Iga pidu saab kord otsa

Tort sai söödud. No paljukest seda ikka jagub, kui sellised näljased näod taldrikutega ringi hiilivad. Igatahes sai tort ja muu magus, soolasest rääkimata ka mitteilmunud rahva kiuste otsa. Ja mina sain taaskord 18! Arvuta kust otsast tahad, no rohkem välja ei anna. Ja nüüd on vaja käiku raamatupoodi ja lõngapoodi, et kõikvõimalikud kaardid ja rahapaberid realiseerida. Näis kuna lastakse.
Päris-sünnipäeva, st. eilse rikkusid aga olud mul ära. Traditsioonilise kohvi voodisse ma sain küll, aga kuna kaasa pidi ootamatult ühe tegelinski tõttu tööle minema, siis toimus see kohvetamine kolmveerand 7 omiku!!! Kui sa oled pool kaks tudile saand ja sul on peale kõige muu sünnipääv, siis ... No ei tundu kohe kuskilt otsas õige aeg olevat. Ja ma reeglina ei suuda ka kohe uuesti-kiiresti tudile ka jääda. Nojah, aga mis sa teed ... Ikkagi vahva ju, et üldse toodi. Muidu oleks ju need kõik omiku-kallid alles pealelõunasse jäänd. Hea vähemalt, et pidu sai eelmises päevas peetud, muidu oleks küll jamade jama olnud. Seda enam, et üks jama oli nagunii külges, ma sain taaskord enne oma pidu pouslaki külge. Selle kohta võib vist öelda juba traditsioon. Et mis sünnipääv see ikka on, kui "kingitust" ei anta.

Laupäev iseenesest oli lahe. Hommikul linna, turule. Sealt Tammsaare parki ... kuduma! Ei võtnud ma miskist poolikut tööd kaasa, kõigel on liiga suured lõngakerad takka. Panin uue soki alguseks vardad ja toki kotti ja asi ants. Tegelt ega ma polnud ka kindel, et ma sinna üldse lähen. Jänes olen. Vot. Aga näe ää käisin. Ega jah, mina viin nimedest ja nägudest paar tegelast kokku, ülejäänu on tume maa. Aga ega sellest ole kedagi. Küll jõuab kõike, ka tuttavaks saada kui on määratud. Ma ise pildimassinat ei omanud, küll aga pilditasid teised. Vihjeks niipalju, et Elsa blogist näeb asja lähemalt kah.
Mis kudumisse puutub, siis sõbranna oli hommikupoolikul ka neist kudujaist möödunud. Ja kui tema arvestuslik aeg oli õige, siis olin vist minagi sealsamas juba kudimas. Nii et ta jalutas must mööda seda ise märkamata. Aga Hiie arvas et tegu on miskise noorte mammade koosistumisega-kogunemisega. Ega ta väga ei eksinudki. Vardaid mittemärgata on täitsa võimalik, eriti kui sa ise käsitööd üldse ei tee.
Millegipärast oli aga sünnipäävaküladel nalja palju selle kudumise teemaga seoses. Eks ta võib asjassepuutumatuile veidi veider tunduda küll. Samas ärgitas mu vennas jällegi teemat, et milleks teha ise, kui poest saab. Võiks selle aja kulutada perele või minna rattaga sõitma või ... Sokid on vast ainuke asi, mille isetegemist ta aktseptib, sest korralikke villaseid sokke poes ei olevat. Kõike muud aga küll. Tõsist diskussiooni ma sel teemal ärgitama ei hakanud ja vist ei hakka ka kunagi. Põhjusi on mitmeid. Üks neist seegi, et mul nimelt pikad juhtmed, täna õiged argumendid turgatavad mulle homme pähe. Ja vaidle sa siis niiviisi. Aga selle poejutuga päri ei ole ma kohe üldsegi mitte. Ega ikka ei saa poest kõike, mida tahaks ja hing ihkab. Ju siis hing miskit omamoodi ja erilist, erinevat lihtsalt ei ihka. Materiaalne maailm ...

Die Geburtstagsfeier ist vorbei. WWKIP auch. Ich habe mich auch am Sonnabend morgen kurz der Gesellschaft angeschlossen. Kurz, weil ich es an dem Tag eilig hatte wegen der Geburtstagsfeier. Hatte auch kein Kamera mit, so bleibt es mir nichts anderes üblich als zum Beispiel auf ein anderes Blog zu verweisen - Elsa.
Mein Bruder versuchte mir aber am Sonnabend klar zu machen (da das Sttricken als Thema schon wegen WWKIP aktuell war), dass das Selbstmachen (Stricken und Nähen) es gar nicht lohnt, denn man kann ja alles kaufen. Die Zeit könnte man für Familie, Radfahren benutzen. Das einzige, wass es nicht zu kaufen gäbe, wären richtige Wollsocken. Naja ...
Bei mir gibt es aber eben jetzt für Handarbeit fast keine Zeit. Aber, aber .. die schnellen Arbeiten werden bald alle sein und ich kann in das normale Leben zurückkehren. Hoffentlich. Denn Ideen habe ich eine Menge.