Mida ma teen isetehtud ja ebaõnnestunud asjadega?

Küsimus oli kuskil blogis üleval. Kuumaga aga läks kaduma kus täpselt. Aga noh, mida ma siis ikkagi teen. Harutan. Või siis sokutan mõnele lõnganäljasele, kes ise harutab või fantaseerib asja omale vastuvõetavaks. Mõni asi jääb ka kauaks ootele. Reeglina saavad kord ikka lõngaks ja seeläbi uueks. Kui saavad. Ja nüüd ma hakkangi kohe-kohe üht mõne aasta tagust asja harutama. See meelis mulle pildil, oli vist mõne aasta tagune Novita. Meeldib senini. Aga ... see soonik käitub suurel rinnal koledasti, venib lollilt laiaks. Sellega ma tehes aga arvestada ei osanud. Ja eks oli siis ka mu enda formaat väiksem. Asi pärineb ajast vahetult enne Keskmiku ootamist ja sündi. Seejärel jäin ma aga suuremaks ja olen seal siiani. Pole ka kedagi, kes oleks paras selle sisse. Kes liiga sale (kuigi kui laiust mitte vaadata, siis oli seljas ilus küll), kes sama ümar kui mina. 400 g Tennesseed on sees, sellest saab ju miskit uut teha küll. Teeks lihtsalt kitsamaks, aga see ringiratast tehtud, no ei anna ilusti teha. Vähemalt enam ma soonikut sel viisil ei kasuta. Kindel see.

Sokid nr. 19. Kassidega. Kiisude idee on sest ... over the edge ... raamatust. Lõngavalikuga oli kiire, krahmasin esimesed ettejuhtuvad ja pealtnäha sobivad maalesõidule kaasa, nii ma neid seal klapitasin, sest kõigeks kõigest ei jagunud. Nüüd vaja kiisudele veel silmad. Peab mõtlema.

Ja ma käisin jälle lõngapoes. Nagu mul ideid ja kraami siin vähe oleks. Igatahes avastasin enda jaoks uue kirju Jil lõnga, sokisäärgi juba varrastel. Kihvtilt jooksevad need värvilised triibud punasel. Ja Alpacaga teen seda lehesalli katsetust siis. Näis mis välja tuleb. Lõng on küll mõnusalt pehme.
Huvitav on see, et minu vanem poiss alpakavilla ei talu (õigem oleks öelda, et pirtsutab pehmuse peale - karm mehepoeg) , samuti lööb ta takka üles seitsme venna pääle? Kõdistavat?

Ja Voque Knittingu tellisin omale kah. Viimase nummeri tutvustus näitas ju sokka! Kuda ma siis muidu saan. Kuigi seal paistis ka palju muud ahvatlevat. Kui miskit eriti ei valmigi, siis kodune ideedekollektsioon saab lisa.

Was macht man mit den mißlungenen Strickarbeiten? Ich nehme die wieder auf (oder wie sagt man dass?) und mach aus Garn was neues. Top auf dem Bild steht an der Reihe. Gefällt sehr, jedoch passt nicht. Der stammt auch aus der Zeit vor meinem zweiten Kind. Man müsste etwas abnehmen, und nicht wenig im Vergleich zu der Zeit vor den Kindern. Es ist einfacher was neues zu stricken als ...
Socken Nr. 19. Mit Katzen. Katzenmotiv stammt aus dem Buch Knitting over the edge ... Ich mag Katzen. Nur die Augen fehlen noch. Und gestreift sind diese Socken, weil wir wegfuhren und ich in der letzten Minute noch etwas Wolle in das Auto mitnehmen wollte. Da musste ich die Wolle zusammenpassen.

Diese für mich neue Jil-Wolle, Rot mit kleine farbigen Streifen gefällt mit aber gut. Es entstehen beim Sockenstricken schöne farbige Spiralen. Schön.