah, teinepool on rahulik ja mina voolan üle pigem lastega seotud kontekstis, kui üldse. Nii et .. rahu on saanud maapeale.
Ja ma ei armasta eneseabiraamatuid.
Veel on huvitav: miks nood on ikka naistele, stiilis "kuidas tulla mehega toime" jne. Miks keegi meestele ei õpeta kuidas naisega toime tulla? Kuidas naist mõista, loe: lugeda?
Samas tegi see hommikune kõne mulle nalja kah.
Aga oma raamatud tahan ma ikkagist ise valida, mitte et keegi helistab ja ütleb, et selline raamat on ilmunud ning mina peaks kohe ostma, pimesi.
Hier ist es eine "Mode" geworden, dass jeder Verlag telefonisch seine Bücher anbietet. Das stört mich schon. Ich möchte meine Bücher selbst auswählen. Ausserdem rufen sie ja an ob morgen früh oder spät am Abend. Gefällt mir gar nicht.
Der Punkt auf dem i war heutiger Morgen. Bitte, nur keine Selbsthilfebücher! Aber sie haben mir heute Laura Doyle´s "Surrended Wife" angeboten, im Estnischen. Zuerst hat man gefragt ob und wie lange ich schon verheiratet bin. Und ob ich mit meinem Mann Probleme habe ...
Es geht keinen was an.
Labels: Meiega juhtub alati midagi
posted by Tiina @ 10:13
5 Comments:
Mul õnneks asi nii hulluks pole veel läinud, et keegi mu perekonnaseisu kohta hakkab küsima, aga ikkagi ajab närvi, kui keegi helistab äärmiselt ebasobival ajal ja tahab sulle mingit raamatut/ajakirja pähe määrida. Ja nad on õppinud mitte oma jutu sisse pause tegema, nii et sul pole võimalustki viisakalt keelduda. Viimasel ajal ma olen lihtsalt hakanud neid üle rääkima ja väga resoluutselt kinnitama,et ma ei vaja midagi ja ei taha mitte midagi osta.
Ükskord ma täitsa kirjutaisin kirjastusse kaebekirja ja palusin see terror lõpetada.
Ema juures pakutakse tavaliselt mingeid ajakirja tellimusi, mille peale mina väidan süüdimatult, et meil on plaan kohe-kohe ära kolida (tegelikult pole mõtteski)
No ja ole siis ajakirjanik, eksole, kui iga teine kõne lõpetatakse juba eos (ehk siis pärast tutvustamist, et olen see ja helistan ajakirjast see) vurinal pahvatatud sõnadega: "Oi, aitäh, matõestieitahamidagiosta!" :)
Eowyn,
kes saab ka pidevalt täiesti ebasobival ajal täiesti ebasobivaid pakkumisi. Miks ometi keegi nt kudu- või muid põnevaid raamatuid ei müü?
Ma üldiselt ikka olen pakkumised ära kuulanud. Aga need TEA rahvasõnastike müüjad ajavad ikka tõsiselt närvi. Nad ei oska pakutava raamatu kohta kohe midagi öelda. Ja kui ma ütlen, et mul ei ole nende rahvasõnastikega midagi teha (no ei ole ju, pealegi on mul kodus olemas oluliselt asjalikumaid sõnaraamatuid hulgim), siis püüavad selgeks teha, et on ikka küll.
Oh jah.
Hea nali on muidugi see, et mulle on oma kümme korda pakutud nt. Kodu ja aeda. Sry, aga ma olen tolle ajakirja tellija juba aastaid. Kas seda infi nad siis kuskilt tõesti ei näe?
Ja siis pakkus keski noorsand varahommikul E. Valteri raamtuid, komplektis. "Kassike ja kakuke" on mul olemas, küll pehmes köites, aga on. Pintselsabad kah. Puudub komplektist vaid see miskine "...kummitab" raamat, aga too mind ei hu-vi-ta. See aga ei huvitanud omakorda toda telefonimüüjat.
Ole sis veel hea ja viisakas inimene.
Irwww, selle Kodu & Aiaga tuleb meelde, kuidas meile siin maal seda pakuti. Helistati - mehe vanaema võttis vastu. Kuulas ära, lubas oma tütrega (st minu ämmaga) rääkida. Helistati uuesti, mina võtsin vastu. Kuulasin ära, lubasin ämmaga rääkida. Rohkem pole helistatud. Ja Kodu & Aed on ämmal püsikorraldusega siia tellitud. Nuta või naera.
Post a Comment
<< Home