Pouslak mis pouslak

Pouslak on kohal. Kui eile võis veel kasutada sõna "vist", siis täna on asi kindel mis kindel. Jama on. Sest terve laps kipub õue, Pesamuna aga viril ja nina jookseb. Kohe sellise haige lapse olekuga. Teda ma õue viima ei hakka. Ja nii nad katkuvadki sabast ... üks tahab vaid süles olla, teine tahab tegudele ja kiunub, et õues on üksi igav. Ongi. Aga ma lihtsalt ei saa teisiti. Kahju lapsest, sest kõik teised on ju ka kes koolis, kes lasteaias.
Pea on paks ja kondid valusad. Ei teagi millega end aidata. Nohusalvi leidsime vähemalt ülesse. See parim nina "avaja" oli kadunud peale issi suurt nohu. Ohkama võtab, ma suutsin terve talve suuremate tervisehädadeta läbi saada ja nüüd siis ... Hõikaks "varesele valu, harakale haigus", aga ühtki harakat pole ka silmapiiril. Nojah, ega see ilus teisele oma häda soovida oleks ka.
Ma lohutan end pühadega ja sellega, et ometi kord on meie peres ka nö valge inimese pühad, st. kaasa ei pea ei pühadepäeval ega öösi töötama.

Krank. Der Winter ist vorbei und fast ohne Krankheiten. Ab und zu hatten Kinder Husten oder Schnupfen, jedoch hatte ich selbst keine Probleme. Und jetzt ... Ich fühl mich sooooo schlecht. Und es ist desto schwerer, dass Mattias (unser jüngster) ist auch krank, aber Markkus (der Mittlere) möchte mit mir draussen spielen gehen. Allein ist es dort ja langweilig, denn andere Kinder sind in der Schule und der größere Bruder im Kindergarten. Oh ja ...
Ich tröste mich mit den kommenden Feiertagen. Die sind in unserer Familie etwas neues - alles sind zu Hause. Unser Vati arbeitete ja früher in Schichten, da musste er immer wieder an den Feiertagen oder nachts arbeiten. Jetzt nicht mehr!