Sokid nr. 20 ja 21

No päris tegevusetu ma ka olnud ei ole. Nii "tekkisid" soojal ajal kahed sokid. Kirjust lõngast on kahasse ühevärvilisega ühed triibukad lisaks varrastel. Tekkimine on tegelikult täitsa õige väljend. Algused on tehtud autosõidule kaasa haaratud lõngadest, nii et ideed on ette piiratud.

Näputöö põhirõhk on hetkel olnud õmblemisel. Poisid vajavad pükse. Lõhkumaks. Ja üks neist setib end sügisel ka kooli. Pean selleks ajaks ka miskit välja mõtlema. Et ei peaks lapse puudumist vabandama sellega, et "tal polnd pükse jalga panna". Mis parata kui sul on kodus kamp "rõivahävitajaid". Paberihundi sugulased vist.

Tegelikult küsis mu vanem poiss juba ka seda, et millal tema uusi sokke saab. Peab mõtlema ja lõbusa lõnga leidma. Kooliks vaja kamps(id) ka kududa. Ja vestiidee küpseb juba pikemat aega peas.

Elu kolme poisslapsega on tegelikult lahe. Eriti sellises eas, mida on küll ühtekokku kolm erinevat. Eriti tore on minna kogu perega linnapeale. Kui vahel keegi jälle kurdab, et kolme lapse vanemaid haletsetakse kui paljulapselisi (justkui asotsiaale), siis minu arust on kolm väga mõistlik arv. Pigem 1 veel kui üks vähem. Aga pilke tõmbavad need kolm parajalt pisikest koos küll (no vanim ei ole enam pisike, sügisest koolilaps, aga ikkagi). Eilegi turul üks lillemüüja tuli jutustama ja päris uudishimulikult, et ka kärusolev on ka poisslaps? Ja kõige oma lillepakkumise vahele imestas, et kas raske ei ole sellise meeskonnaga? Jalgpallimeeskonnaga. Raske oli aga silmaarsti ooteruumis Kardiorus. Kui seintel on prille täis stendid ja Pesamuna koos Keskmikuga kohe ei suuda rahus istuda ja rabistavad. Hirm oli, et jooksevad miskit puruks. Aga sellised hetked elab ju üle.
Ent meite poisist ikka päris prillipapat ei saa. Need mõned kuud prillidega ei ole midagi muutnud. Olude sunnil ei ole ta neid ka päris kogu aeg kandnud, no üks tegelane keeras siin venna uued prillid kiiresti peale saamist kaheksasse. Nii soovitas arst, et las poiss kannab prille vabatahtlikuse alusel. Seis silmaga ei ole nii kehvake, see lihtsalt on paljudel silmadega nii, et üks on "laisem". Tõenäoliselt päritud viga. Mina olin ikka pea et pime omal ajal. Ja kuna poiss prille just ei vihka, siis jäigi nii, et las valib ise kas kannab või ei. Mulle tundub, et talle need meeldivad üldiselt. Haritud Öökull nagu issi ütleb. No eks nende prillide juures ole pojale oluline ka see, et issil on ju KA prillid. Oma isa poja ju.

Wieder 2 Sockenpaare. Nichts besonderes. Die bunte Wolle "Jil color" gefällt mir aber sehr. Schafft schöne "Streifen". Beige ist Wool von Novita, eine meine Lieblingswolle. Nur die Farbenauswahl ist nicht so sehr gut. Habe jetzt aus "Harriet" Wool in Türkise bestellt. den Farbton habe ich noch nicht gesehen, der ist ja erst ganz neu.

Wir waren gestern mit ME, unserem Ältesten beim Augenarzt. Er bekam ja in Winter eine Brille, jedoch hat es sich nicht mit der Brille geändert. So hat der Arzt vorgeschlagen, dass ME die Brille trägt, wenn er will. Kein Zwang. Ein Auge ist etwas schwächer als der andere. So wars auch bei mir in der Kindheit, jedoch viel schlimmer.
Der Junge mag aber die Brille, der trägt die sowieso, auch ohne Zwang. Er will ja seinem Vater ähnlich sein.