Peavalust ja palavikust

No vähemalt kevad on käes! Kuigi seda lumikellukese-rõõmu (nad on VÄLJAS! Maja takka sellised sentimeetrised siis laupäeval!) tumestavad hetkel palavikutavad lapsed ja emme peavalu. Aga vast saavad needki hädad kord ümber. Kui nädalavahetusel oli ilmaga OK, siis praegu on masendav. Hetkel jälle sajab! Vähemalt sain ma eilse ilusa ilmaga suure kuhja pesusid pestud, alustasin hommikul ja viimased läksid õue veidi enne vihma. Ja seal on nad siiani.
Lumikellukesed annavad lootust, et veidi veel ja saab näpud mulda lükata. Ma olen siin ajapikku omale pisikese klumbi maja taha tekitanud. Naabrinaise uhkele peenrale jääb see küll oluliselt alla, aga ikkagi. Kui pesusid just akna all ees ei ole, siis on ilusaid õisi ka aknasse näha küll ja enam. Ja ikkagi hea põhjus lilli ostmaks-hankimaks-kasvatamaks. Maal on maad, mida harida küll, aga või ma sinna sageli siis saan. Kolme lapsega ja bussiga sinna minek ... Tjah, ma parem ei räägi. Kui mõne hea inimesega, kes viiks ja tooks bensiiniraha eest, kaubale saab, siis saab maale. Kui ei .. siis käivad poisid vanaisaga. See on see maakondade bussiliikluse häda ja viletsus. Aga lumikellukeste ja muude lillede juurde tagasi. Tegelikult on lillepeenras misksed "sabad" veel väljas. Mis, seda ma ei tea. Neid sibulaid sai sügisel lükatud kuhu juhtus, lihtsalt neid oli palju! Ja nii ma hetkel ülevaadet ei omagi. Aga eks ootame ära. Tegelikult on mul plaan sel aastal selle Tootsi peenra ümberkujundamist jätkata, veidi süsteemsemaks ja ülevaatlikumaks. Näis siis.
Lilled õues tegid head meelt. Aga toas rõõmustab meid üks "ratsutav täht". Üks sellekevadine tütarsibul, mille isa mulle oma provva ülejääkidest tõi, läks õide. No on hulluke.
Aga ilus! Hetkel on 4 õit lahti. Pidin ta panema akna nurka, sest see 60 cm vars ei jaksa seda ilu ilma toeta kanda. Praegu toetub aknale. Samas pean ma kurbusega tõdema, et siin majas on ennegi neid iludusi olnud. Küll aga pole nad kauaks ellu jäänud. Äkki läheb sel korral paremini. Kunagi ema kinkis ühe oma varudest õitsvana, kui me siia sisse kolisime kaasaga, see oli siis 14 aastat tagasi. See sibul on hinges, aga kehvakene. Aga kuna lootus sureb viimasena, siis äkki saame tollele ka veel eluvaimu sisse puhuda.
Minu viimased näputööd. Nüüd pusin ma paari pluusi õmmelda ja oma pontšo motiivide kallal. Ma olen korduvalt tõdenud, et ma pole suurem asi heegeldaja. Ja nii ongi osad motiividest lõdvemalt heegeldatud. Nüüd tasahilju otsi peites ja lappe vormi setitades heegeldan mõned nö pisut kõvemini uuesti, st. pisemaks ümber. Kui kevadine külm mind ää ei võta, siis saab sestki asjast vast asja. Ja kui aega jagub. Sest mul on siin veebruarikuise sünnipäevalapse kamps enne suve vaja lõpetada, siis tuleb ju emadepäev - tahaks emale miskit teha kui jõuab. Ja siis vajavad poiste püksisahtlid tõhusat täiendust. Päeva ja paar ei mängi kuidagi välja. Vähemalt siis kui korralikku pesukuivatusilma ei ole.

Eelmine reede siis jõudis Käsitöö lõpuks ka minu postkasti. Mulle jäid sealt need kootud ruudukestest jänesed hingele. Ja kardin. Viimane seda enam, et ma just plaanin siin magamistuppa ka uut kardinat. Kuna suures toas on ema heegeldatud iludused, siis võiks ka teistes ruumides miskit mitte-poepärast olla. Nagu näha-kuulda, siis ma pole ainuke kes seda kardinat fännab. Varsti lehvitame äkki naabrinaisega võidu omi siin pesunööri peal! Ei, ausalt. See läheb loosi, küll oluliselt kõrgemana, aga ikkagist.
Mu kõigi kavade ja poolikute tööde kiuste mul hetkel näpud sügelevad millegi uue alustamisel järele. Aga ma tahaks enne selle tellitud mustriraamatu kohalejõudmise ära oodata. Äkki on see "õige algus" just seal sees .. Ma nii lootsin, et see saabub nädalavahetuseks juba, aga võta näpust. Nüüd tahaks selle nädala alguses. Kas postipoiss võtab mu suurt soovi kuulda?

Mina tegin enda jaoks veel ühe uue alguse - tahaks jälle paberkirju kirjutada. Meilid on toredad ja kiired asjad, aga ... midagi jääb nagu puudu. Pealegi tahaks jälle saksa keelt purssida, sellist tavalist. Juriidiline ja tehniline tekst kipuvad liialt kinnistuma, ent neil pole normaalse keeleoskusega suurt mingit pistmist. Argipäevaseid asju tahaks vesta võõras keeles. Ja nii ma panin end ühele lehele ülesse. Algus on tehtud ühe šveitsi naisega. Õieti küll aadressid vahetatud ja tema pani esimese kirja posti, vähemalt nii ta jäi alguseks. Vaatame kuis edasi läheb. Kunagi oli kirjasõpru rohkesti, aga aegade jooksul on enamus haihtunud, kirjad harvaks jäänud jne. Aga ma püüan seda muuta. Ja taas tublimaks hakata. Ootame ja vaatame!

Kranke Kinder machen einem die Seele krank. Der Kleinste hat fast 39 Grad, jetzt schlief er ein. Die meiste Zeit verbringt er auf dem Schoß.
Aber jetzt vermerkt man schon hier auch, dass der Frühling gekommen ist - Schneeglöckchen sind da!!!! Habe am Sonnabend die draussen sogar aufs Bild gefangen!
Ich habe im Moment eine Menge von Ideen, die ich verwirklichen möchte, jedoch werde ich vor neuen Anfängen ein Buch, die ich bestellt habe, abwarten. Das ist ein Musterbuch, vielleicht verbirgt eben dieses Büchlein die Idee, die am meisten inspiriert. Hoffentlich wird es Anfang der Woche ankommen. Bin ja schon sowieso ungeduldig.