Pilvedest

Ma võikski vist jääda fotokaga pilvi püüdma, kui pildimasin nii seebikas ei oleks. Digiseebikas. Eilne ilu ei saanud ikka nii kena kui ta taevalaotuses oli. Aga noh, mis siis. Eks igaüks oma võimetekohaselt. Ja ega ma oluliselt enam ennast aknast välja upitada ka oleks suutnud. Eks tehiolud määra ka ühtteist.
Sokid nr. 7 tulid lõngast välja, järgi jäi mõni loetud meeter. Hmm, aru ma ei saa, miks ma selle lõnga ostnud olin? Ei ole üldse minu moodi värv? Ja millal. Ju see millaski ammu oli. Ja ju ta mingi sooduspakkumine olema pidi. Kuigi jah, mõnus kududa (70% villa) ja muidu ka ok.

Kurb on see, et meite Keskmik on tõbine. Vaat seep see on see laupäevane paaritunnine lumemöll. Vaevalt said õue kui tegid sellist lumelahingut, et kindad ja kraevahed olid lumised. Ja siis selle lumega krae vahel kaks tundi madistada. Ja egas Keskmik seisab suurema osa ajast suurte poiste mängudel niisama kõrval, vaatab. "Tittesid" ju kampa alati ei võeta. Samas tuppa ta ka ei taha ilma suure vennata tulla. Oh jah, nüüd köhib siin läbi une või kopsud välja. Kole on kuulata. Ja nagu nõidus on see, et kui mul on lapsed kodus, siis sajab meilitse tööd otsa ja kohe olulistes kogustes. Nii ka täna. Saadetud olid meilid kõik eile õhtul, aga tulid täna. Ja taheti ka tänaseks. Nii ma siis siblisin siin hommik otsa tõlkida, putru keeta, titat sööta, laste riideid-mänguasju kokkukorjata ... Ja vahekohtunikku mängida. See on veel see kõikse keerulisem, eriti kui üks laps on arusaajam ja teine mitte niiväga, ikkagi kõigest 1 a ja 4 kuud. Nüüd on veidi rahulikm hetk. Sain laste magamise ajal vähemalt pesud välja viidud, kuigi kohati oli tunne küll, et ma jään ise näppupidi nööri külge kinni. Ja mingeid lõkse ei ole vajagi. Prrr .. Külm oli. Tegemistest ootab veel triikimata pesu hunnik, aga see jääb hetkel veel ootama. Äkki õhtupoole, siis kui tagumik on toolil nii ära istutud, et enam ei kannata istuda. Sest veel on tööd ja tegelikult tahaks kududa. Kah ikkagist istudes. Ma alustasin eile kõige kiuste Keskmiku kampsi ära, kollase. Ma olen seda vist nüüdseks vähemalt 10 korda alustanud. Küll sai lai, küll kitas, küll ei jäänud muster nii nagu soovinuks, küll .. Ei, proovilapp oli ka, aga ikkagi. Täislaksu silmadega hakkas asi ikka teistviisi välja nägema kui proovilapil. Ja ühe mustriga jäin ma hätta. Ja see meeldinuks mulle tegelikult kõige enam. Aga ega ma enne jäta kui selle ka realiseerinud olen. Kuniks lõngad maailmast kadunud ei ole, saab seegi tehtud. Ainult minu blondi peaksega on vaja veidi enam nuputamist ja proovimist. Pärast selgub nagunii, et jube lihtne. Nagu kunagi ammustel aegadel selle triibulise poisi kampsiga läks. Vahel on juhtmed veidi lühises, mis teha.